[Qunts]

Ise tegin see aasta umbes 45 tihu puid ja lõhkusin sellise väikese puulõhkujaga mis käitab ennast T25 jõuvõttu võllilt (PTO) pealt ja 
Aega kulus selleks umbes täpselt 2 nädalavahetust. 

Saan pildilt nii aru, et sellel masinal pole nottide ettevedu. Seega tuleb kõik need 45 tihu käsitsi rullidele vinnata ning saagimiseks ette lükata. 45 tihu 4 päeva peale teeb päevas tõstmiseks tõenäoliselt hea mitu tonni. Kui liita halgude kasti ladumine, vanem iga ja tervisehädad, siis kardetavasti on seda puhtfüüsiliselt paljuvõitu. Pealeselle ei ole korralik halumasin just odav. Kokkuvõttes tuleks teenuse sissevõtmine tervislikum ja odavam.

Väga õigesti said aru ! Tonnid olenevalt kui märg on puu.
Jah kõik need kuni 38 cm notid tuleb rullidele käsitsi vinnata ja ka ise edasi lükkata mis ei ole raske, kui palk rullidel jookseb.
Selle koguse juures oli palju notte mis saeketta vahele ei mahtunud ja need lõikasin mootorsaega juppideks ja lõin kirvega pooleks ja siis masin lõhkus kas 2/4/või kuueks.
Tervise hädad on iga raskema tööga olemas ja õnneks puulõhkumisel ainult 4 päeva
Saaks ka teiste toimetustega sama kiirelt siis oleks aastased hädad ainult 12-20 tundi aastas.
See halumasin on aastast 1996 ja soetamise hind oli mälu järgi 92 000 krooni ja vähemalt hoiab tegevuses ja ei pea ostma enam küttepuid, kui omal mets olemas.
NB. Halgude kasti ladumist ei pea liitma, kuna need jooksevad sinna ise ainuke mis teen omast laiskusest on, laon viimase rea, et mitte kasutada haagise luuki mis kõveraks läheb maha kallutamise käigus ja samal ajal tagurdamine.
Mina jälle mõtlen nii, et kõik mis teen on tasuta ja kõik mis ostan on kallis ja kuradima kallis veel.
Võttame võrdluseks kasvõi Viski. Eestist ostan liitri on kallis aga Lätist on odav ja sama viski ainult ühe liitri asemel on kaks

[viplala]

Tuleb välja, et arvutamist asendab suuresti elukogemus. Kogemusteta inime peab aga kõvasti õppima, et arvutada osata. 

Nagu sa juba siit teemast välja lugesid, on mul kavas analoogne asi ehitada. Õnneks ma arvutama ei pea hakkama, sest sa ütled nüüd mulle elukogemuse pealt, reduktori peavõlli jämedust, mis materjali margiga ning milliste laagritega oleks vaja asi üles ahitada, et saavutada tõõkindlus, kui võll suudab 100 000 Nm välja paugutada ning mingil ajahetkel võib piirväärtus kätte tulla.

E: Elukogemuste pealt võib suppi soolata, lapsi teha, tehnikat putitada, kuid kui asi läheb spetsiifiliselt suurte numbrite peale või teemade peale kus kogemused on ainult naabrimehe jutust tekkinud, siis võivad need kogemused maksma minna, nii ajas kui rahas. Teatud asju peab arvutama.

[motamees]

... Õnneks ma arvutama ei pea hakkama, sest sa ütled nüüd mulle elukogemuse pealt, reduktori peavõlli jämedust, mis materjali margiga ning milliste laagritega oleks vaja asi üles ahitada...

...tunnen sinu viisakas vastuses törtsu irooniat. See ei ole mette see, mis kutsuks kedagi abistama.
No vean pudel konni peale kihla, et neid näitajaid ei arvuta sulle siin ka keegi välja.
Ja veel elukogemusest... kui mees tahab midagi teha, siis ta vaatab ringi, millest on võimalik teha ja mida tasub teha. Ma pole sinu puulõhkuja üle väga mõtisklenud, aga ühe teise puulõhkuja süsteemi mõtisklesime sõbraga valmis küll ja toimetab väga hästi. Kui väga aus olla, siis natuke arvutasime ka, aga see oli rohkem tagala kindlustamiseks. Kontseptsioon oli arvutamise hetkeks juba koos.

