27-05-2020, 23:07 PM
Kosmoseteema
27-05-2020, 23:22 PM
(27-05-2020, 23:07 PM)olevtoom Kirjutas:No jah, nii ta läks(27-05-2020, 22:58 PM)rocker Kirjutas: Poole tunni pärast saab näha, kas siis on lame või mitte...Kui ilmaennustajad lubavad. Peame pöialt... saaksid ameeriklased oma rahvuslikust alandusest ometi lahti
vabal ajal painutan kaablit...
27-05-2020, 23:36 PM
28-05-2020, 01:00 AM
Kusjuures kosmonautide laevast väljatoimetamine oli parem lektüür kui järjekordne tulejutt taevas
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
30-05-2020, 19:46 PM
https://www.youtube.com/watch?v=Baso_FjiCro
Täna siis uus katse. Start 22:22. Kutid on juba toolides.
Täna siis uus katse. Start 22:22. Kutid on juba toolides.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
30-05-2020, 23:13 PM
(30-05-2020, 19:46 PM)Marko Kirjutas: https://www.youtube.com/watch?v=Baso_FjiCroTundub, et taevataat seekord lubab
Täna siis uus katse. Start 22:22. Kutid on juba toolides.
vabal ajal painutan kaablit...
03-06-2020, 15:03 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 03-06-2020, 15:03 PM ja muutjaks oli Basilio.)
Põhja-Korea raporteeris nende kosmonaudi maandumisest Päikesel:
https://ktar.com/story/gallery/report-of...oes-viral/
Tänu suure juhi ettenägelikkusele toimus maandumine kell kolm öösel, et palav ei oleks.
https://ktar.com/story/gallery/report-of...oes-viral/
Tänu suure juhi ettenägelikkusele toimus maandumine kell kolm öösel, et palav ei oleks.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
03-06-2020, 15:17 PM
Huvi pärast tahtsin näha kas sel õnnetul korea jorsil on seal Päikesel ka mingit elulootust ning siis jäi Vikist silma selline rida:
Päikese pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 1,8 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K)
Huvitav millega seletada Päikese pinna ja tema krooni niivõrd suurt temp.-de erinevust? Võrreldes muude temp.-dega on Päikese pind ju suisa jahe? Hakka või fantaseerima et seal on mingil tasemel tsivilisatsioonil võimalik isegi elada...
Päikese pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 1,8 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K)
Huvitav millega seletada Päikese pinna ja tema krooni niivõrd suurt temp.-de erinevust? Võrreldes muude temp.-dega on Päikese pind ju suisa jahe? Hakka või fantaseerima et seal on mingil tasemel tsivilisatsioonil võimalik isegi elada...
Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
03-06-2020, 15:45 PM
ei pruugi õnnestuda, kuna pead pinnani jõudmiseks kroonist läbi minema.
siin välismaa keeles kirjutatud kihid lahti aga miks kroon kuumem on, seda ei ole.
https://www.nasa.gov/mission_pages/iris/...erzoo.html
siin välismaa keeles kirjutatud kihid lahti aga miks kroon kuumem on, seda ei ole.
https://www.nasa.gov/mission_pages/iris/...erzoo.html
Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
03-06-2020, 16:00 PM
(03-06-2020, 15:17 PM)Walter Kirjutas: Huvi pärast tahtsin näha kas sel õnnetul korea jorsil on seal Päikesel ka mingit elulootust ning siis jäi Vikist silma selline rida:Päikese kroon on pinnaga võrreldes väga hõre ja aatomid (noh, ioonid, usutavasti on neilt igaühelt mõned elektronid küljest löödud) saavad imekiiresti ringi lennata.
Päikese pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 1,8 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K)
Huvitav millega seletada Päikese pinna ja tema krooni niivõrd suurt temp.-de erinevust? Võrreldes muude temp.-dega on Päikese pind ju suisa jahe? Hakka või fantaseerima et seal on mingil tasemel tsivilisatsioonil võimalik isegi elada...
Aine temperatuur aga on lihtsustatult öeldes aine osakeste (molekulide, aatomite või ioonide) liikumiskiiruste keskväärtus.
Kusjuures kroonis oleks korealasel natuke elulootustki, sest surnuksküpsetamise kiiruse määrab saadav soojushulk, mitte niivõrd temperatuur. Kroonis puutuks korealane kokku väga vähese hulga ainega ega läheks sellest kuigi palju soojemaks. Päikese pinnal oleks ainet palju rohkem ja küpsetamiseks vajalik soojushulk kiiremini saadaval.
(Iseasi on see, et Päikese kroonis saaks korealane küpsemiseks vajaliku soojushulga Päikese kiirguse kaudu. Isegi Merkuuri orbiidil ei peaks ta kuigi kaua vastu).
26-12-2020, 20:38 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 26-12-2020, 20:39 PM ja muutjaks oli aavu.)
Человек, который упал из космоса
Kosmonat Komarovist jäänud küpsenud kängar.
Kosmonat Komarovist jäänud küpsenud kängar.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу.
