[13piisab]

algne teema, kus majajutt arenema hakkas, oli see: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=58131

Õhk-õhk pumpa kasutanud 10 kuud. Suurim kulu on siiani olnud 40.- kuus, muidu 25-30.-  talvel, muulajal väljas. Pinda 120m2 kaks korrust kokku. Üles läheb läbi trepi augu. Reguleeritud 23° peale. Maja korralikult soojustatud, enne kulus kaminaga küttes 10 ruumi puid kolme talvega.

tõesti väga hea maja - minu majast (soojustatud hästi - 200+mm villa või polüstürooli, enamus aknaid hulga kambritega plast ja 3-kordne pakett) üle 2 korra energiaefektiivsem ja numbrid on uskumatult väiksed.
ütleme, et elektri hind on 0.1eur/kWh. Ning et Sul kulub aastas kütmisele liialdades 3x40+5x30eur ehk 270eur ehk 2700kWh. Ehk 22.5kWh/m2a. See on väga tugev A++ energiaklass (mille number on 35kWh/m2a) ning on pea passiivmaja (15kWh/m2a) näitaja. Passiivmajad vajavad aga justkui energia juurdetootmist jne, niiet mulle tundub, et kui Sa pole maja just passiivmaja-suunitlusega ehitanud ning sees on normaalne ca 22 kraadi, on kusagil mingi viga.

[Qunts]

Kõik oleneb sellest millest maja, mis vent, kuidas soojustatud ja palju on betoonimassi kuhu veetud põranda kütte ?
Mida rohkem köetava betooni massi seda ökom tuleb !!!
Toon näiteks 360m2 köetavat pinda ja see talv kõige suurem elektri arve oli 122€ koos kõigi majapidamises kasutavate el. tarvikutega.
Kasutan nüüd juba kaks aastat maaküttet ja soojusvahetusega ventilatsiooni.

[13piisab]

kurja - nüüd plahvatas: ma ei arvestanud energiaklassi-teemaga soojapumba kasutegurit Kui kulud korrutada nt numbriga 3, on taustsüsteem juba paremini paigas.
aga krt - siis on mu energiakulu ikka kole suur...

Qunts - betoonimass ei muuda ju pumba kasutegurit ega soojustuse isolatsioonivõimet ning energiakulu sõltub siiski küttesüsteemi efektiivsusest + soojakadudest, mitte toas olevast massist.

[Qunts]

kurja - nüüd plahvatas: ma ei arvestanud energiaklassi-teemaga soojapumba kasutegurit Kui kulud korrutada nt numbriga 3, on taustsüsteem juba paremini paigas.
aga krt - siis on mu energiakulu ikka kole suur...

Lisaks võimalik veel energiklassis arvestada erinevaid aknaid (mittu kihti klaasi, mis vahedega ja millest raamidega), uste soojustust (mis materjalis jne).  ja reaalset energiakadu mida tootjad ei avalikusta, või kui siis avalikustavad siis väikeste möendustega!
Toon näite minul 250 Fibo ja 250 soojustust + 3 kordne puitalumiinium aknad mille klaaside vahe 12mm ja lengi paksus 120mm.
Äkki mõni targem arvutab välja energia klassi ?
Projektis oli kirjas ainult A+

[13piisab]

aga arvuta aga ise - arvutus on ju lihtne ja andmete kuhjamine on palju töömahukam

- loe aastased elektriarve-kWh-d kokku ja püüa hinnanguline kütmisosa sealt isoleerida. See on loominguline tegevus - on küll ka muu el tarbimine, mida suvine arve vihjab, aga see läheb ju tegelikult peaasjalikult sees tarbides toasoojaks. Lisaks on tarbevee soendamine, aga selle saab vist kuluks arvata, kuna pea kogu veesoe läheb heitveega toast välja
(siin võib mind parandada - maamehe loogika järgi võiks energiakulu olla ju puhtalt küttenergia, aga ma pole kindel, kas ei käsitleta äkki ikkagi kogu energiakulu - mis omakorda on ju sõltuv inimeste arvust ja tarbimisharjumustest...)
- korruta pumba kasuteguriga (numbrit "1" liitma ei pea)
- jaga ruutmeetritega
- saad aastase energiakulu m2 kohta. See seostub juba üksüheselt mingi tähega, mis Sul võiks siis vast A+ olla: https://www.google.ee/search?q=energiaklass&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwiR4cGq1LvUAhWDPZoKHa_IBU8Q_AUICigB&biw=1275&bih=604

[Marko]