Lisan: Peale parandamist muutus viisakas vastus ebaviisakaks ja iroonia koha pealt elukogemus ei petnud.
Tee siis parem puulõhkuja asemel lapsi.

[Marko]

Selle elukogemusega on siuke värk. Üks käigukastikorüfee keerutas Fordi hüdromuhvist tulevat võlli näppude vahel ja ütles - kui see asi läbi arvutada, peaks tema läbimõõt olema 50mm. Sel sindril on aga 15mm. Kui läheb katki, siis pannakse uus ja sihker
Seega tuleb projektülesandesse lisada eeldatav tööaeg...

[Marko]

Mehed. ärge jamage! Mota ja Viplala kisuvad? Täitsa nüri

[veix__]

kas on võimalik toetuda valemile, et 1000Nm on pakule 100kg, samas skaalas ja sama jõuga kui hüdro puhul seal teises teemas?

1 m pikkuse korral 100 kg, 10 cm pikkuse korral 1000 kg jne.

[viplala]

Lisan: Peale parandamist muutus viisakas vastus ebaviisakaks ja iroonia koha pealt elukogemus ei petnud.
Tee siis parem puulõhkuja asemel lapsi.

No aru ma ei mõista. Sa ise tulid ju iroonitsedes nina alla toppima oma elukogemust millest võis välja lugeda, et kõik elukogenematud peavadki omi asju läbi arvutama, sest nad on nii lollid, et ei suuda tänu elukogemustele puulõhkuja Nm teada unepealt. Ja nüüd oled solvunud. Ole nüüd meheks ja anna olla.

[motamees]

No aru ma ei mõista. Sa ise tulid ju iroonitsedes nina alla toppima oma elukogemust millest võis välja lugeda, et kõik elukogenematud peavadki omi asju läbi arvutama, sest nad on nii lollid, et ei suuda tänu elukogemustele puulõhkuja Nm teada unepealt. Ja nüüd oled solvunud. Ole nüüd meheks ja anna olla.

Niiviisi arvad sina mind mõtlevat, mina mõtlen teistmoodu. Minul solvumiseks põhjust pole.

[viplala]

Ah las olla. Raske on teinekord teada teise inimese mõtteid läbi kirja, kus paljud emotsioonid, hetke arusaamad või tegelikud arvamused lähevad kaotsi tänu kirjasuhtluse tasandile kus tegelikult on kadunud kõik muud suhtluse edasiande tasandid peale tähtede. Eks me peame paremini ennast väljendama õppima, eelkõige kirjapildis, sest tundub, et sellest saab inimkonna tulevik päris pikaks ajaks

E: huvitav, kas me juba kirjutame rohkem kui Tammsaare või Lenin? Mulle küll tundub nii

[41Degree]

1 Nm meetrise kaika otsas on jah 1000 N jõudu (mitte survet ), mis on u. 100 kg.

Oot-oot, siin vist midagi valesti saanud, või jäi mul midagi märkamata? 1 Nm meetrise kaika otsas on ikkagi 1 N jõudu, mitte 1000. 
Muidu väga vahva arutelu, jälgin huviga.

Ai vana sinder, läksin pisut hoogu ja muutusin lohakaks! Nüüd on viga parandatud, aitäh märkuse eest!

Pakule mõjub kepsu kaudu jõud, mis on võrdne siis F=(M/l)*sin(a) kus siis F on pakule mõjuv jõud, l on pikkus võlli tsentrist kepsusilma tsentrisse meetrites ning a on nurk horisontaalse tala ja siis hoova vahel.

Lugesin selle uuesti läbi ning hommikul (mis vist vähemalt minu puhul on õhtust tiba mõistlikum), ei tundu see seos õige. Jah, lihtmehhanismi puhul see kehtiks, aga meil on lisaks jõuõlale üks lüli veel, see va kepsuraisk. Ja see pöörab asjad pea peale. Antud tsisteemil on kõiksevähem jõudu justnimelt siis, kui "väntvõlli" nurk on selline, et see on kepsuga risti ning jõud on teoreetiliselt lõpmata suur siis, kui "väntvõll" on kepsuga sirgu (kas ÜSS või ASS, kui kolbmootori juurest tuntud definitsioone appi võtta). Ei hakka praegu joonist tegema, aga sinna tuleb sisse "jagatud sin(a), kus a on nurk kepsu ning vända kaela vahel".
Negatiivne lugu on see, et kangiseadus kehtib ka siin: jõud võib küll lõpmata suur olla, aga kuna kiirus on seal ASSis ja ÜSSis 0, siis pole selle jõuga midagi peale hakata...

Sa ise tulid ju iroonitsedes nina alla toppima oma elukogemust millest võis välja lugeda, et kõik elukogenematud peavadki omi asju läbi arvutama, sest nad on nii lollid, et ei suuda tänu elukogemustele puulõhkuja Nm teada unepealt.

Aga täpselt nii ongi ju: see, kes teeb oma üheksandat puulõhkumismasinat, saab nii mõnegi asja puusalt panna, tuu ulli, kes esimest teeb, peab märksa rohkem mõtlema ja arvutama. Ja ega tulemus tolle pärast halvem saa, lihtsalt aega läheb pisut rohkem: umbes sama kaua masina reaalseks ehitamiseks ning mingi hunnik lisaaega mõtlemiseks-arvutamiseks ehk tegelikult enese arendamiseks. Järgmine kord, kui on vaja puulõhkumismasinat ehitada VÕI mingit järgmist uut mehhanismi arvutada (!), läheb märksa libedamalt. Minu meelest on mõlemal juhul aeg suhteliselt hästi kulutatud.

[maisalup]

Kisub juba puulõhkuja ehitus teemaks. 
Aga nii on, et tihti asja ehituse välja mõtlemine võtab isegi rohkem aega kui tegemine. Omalgi mõned asjad veel halumasinal teha kuid pole veel mõelnud välja parimat lahendust kuid kõik mis juba valmis toimib suurepäraselt ja igati nõus, et pigem pikem planeerimine ja mõtlemine ning teistega plaani läbi arutamina tasub end tulevikus ära. Ja elukogemus on igati väärt kuna see annab teadmisi ja kogemusi kuidas asju teha ning kuidas mitte. 
Kineetilise lõhkuja puhul võlli nihutamine ei anna tulemust minu meelest. Kuna kepsu liikumise lõpus on suurim võimalik võimsus kuid hoorattal on jäänud vähe inertsjõudu, siis minu meelest ongi kõige õigem kui vedav telg jääb paku keskmise diameetriga ühele kõrgusele

[honkomees]

...või on okslikud pakud sedavõrd võimsad,... Viimasel juhul peaksid kineetilisest kauge kaarega mööda minema....

Aga vaata oma pakud kriitiliselt üle, viska ka siia mõni pilt ... Kui ikka räiged pakud on lõhkuda, pole suurt kineetilisega peale hakata.

Leidsin ühe video, kus umbes samajändriku pakuga maadleb 20t Janseni puulõhkuja, videol alates 1.11, kolmanda matsuga lööb oksakohast läbi

[wagoneer]

https://www.youtube.com/watch?v=ro5RsN5CtwE

Pole just kiire,aga pakk on muljetavaldav. Oksakohti ka rohkem kui üks seal.

[maisalup]

Kiire pole, aga ühe käiguga lükkab ruumi puid halgudeks

[honkomees]

https://www.youtube.com/watch?v=ro5RsN5CtwE

Pole just kiire,aga pakk on muljetavaldav. Oksakohti ka rohkem kui üks seal.

sihukest pakku ei suuda masinalegi saada ... räägiks ikka tavalistest, inimlikest pakkudest ja masinatest.

[wagoneer]

See lihtsalt jäi silma. Seal vist veel nii,et kui asi hapu,siis lükkab kaks silindrit ja tavalise pakuga vaid üks.

[t4rio]

Pakule mõjub kepsu kaudu jõud, mis on võrdne siis F=(M/l)*sin(a) kus siis F on pakule mõjuv jõud, l on pikkus võlli tsentrist kepsusilma tsentrisse meetrites ning a on nurk horisontaalse tala ja siis hoova vahel.

