T-40 sidur kinni

Kokkukleepunud siduri saab lahti eelkirjeldatud viisil, kui on võimalus vedada. Kui vedamise võimalust ei ole, aga sissepandud käiguga käivitades saab sõita ning traktoril on pidurid olemas ning ruumi on piisavalt, siis võib ka püüda omal jõul lahti murda.


Niimoodi saab mõnikord lahti küll. Ise tegin seda lolli peaga ehk mõtlemata suunaga sauna poole. Rsk läks käima ja sidur lahutas paarkümmend sentimeetrit enne seina kuigi üritasin piduripedaali pooleks vajutada....
Vasta

(26-12-2018, 10:46 AM)Meelis2 Kirjutas:  Kokkukleepunud siduri saab lahti eelkirjeldatud viisil, kui on võimalus vedada. Kui vedamise võimalust ei ole, aga sissepandud käiguga käivitades saab sõita ning traktoril on pidurid olemas ning ruumi on piisavalt, siis võib ka püüda omal jõul lahti murda.


Niimoodi saab mõnikord lahti küll. Ise tegin seda lolli peaga ehk mõtlemata suunaga sauna poole. Rsk läks käima ja sidur lahutas paarkümmend sentimeetrit enne seina kuigi üritasin piduripedaali pooleks vajutada....

jube keeruline on seda põkkat pooleks vötta vöi, mina vöttaks ja teeks asja korda nii nagu peab , see tõmbamine ei mõju ka hästi tegelt
Vasta

(26-12-2018, 10:46 AM)Meelis2 Kirjutas:  Rsk läks käima ja sidur lahutas paarkümmend sentimeetrit enne seina kuigi üritasin piduripedaali pooleks vajutada....
no käivat mootorit nüüd küll täiesti lootusetu lihtsalt piduriga kägistada.gaas mahaseiskumiseni  ja vajadusel kompress ka ja siis alles pidurit
Vasta

(26-12-2018, 10:58 AM)mcormik Kirjutas:  
(26-12-2018, 10:46 AM)Meelis2 Kirjutas:  Kokkukleepunud siduri saab lahti eelkirjeldatud viisil, kui on võimalus vedada. Kui vedamise võimalust ei ole, aga sissepandud käiguga käivitades saab sõita ning traktoril on pidurid olemas ning ruumi on piisavalt, siis võib ka püüda omal jõul lahti murda.


Niimoodi saab mõnikord lahti küll. Ise tegin seda lolli peaga ehk mõtlemata suunaga sauna poole. Rsk läks käima ja sidur lahutas paarkümmend sentimeetrit enne seina kuigi üritasin piduripedaali pooleks vajutada....

jube keeruline on seda põkkat pooleks vötta vöi, mina vöttaks ja teeks asja korda nii nagu peab , see tõmbamine ei mõju ka hästi tegelt

Kui kasutad T-40 nii 5x aastas ja talv otsa seisab siis on sidur kinni igal kevadel, tavaliselt tuleb küll esimese rapsaku peale lahti. Aga eks need poole sajandi vanused simmerid täiendatuna heade roosteomadustega materjalidega selle tingivadki. Samas sain kunagi kooliajal laost tuttuue T-40 ja selle siduri lahtisaamiseks tuli küll pooleks võtta nii et kas võtta iga kevad pooleks või mitte on maitse asi. Big Grin
Vasta

Millised simmerid? Õlist kinnijäänud ketast pole ma veel näinud ja kui seda liiga palju lekib siis hakkab lõpuks vedamise peale ka..

Jah, pikalt seisev asi võib kinni jääda küll aga samas on üks T-25 millel jääb keset kuiva suve ka kahe nädalaga ketas kinni. Ehk, et juhtub ja kui ei taha, et juhtuks oleks mõistlik ketas nahhujeerida süsteemist ja teine panna.
Vasta

Mul ka nelikümend suht vähe kasutuses, aga pole veel juhtunud, et kinni jääks midagi....