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
04-03-2021, 15:08 PM
SpaceX avastas veel ühe viisi kosmoselaeva õhkulaskmiseks:
https://novaator.err.ee/1608130015/space...egipoolest
Huvitav, kui palju erinevaid variante leiti omal ajal? Kuulda me neist ju ei saanud. Erinevalt tänasest, kus iga võtmekukkumine üle maailma kõlab.
https://novaator.err.ee/1608130015/space...egipoolest
Huvitav, kui palju erinevaid variante leiti omal ajal? Kuulda me neist ju ei saanud. Erinevalt tänasest, kus iga võtmekukkumine üle maailma kõlab.
05-03-2021, 09:31 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 05-03-2021, 09:32 AM ja muutjaks oli Basilio.)
Natuke seletamist ja unikaalseid kaadreid nii maandumisest kui paugust. Hetkel kõige asjalikum video mida olen leidnud.
https://www.youtube.com/watch?v=CF9mdMI1qxM&list=LL&index=3&t=607s
4:03 jalgade kõlgutamine
7:45 plahvatus aegluubis ja "ninakirtsutamine"
https://www.youtube.com/watch?v=CF9mdMI1qxM&list=LL&index=3&t=607s
4:03 jalgade kõlgutamine
7:45 plahvatus aegluubis ja "ninakirtsutamine"
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
05-03-2021, 09:51 AM
Siiski muljetavaldav, et täna suudab arvuti vabalt langeva tünni keerata püsti ja maandada sinna, kuhu vaja.
Kulub aega enne, kui mingi loll üheksakümnesendine tihendi leke neid asju enam õhku ei lase.
Kulub aega enne, kui mingi loll üheksakümnesendine tihendi leke neid asju enam õhku ei lase.
12-04-2021, 10:08 AM
Täna saab inimese esimesest kosmoselennust 60 aastat.
Viis viimast aastakümmet on esimesega võrreldes vähe juurde andnud. Kodanik Muskile edu selle piinliku olukorra muutmiseks.
Viis viimast aastakümmet on esimesega võrreldes vähe juurde andnud. Kodanik Muskile edu selle piinliku olukorra muutmiseks.
19-04-2021, 15:26 PM
Tänane päev, 19. aprill läheb ajalukku. Esimene tiivikuga õhusõiduki esimene lend teisel taevakehal.
Postitasin igaks juhuks, sest Postimehes ei pruugi selline sündmus Päevakäpa, suunamudijate eraelu jt. "oluliste" asjade kõrvale ära mahtuda.
Postitasin igaks juhuks, sest Postimehes ei pruugi selline sündmus Päevakäpa, suunamudijate eraelu jt. "oluliste" asjade kõrvale ära mahtuda.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
19-04-2021, 15:40 PM
(19-04-2021, 15:26 PM)Basilio Kirjutas: Tänane päev, 19. aprill läheb ajalukku. Esimene tiivikuga õhusõiduki esimene lend teisel taevakehal.Kahju, et nad nädalajagu varem teda lendu ei saanud.
Postitasin igaks juhuks, sest Postimehes ei pruugi selline sündmus Päevakäpa, suunamudijate eraelu jt. "oluliste" asjade kõrvale ära mahtuda.
20-04-2021, 08:49 AM
(19-04-2021, 15:26 PM)Basilio Kirjutas: Tänane päev, 19. aprill läheb ajalukku. Esimene tiivikuga õhusõiduki esimene lend teisel taevakehal.Kuna teistel taevakehadel pole õhku (siiani) veel tuvastatud, siis tuleks sinna saadetud droonid ümber nimetada - atmosfäärisõidukid ?
Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
20-04-2021, 09:34 AM
(20-04-2021, 08:49 AM)Walter Kirjutas:(19-04-2021, 15:26 PM)Basilio Kirjutas: Tänane päev, 19. aprill läheb ajalukku. Esimene tiivikuga õhusõiduki esimene lend teisel taevakehal.Kuna teistel taevakehadel pole õhku (siiani) veel tuvastatud, siis tuleks sinna saadetud droonid ümber nimetada - atmosfäärisõidukid ?
Atmosfääri- või õhu-, hea küsimus?. Sellega seoses tekkib küsimus, et kuhu see propeller kinni ennast haagib. Järelikult peab seal olema mingi atmosfäär või mingi gaas, et mille najal tekitada tõstejõud?
Aquila captas non muscas.
20-04-2021, 10:27 AM
(20-04-2021, 09:34 AM)Daff Kirjutas:Kusagilt lugesin, et marsil see "õhk" 7 korda hõredam, kui meil siin muna peal. Seega pidavat see propellermasin vajama si@a kanti rohkem pööret et lendu tõusta.(20-04-2021, 08:49 AM)Walter Kirjutas:(19-04-2021, 15:26 PM)Basilio Kirjutas: Tänane päev, 19. aprill läheb ajalukku. Esimene tiivikuga õhusõiduki esimene lend teisel taevakehal.Kuna teistel taevakehadel pole õhku (siiani) veel tuvastatud, siis tuleks sinna saadetud droonid ümber nimetada - atmosfäärisõidukid ?
Atmosfääri- või õhu-, hea küsimus?. Sellega seoses tekkib küsimus, et kuhu see propeller kinni ennast haagib. Järelikult peab seal olema mingi atmosfäär või mingi gaas, et mille najal tekitada tõstejõud?
vabal ajal painutan kaablit...
« Järgmine vanem | Järgmine uuem »
Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne