[kopraonu]

Mina olen alati vingujatele öelnud,et vene aeg läbi,kõike on müüa,osta tõstuk,tööriistad ja muud vahendid ning tee ise.

Kusjuures, kas ma panin õigesti tähele, et see nö. kooriv remondiettevõte küsis tunnihinnaks 20€ koos käibega?????

Mis, kui nüüd majandusarvutustest lähtuda, EI OLE TEOREETILISELT VÕIMALIK, et nii vähe.

Täpsustuse huvides, diisel B3 käis remondis 2014.a ja kohalikus provintsi ettevõttes,mis ka pole kõige ägedama mainega. Kuid noh, mis olid siis ja nüüd hinnad seda ei saa võrrelda. Samuti provintsis tuleb teinekord odavamalt teha,sest kui sa küsid pealinna hindasid jääd varsti üldse ilma tööta. Kõik ei ole nii rikkad ja ametliku autoteenindusega pole niisama lihtne konkureerida. Ka töövahendid maksavad miski ja see summa pole väike,kui uskuda tööriista ja pinkide tellimise katalooge.
See,et inimene on valesti asjadest aru saanud, pole miskit teha,see ongi elu. Kõike tuleb ette ja olles ise nii mehaanik,kui ka klienditeenidajana praktikat teinud. Olen ilmselt vaid väikest murdosa, sellest seltskonnast näinud,kes töökodades käivad.
Usun,et tüv teostavatel meestel on veel kirjumaid lugusid rääkida ,missuguseid toredaid "vanaautosid" nende uksetaha on tulnud tegema  TÜV.

Nüüd ma näitan,mis juhtub ketaspiduritega 15a eesti poristel teedel, võtan enda auto siin täitsa elavaks näiteks: 

   
Kattekilbid olid hävinud, B3 ega B4 enam neid ei toodeta tagavara osana. Viimased müüdi eelmine aasta Forssist ära ja need olid ka B-varuosad, Ebays ka neid ei leia. Seega tuli mul teha B5 omadest sinna uued. Puurida ja sobitada andis üksjagu aga kuidagi paika sain. 
Kui arvestada sisse aeg,mis kulus puuduva lüli saamiseks läks kokku mõlema poole remont 3 päeva. Sellest 2/3 moodistas lihtsalt ootamise aeg,et saada vajalik vidin. 
Korraliku kodanikuna ei hakanud vanu,õhukesi ja mõrasid täis kettaid enam kasutama,vaid need läksid prügikasti,koos muu roostes asjadega.