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

Tere  tarkade  klubi,   vaja   nöu saada(mitte ,potti ega  panni) ehk  siis arvamust. Loomulikult    köigepealt  suur suur  vabandus Härra Paksmaole et  tema teemas  A   kuna  teemaks probleemiks on  täpselt   üks  ühele samasugune  traktor  nagu  teema  omanikul täpsemalt 89a väljalase  ehk siis vöib. Nimelt    ostis tuttav   suht  vähe  töötanud     traktori  jutujärgi  ja samas töötunnilugejat  vaadates  vöib see  ka nii ehk ka olla.    Traktori mootor  töötas   korralikult  ,Ainult  siis  juhtus  selline väike  äpardus nimelt  puulöhkujaga  tööd tehes   viskas   jahutusventilaatori rihmad  maha  ja  mootor   sai  väheke  kuuma kuna   öigel  ajal ei  märganud seda  ja tempandur ka polnud korras. Traktor  töötas  nii ehk  pool päeva,  vöib-olla rohkem  vöib-olla vähem , Midagi  hullu  iseeneses ei  juhtunud ainult    väljalaske kollektori ja summuti  viskas öli täis  ,Enne sellist asja polnud    Samas  hiljem  nagu ei tulnud enam  sealt  midagi  ja  ka  korstnast   tuli ainult väheke sinistsuitsu  ning ka  mootor  käis ühtlaselt. Karteris oli küll öli  tase oli allanormi a ei midagi  hullu  .    Ainult  et  tuttav  ei  jäänud   rahule  arvas et  äkki    läks  möni  öliröngas  katki   ja  tahtis  karuköhu  löhki  tömmata Ok  tömbasin  karuköhulöhki   a seal oli  köik  korras öliröngad terved ,klappidejuhtpuksid  tundusid   ka head olema, Kovid siis ise  kolme  kompresiooni ja  kahe  öliröngaga, Jah  ühel kolvil olid öliröngalukud kohakuti a ei midagi hullu  Siit  siis  küsimus   mis  vöis  selle ölijooksu  väljalaske kollektorisse   pöhjustada  ja  kuna köik pudinad  tunduvad korras olema  kas  siis on mötet    köiki röngaid  nii kompresiooni kui öliröngaid  zaalesid ,  kolbe hülsse ,vahetada  kui  köik  käis  korralikult enne karuköhu avamist . Ja  laoks köik vanaviisi kokku tagasi  Sad
Vasta

Probleemide ennetamiseks ma paneks nii kokku tagasi kui enne oli.
Õli võiks paar korda vahetada kui on kolbide alla ja klapikambrikaante all õli põlemise jälgi.
Kui ülemised õlirõngad on palju kuuma saanud ja enam ei suruta piisavalt laiali siis vahetaks.
Üldiselt aga selle aparaadi ülekuumenemisel põleb värv silindrite pealt ära ja klapikambrikaante tihendid sulavad ära.
Selle peale paisuvad silindrikaaned niipalju, et klapipesad kukuvad välja aga muud ei juhtu.
Kunagi juhtus meil selline asi, et kultiveerimisel murdus ventilaatori võll ära ja seisma jäeti alles siis kui klapikambrikaane tihendid olid ära põlenud, õli silindrite peale jooksis ja sellise suitsu üles lõi et traktorit näha polnud.
Sai uued tihendid ja ventilaator pandud ning käis edasi.
Vasta

Milleks üldse töötavat asja remontima hakata. Tänapäevaste varuosade kvaliteeti teades prooviksin niipalju kasutuskõlbulikke detaile tagasi panna vanast mootorist kui vähegi võimalik. Endal käsil ka vaikseltviisi ühe T40 surnust elluäratamine ning niisama mainin ära et erinevate poodide riiulitelt lappasin enne pea paarkümmend kolbi ja hülssi läbi kui lõpuks ühe omaarust korraliku komplekti leidsin, kummidetailidest ei hakka parem üldse rääkima.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