Kanalisatsioonist võetakse ka sissetulevale veele soojust kuidagi, kahtlane see asi tundub muidugi. Algsest teemast kaugenemine käib juba natuke liiga vara

[linnuke]

Kanalisatsioonist võetakse ka sissetulevale veele soojust kuidagi, kahtlane see asi tundub muidugi. Algsest teemast kaugenemine käib juba natuke liiga vara

Marko ,Sa ajad teena põnevaks
samas ,kui lasta pottii tirts k...t või s...a ja selle peale loputuskastitäis vett ,vaevalt sealt mingit soojusenergist alles jääb.Kui ,siis ehk tirts metaani ,mille EU lubas kah mõned aastad tagasi maksu alla panna.

[13piisab]

no kui sest kanalisse minevast veest enne oleku muutumist saadaolev kogu soojus (soojapumba põhimõttel) välja pigistada, saab ju energiat küll. Ainuke häda on, et see energia on nii "roheline", et tema saamiseks vajatavad seadmed ei tasu end ilmselt kunagi ära. Mis vihjab, et ilmselt on nende seadmete tootmisse jms-i pandud rohkem energiat, kui nad ise oma elutsükli vältel kusagilt "ekstraheerida" suudavad.
see on autoinimestele tuttav omaaegne nn pseudoroheluse teemaline väide, et Priuse hübriid on kogu oma elutsükli vältel vajatavate loodusvarade ja energiakoguse poolest keskkonda enam kurnav, kui üks tagasihoidlik Hummer (H2).

[Marko]

Sooja või isegi leige vee (kuse) energiamahutavust ei tasu alahinnata. Probleem tundub olevat selles, et kanalisatsioon vajab isepuhastumiseks mingisugustki voolukiirust. Duššiveega on natuke lihtsam aga küllap tahab sellegi soojusvaheti väga (liiga) tihti harimist.

[linnuke]

13 piisab on oma mõttelaadiga õigel teel.Hoides kokku ükskõik mida ,unustab enamik meist ,mida selle arvel kulutame .Nii ju on.See hakkab kiskuma sinna Njuutoni kanti(energia jäävuse seadus ehk)

[Marko]

Nii on, suund on õige. Kusjuures elektriautode puhul tundub, et hirmud ei ole õiged. Soomlased avaldasid hiljuti läbisõidu, mille puhul el auto üldine jalajälg muutub väiksemaks kui dislal. See oli kas 20 või 50 tuhat kilti, ei mäleta aga vahet pole, selle sõidavad kõik. Seega mõnest torujupist koosnev kanalisatsiooni soojusvaheti võib end tagasi teenida küll. Eriti vee ülisuure soojusmahutavuse juures.
Veel on mingi trikk väljaminevat vent õhku sissetuleva vee soojendamiseks kasutada.

[pkmp]

Sooja või isegi leige vee (kuse) energiamahutavust ei tasu alahinnata. Probleem tundub olevat selles, et kanalisatsioon vajab isepuhastumiseks mingisugustki voolukiirust. Duššiveega on natuke lihtsam aga küllap tahab sellegi soojusvaheti väga (liiga) tihti harimist.

Kanalisatsiooni soojusvaheti mõte tuleb ohtra duzzikasutuse juures, spad ja ujulad näiteks. WC ei lähe mitte.

Eramajas nii ja naa, ma jätsin koha selle viguri paigaldamiseks küll aga siiamaani tegemata.

Süsteem ise on lihtsalt olemasolevatest tükkidest koostatav, vasktoru jämeda kanalisatsioonitoru sisse keeratud, kindlasti peab olema kohe küljes võimalus kanalisatsioonipoole aeg-ajalt otsesurvega läbipesemiseks.

Ventika väljaminev õhk soojendab ikka sissetulevat õhku, olemas õige lihtsad karbid suurlollusest "fresh" klapi asemele. Kõrrepakk, ventilaator, natuke plasti ja kogulugu. Mul on väheke suurem soojusvahetiga ventilatsioon seina peal, välja näeb kui õhk-õhk pumba siseseade, talvel väga hea.

[spark]

on olemas ka väljatõmbeõhu soojuspumbad tegelikult peakski neid uurima
sest maja alla on 1,6m kõrgune ~80m2 paekivi seintega "kelder", mis on ka talvel + kraadi juures
ainult, et väljatõmbe vent tuleb kuidagi keldrisse lisaks saada ...