Lugesin selle uuesti läbi ning hommikul (mis vist vähemalt minu puhul on õhtust tiba mõistlikum), ei tundu see seos õige. Jah, lihtmehhanismi puhul see kehtiks, aga meil on lisaks jõuõlale üks lüli veel, see va kepsuraisk. Ja see pöörab asjad pea peale. Antud tsisteemil on kõiksevähem jõudu justnimelt siis, kui "väntvõlli" nurk on selline, et see on kepsuga risti ning jõud on teoreetiliselt lõpmata suur siis, kui "väntvõll" on kepsuga sirgu (kas ÜSS või ASS, kui kolbmootori juurest tuntud definitsioone appi võtta). Ei hakka praegu joonist tegema, aga sinna tuleb sisse "jagatud sin(a), kus a on nurk kepsu ning vända kaela vahel".
Negatiivne lugu on see, et kangiseadus kehtib ka siin: jõud võib küll lõpmata suur olla, aga kuna kiirus on seal ASSis ja ÜSSis 0, siis pole selle jõuga midagi peale hakata...

Jäin mõtisklema juba õhtul, et liialt sai lihtsustatud. Kui silm punnis siiski pakule mõjuvat jõudu arvutada vaja on, siis kerge mõttetöö viis sinnani, et võimalik oleks ju pakuni mineva kirve/plaadi kiirus reduktorivõlli kiiruse kaudu kogu täisringi jooksul välja arvutada ning lihtsa valemi abil, et N=F*v saab samamoodi ka arvutada suurima võimaliku jõu kogu täisringi jooksul. Muidugi on ka süsteemis kaod, selle asemel võib võimsuseks võtta puusalt nt 90% mootori võimsusest.

[motamees]

... selle asemel võib võimsuseks võtta puusalt nt 90% mootori võimsusest.

Ära ootasin. 
Arvestustes kasutatatkse tihti mingit puusalt võetud "konstanti", mis tegelikult muudab kogu arvutuse minu mittearvutamise tasandile. Sama hästi võib lõpptulemuse puusalt tulistada ja ei peagi väga vale olema.
Ärge nüüd keegi seda isiklikult jälle võtku. Lihtsalt tõin välja selle fakti. Ahjuarvutustes tehakse ka arvutusi sarnaselt. Osa arvusid on väga täpsed, aga osa võetakse "laest". Ja siis noritakse nende kallal, kes lihtsalt toas ringi vaatavad ja ütlevad umbes ahju suuruse peast ära.
On olnud juhus, kus arvutati maja küttekuluks 120kg puid ööpäevas, aga tegelikult läks umbes 15kg. Sellise tagajärjeni viib asjaolu, kui enam ei vaadata arvude "taha". Tehted tuleb ikka loogiliselt läbi vaadata.

[viplala]

Ma ei taha tüli kiskuda, kuid mulle jääb aruaamatuks kudas saab perse tunde järgi meh puulõhkujat ehitada null teadmistega nii, et sa ei arvuta suurusi välja või nii, et sul ei ole piisavalt pappi, et persetunnetust kordistada igaks juhuks 3x, 5x 100x läbi materjali, läbi mootori, läbi kurat teab mille? 

Ma ei ole ka eile sündinud, ning pean ennast üsna teravaks pliiatsiks, olenemata sellest, et ma valemeid ei tea. Kuid kui ma lähen tegema midagi, mida ma pole enne teinud, ning mu kogemused selles vallas piirduvad suvalise teooriaga... Kas ma pean siis mitte arvutama, mitte ennast asjadega kurssi viima, mitte tegema eeltööd? Ega eeltöö ei tähenda seda, et sa oled loll ja algaja, see tähendab ikka seda, et sa teed seda mida tead, mitte ei arva teadvat seda mida teed. 

https://youtu.be/-1hTeHkNfTU?t=39

Tehke järgi ilma arvutusteta. Spikerdada ei tohi.

[Marko]

Visuaalselt lükkab järgitehtav 12 15 tonni. Oletus ei spikerda. 
Miks te nendes kirvestes nii kinni olete? Kuskile kirjutasin, korraliku madal asetseva koonusega masinat sisaldavas majapidamises oli puulõhkumine proua hooleks. Hea lihtne kerge töö.