40 ja 25 on sellised mootorid saanud, et neile selline väike  kuum ei tee midagi. Kui kinni ka ei jooksnud siis pole mõtet sisse vaadata. oma põka jooksis kohe kinni kääksuga. Hommikul murti kangiga starteri august mootor lahti ja töötas kui mühin tänase päevani.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Seda  ma  isegi   mötlema et    kuna  korras   ja töötas siis    samade  juppidega  tagasi  remontida  vöib  ju  ka   kasvöi kümmne aasta  pärast. Ja ega poes  neid  öigeid juppe ja varuosasi otsida ja tagaajada ka ei tahaks .  Natuke  pöhjustas  mootori lammutamise ka see et  töukurvarrastele  koduksolevate  ölitorude kummipuksid  olevat  lekkinud  samas  lammutades   nad otseselt ölised polnudki   ja vast  käinuks needgi veel , Muidugi  olid  nad  vast   kunagi  lekkinud  sest   tatised  nad igatahes  olid  vöi  vöta sa kinni   kust  kohast  see  öli tuli ,vöibolla  klapikambrikaante alt   vöi radiaatori vöi  pihustist  lekkinud  hoopis  küte  , Ventilaatori  tuulekojas   puhub  ju  köik alati   lajali   . Natuke  närib  ainult  hinge  et  ei  tea  palju  oli  ennem   karteris  öli    a  ju  vast ikka normis  .Pärast  öli ei lisanud   ja  varras otsaga ikka  näitase  Samas ei tahtnud  öli  juurde  lisada ka enne lammutamist .Pealegi  traktori omanik  suht vähe traktoriga  tööd teinud    vast  möne nädala  puid kopaga vedanud  ja  samakaua siis vast neid  löhkunud  ,A öli jutujärgi   ikka lisas kuigi  traktor ju  praktiliselttööd ei  teinud  kuigi alguses oli  öli vast  normis  . Ehk sööb siiski  öli    egas  öli   röngaste  kulumist  ju  silmaga  niiväga ei  seleta . Öliröhk samas selle väikese kogusega öli juures  ka  vast  kohe külmalt juba 4,5 -5 kgf/cm2.Muidugi erinevate  manomeetritega ei   proovinudl.  Kui palju üldse  oleks  norm  mitte eriti suitseva  ja  ütleme    kuu aega    korralikult  mehemoodi tööd  tegeva venetraktori ölikulu   omal  pole önnestunud niimoodi jutti   tööd  teha ise arvaks et   100g . Enesel samasugune traktor  nagu teemaski  ainult poole vanem  vast   seitsmekümmnendatest ja öli    praktiliselt  ei  vöta (öli  lisan  öli vahetades kord aastas )  kuigi  kasutusel  vast  nädalas korra  Ainult   suitseb  rohkem  kui  hetkeline   probleemnetraktor seda  teeb . Samas  omal  peab   ikka  natuke kohapeal  soojendama talvel  ütleme  nii  -15 juures enne liikumahakkamist kuna öliröhk  vast 0,5 kgf/cm2   a soojalt 3,5 kgf/cm2, Siit  küsimus kui ohtlik on  masinale kui öliröhk  on  nii ütleme rohelisest  üle   punases  ehk siis 4,5 . 5 . 5,5kgf/cm2.  Omal  mtz-52el    ja dt-75-el nii altail  kui   cmd    köigil   öliröhk   vast 4,5 ja üle selle  ainult  gaasi maha vöttes   läheb  seier rohelisse alasse.
Vasta

Nende tõukurvarda torude kummidega on nüüd selline asi, et kui ikka pehmed veel on siis mina uusi ei paneks sest need mõranevad paari kuuga ära ja lekivad hullemini.
Kui väga vaja on siis pigem aretada midagi paksudest O-rõngastest, kummivoolikust, suvalistest kummipuksidest.
Vasta

Kui õli korstnasse tulema hakkas siis on probleem ikkagi kolvirõngstes. Kindel, et need pehmeks ei läinud kuuma käes? Siis kühveldas karteri sisu üles välja. Normaalne mootor ei väljuta mahlasid korstna kaudu.