Kes soovib oma maja "ideaalse" energiaklassi välja arvutada, neile on vabavara olemas ja hoone mudeli, kui peaks vaja minema, saab teha Sketchup-iga

Edit: paneme siis kanalisatsiooni soojusvaheti ühe näite ka, aga jah et see ära tasuks peab olema ka vee tarbimine. Ehk sobivad nad tõesti rohkem (korter)majadesse, kus elab palju inimesi.

[aavu]

Minule ei sobiks üldvee soojendamine ükskõik millisel moel ja oma majas ega ühistus. Miks? Sest olen harjunud lapsest saati kraanivett jooma ja see peab olema külm. Mitte leige kusi. Küll sobib see dušši või sauna külge, kus vee eelsoojendus oleks muidugi öko. Sama pesumasinad ja nõudepesu. Peldikust nüüd küll väga suurt kogust kaloreid pole loota, kogused ju mikroskoopilised.

[klemm]

algne teema, kus majajutt arenema hakkas, oli see: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=58131

Õhk-õhk pumpa kasutanud 10 kuud. Suurim kulu on siiani olnud 40.- kuus, muidu 25-30.-  talvel, muulajal väljas. Pinda 120m2 kaks korrust kokku. Üles läheb läbi trepi augu. Reguleeritud 23° peale. Maja korralikult soojustatud, enne kulus kaminaga küttes 10 ruumi puid kolme talvega.

tõesti väga hea maja - minu majast (soojustatud hästi - 200+mm villa või polüstürooli, enamus aknaid hulga kambritega plast ja 3-kordne pakett) üle 2 korra energiaefektiivsem ja numbrid on uskumatult väiksed.
ütleme, et elektri hind on 0.1eur/kWh. Ning et Sul kulub aastas kütmisele liialdades 3x40+5x30eur ehk 270eur ehk 2700kWh. Ehk 22.5kWh/m2a. See on väga tugev A++ energiaklass (mille number on 35kWh/m2a) ning on pea passiivmaja (15kWh/m2a) näitaja. Passiivmajad vajavad aga justkui energia juurdetootmist jne, niiet mulle tundub, et kui Sa pole maja just passiivmaja-suunitlusega ehitanud ning sees on normaalne ca 22 kraadi, on kusagil mingi viga.

Maja on tõesti hästi soojustatud, 40 cm villa katuses ja laes. (20 cm. selline säästu maja).  Seinad 1890 a. palk ja 10 cm villa+ tuuletõke, põrand: vanaaja muldpõrandale 5 cm villa ja 4 cm laud peal, ilgelt soe varjant.  Ja see kõik tehtud/paigaldatud suurte kogemustega ja omale.  Nagu ka järgnevatest postitustes välja tuleb siis sooja saab ka mujalt. Meil nt. soe vesi el. boileriga, veel pesumasin, pesukuivati, külmkapp, nõudepesumasin, kolm telekat, 2 läpakat, teadmata arv tahvel arvuteid, el. pliit, veekeetja jne. Ja nelja inimese kehasoojus ju annab ka midagi.
Lisaks on  weetsees naabriküte. Kuidas see toimib: jätad naabripoolsesse seina villa panematta ja ongi tasuta soe ruum 
Kogu majapidamise el. arve on 50-80 euri. ( suur kõikumine oleneb palju garaazis olen) 80.- oli selle talve rekord.  Ja ega see pumba kulu ka täpne pole, on tuletatud tavalisest üldisest tarbimisest.
Vastan ka ühtlaselt ps. tulnud sõnumitele. Pumba ostsin  www.ohksoojus.eu  nats suurem kui lubatud kuupmeetrid ja kõige odavam mis sai. Lisaks paigaldusele oli ka pakkumises maja termokaamera kontroll, vana näppis ikka pikalt oma nuppe, et katki vist, enne kui leppis selle uskumatu tulemusega( et siis lekkeid, kadu pole)  Väike puudus muidugi ka. Paigaldati seinale, mis ei lasknud magada. Tõstsin selle kiirelt ümber maapeale. Rohkem nagu polegi midagi öelda, kui siis ärge koonerdage soojustuse ja auru tõkkega, värske õhk sisse ka ikka. Minu väikses elamises on juba villa raha rohkem kui üks korralik kallis küttesüsteem maksab. Muidugi tuleb kõik see raha ka õigesti paigaldada.

[muska71]

Kanalisatsioonist võetakse ka sissetulevale veele soojust kuidagi, kahtlane see asi tundub muidugi.

see vigur oli k-rautas seinal näha,vist tondi poes.näppisin kah huvi pärast.