Uued rõngad on igaljuhul mõistlik peale tõmmata.
Vasta

Väga palju juhuseid on olnud,et mootor leemendab vaikselt ja viga ei leiagi. Kui olete peale mootori remonti vahetanud tõukurvarda torude kummipuksid,paigaldanud omatahtsi klapisääretihendid,klapikambrikaane alla ka uued tihendid ja ikkagi tatistab kogu mootori täis,on viga hoopis plokikaane ja hülsi vahelises mittepidamises. Naljakas küll,plokikaan on kenasti kinni tõmmatud,uued kolvirõngad pandud ja kõik peaks olema kõige paremas korras aga võta näpust! Vaikselt tatistabki hülsi ja kaane vahelt. Ventikas viskab aga selle kenasti üle kõige.
Treisin ühe plokikaane silindripoolse külje üle ja kõik jamad lakkasid. Praegu on juba müügil sinna sobivad vaskrõngad. Põle jõudnud veel katsetada aga seda võiks ka proovida. Enne paigaldamist pehmeks karastada ja siis omale kohale. Kui ikka on näha silmaga juba,et mingid randid jne..... siis tuleks pind üle treida. Hülsi ots  ka ära lihvida pisut käiakivi peal ja veenduda,et asi on korralik.
Vasta

(29-12-2018, 18:19 PM)Talupoeg taluja Kirjutas:  Treisin ühe plokikaane silindripoolse külje üle ja kõik jamad lakkasid. Praegu on juba müügil sinna sobivad vaskrõngad. Põle jõudnud veel katsetada aga seda võiks ka proovida. Enne paigaldamist pehmeks karastada ja siis omale kohale.

Ma usun, et kui kääridega suvalisest alumiiniumplekist seib sinna välja lõigata, jääb ka kenasti pidama.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(29-12-2018, 18:50 PM)viplala Kirjutas:  
(29-12-2018, 18:19 PM)Talupoeg taluja Kirjutas:   suvalisest alumiiniumplekist 
Välja arvatud õllepurgi külg. Purk on litrist venitatud ja külje paksus erineb kohati kordades.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(29-12-2018, 18:50 PM)viplala Kirjutas:  Ma usun, et kui kääridega suvalisest alumiiniumplekist seib sinna välja lõigata, jääb ka kenasti pidama.

Ma arvan,et 0.5 mm. paksust võiks proovida aga see sinder õhuke plekk võib liiga kokku vajuda..... ja tulemus pole teada. Siin siis katse-eksituslikud meetoded vaja käiku lasta.

Mainin veel,et kuna ei saanud leket pidama,arvasin viga olema -plokikaanes asuv mõra. Panin sundõlituse pimedaga kinni,ikka tatistas ja siis oligi selle vea leidmine käes. Kui õli ei tule enam peale....siis peaks kõik tolmama Big Grin
 
Vea otsimine ongi kõige suurem töö. Kui kõigile vead kätte juhatada siis saab maru kähku asja korda. Wink Olen viimasel ajal ja ka varem pidanud tähtsaks ,et pole mõtet kõiki asju oma teada jätta,sest ka mind vahest aidatakse mõne kasuliku ja targa mõttega.
Vasta

siin nuputan praegu kuidas see kandiline pea sinna treipinki kinnitatakse täpselt keskele ja barlanksi?

põkal kah teine silinder pealt pihusti juurest pressib kusagilt diislit välja,aga vot kust aru raske saada.pihustit sai korralikult kahekesi kinni väänatud,aga pihustiümbrus endiselt märg.
Vasta

Need masinad mis pihkavad hülsi ja silindripea vahelt teevad tavaliselt käivitamise ajal plaksu. Käib selline hele pliks nagu vanasti tongipüstol tegi.
Sain kunagi uue 40 ja sellel hakkasid peale aastat kõik pead üksteise järel läbi laskma. Siis muidugi võeti laost uus pea. Aga mingi pingutamine eri valemite järgi tulemusi ei andnud.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(29-12-2018, 20:21 PM)muska71 Kirjutas:  siin nuputan praegu kuidas see kandiline pea sinna treipinki kinnitatakse täpselt keskele ja barlanksi?
Aga palun:

[Pilt: 1]

[Pilt: 1]

Tegu küll vanema mudeli mootori kaanega aga asi käib täpselt samamoodi. Jõudu tööle! Kui nii teete siis saab vanast kaanest täitsa asja. Ja ärge üritagegi asja liiga täpseks ajada,nagunii tuleb plekitükkidega asi ära rihtida.

T.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne