[muska71]

Hambuma peab ta niimoodi et kui plunser hakkab üles liikuma peab olema ava surveklapi juurde avatud sest vedelikku ei saa kokku suruda ja pannes seal hammasratta nõnda et see nõue pole täidetud lõhub kas midagi ära või kulutab täppispaaril ava serva ära ülisuure survega pääseva kütusega.

mina katse eksitus meetodil sain asjast nii aru,et kui hammakas täpselt õiges kohas siis läheb pihustisse küte õiges koguses ja plunzer on üleval kohakuti pea avaga.nii kui hamba jagu vale nii mingi kogus kütet läbi läks ,aga plunzer üleval juba avast möödas.ja kui hambumine täitsa puus siis plunzer läheb üles küll,aga kuna peas selles kohas ava pole siis algab lõhkumine,kui käsitsi nii pumpa ringi keerad tunned,et kiilub kinni,aga kui paned nt treipinki ja pöördesse siis on küll ai ai ai...
mina kõigepealt vaatasin mõttega korduvalt juutuubi videot ja keelest mitte arusaamine ei mängi rolli.ja siis läksin pumba kallale ja esimestel kordadel läks ju ikka see hammakas valesti,aga mõtlemine ja proovimine viisid lõpuks sihile.
seal videos ju vana näitab ära kuda see hammakas paika pannakse.võlli kiil üleval ja hammakas sisse ja siis keerad võlli ja ongi paigas ja kontrolliks kas sai õieti plunzer üleval puhun pumba läbi,õhk liigub siis ok,kui liigub,aga nirult siis nats vale.

[2715]

Aga mis käsitsi keeramisel ja kütusetaseme tõusu jälgimise meetodil viga on ja miks see täpne ei peaks olema kui välja jätta potentsiaalselt ovaalsed tõukuri rullid?
Klaastoru on 2mm siseavaga ja seal tõuseb 1 kraadi keeramisel kütusetase 4mm niiet hindaks erinevuseks 1,5 kraadi eri sektsioonide vahel.
Kütusekogused saab ikka võrdseks uute juppidega, kuid ainult mingis vahemikus.
Tüüpiliselt reguleeritakse pumbal kõigepealt kütusekogused võrdseks hammaslatt vastu piirajat maksimaalse etteande asendis ja seal on nad võrdsed.
Kui nüüd aga lükata käsitsi hammaslatt poole käigu peale pole enam kogused võrdsed ning hakates latti asendist kus kütuse etteanne on välja lülitatud sissepoole lükkama hakkavad pihustid ühekaupa tööle sest plunsri kaldsoon pole kõigil sama kujuga.
Jah, mootor töötab ka nii, kuid esiteks mootor vibreerib rohkem ja pole jõuline madalamatel pööretel ning jõu saamiseks peab küttekogust suurendama, mis toob kaasa musta suitsu ja see on keskkonna ja õli saastamise poolest kahjulik.
Siis üks aspekt on veel külma mootori käivitamine.
Kindlasti on paljud näinud või omanud sellist traktorit mis muidu sooja mootoriga on jõuline, käib hästi kuid külmalt käima ei lähe.
Sellel on ka oma seos pumba reguleeringuga.
Nimelt tõukuri käik on kõige kiirem töökäigu keskel (enim millimeetreid ühe kraadi nukkvõlli pöördenurga kohta) ja kaval on ajastada pritse algus sellele punktile võimalikult lähedale sest käivitades on väntvõlli pöörded aeglased.
Siis aga on kütuse pihustumine parem ja ta süttib lihtsamalt.

Pumba remontimise mõistlikuse kohta treipinki ajamina kasutades olen aga täiesti nõus et see pole mõistlik.
Pöördeid ei saa sujuvalt muuta ja pumbale juurdepääs on kehv sest peab küünitama ja terve pink on diisliga üle ujutatud.

[Paksumaksu]

Pole vahepeal jõudnud eriti toimetada,aga sai üks garaazi leid soetatud,homme proovin peale panna,eks näis kas hakkab tööle,vana pumba plaanin vahetusfondina kasutada.

[Paksumaksu]

Tänane katse ei andnud ka tulemust,plaanin pihustid ikkagi maha võtta sest tundub,et nendes võib ka probleem olla,samas kuidas kütuse paaki maha võtta,kuna peal olles ei saa seda korralikult puhtaks,täna tuli ikka voolikkusse pruuni laadset ollust sisse.

[muska71]

pump maha ja teine peale võib vajada pritse nurga timmimist muidu ei pruugi minna kuna pauk käib kui kolb võsas mitte üss.

[Paksumaksu]

pump maha ja teine peale võib vajada pritse nurga timmimist muidu ei pruugi minna kuna pauk käib kui kolb võsas mitte üss.

Kuidas seda süütenurka sättida muidu saab?

[meli666]

Kas selle uue soetatud pumbaga üldse pihustitorudest starterit andes naftat pritsima hakkas? Kui jah, siis võib hakata alles süütenurga õigsuse ja pihustite korrasoleku üle juurdlema.

[Paksumaksu]

Kas selle uue soetatud pumbaga üldse pihustitorudest starterit andes naftat pritsima hakkas? Kui jah, siis võib hakata alles süütenurga õigsuse ja pihustite korrasoleku üle juurdlema.

Algul sai kohapeal käiatud siis ei tulnud halligi,peale teise traktori järgi lohistades hakkas pihustitorudest kütet tulema,aga käima ei läinud,kuigi paar korda lubas.

[Sm.Autojuht]

Ega see leid pruugi sinu omast targem olla. On diagnostis käinud?

[meli666]

Algul sai kohapeal käiatud siis ei tulnud halligi,peale teise traktori järgi lohistades hakkas pihustitorudest kütet tulema,aga käima ei läinud,kuigi paar korda lubas.

On see traktor starteri või käivitusmootoriga? See, et korraks lubas ja naftat pihustitorudest tuli ei tähenda veel õhu väljasaamist.
Kui starteriga, siis kompressiooni maha võttes ja gaasihoova põhja tõmmates, reaalselt ikka lahti keeratud pihustitorudest jätkuvalt naftat tuleb?
Eks pumba ja pihustid võib lasta targemal üle vaadata, aga vägisi tundub mulle siin pigem olevat viga kütusesüsteemis olevas õhus või ummistustes. Seda enam, et algse kõrgsurvepumbaga teemat lugedes ju traktor käis. Lihtsalt hakkas mingi aeg jõnksutama.
Selle kontrolliks on kõige lihtsam filtripotid ja paak üldse vahelt välja jätta proovimiseks. On kindel, et kuskilt filtripoti kaane vahelt ei tõmba õhku vahele või paagist ei tule tundmatut kemüüset.
Naftakanister pumbast kõrgemale, sealt kummivoolikuga otse etteandepumpa. Teha õhu väljasaamiseks vajalikud protseduurid ja proovida siis.
Üldiselt teise pumba paigaldamisel peaks käima ikka minema, pimenuut määrab laias laastus niipalju küll õige süütenurga. Kui pump muidugi elus.
Teemaks olnud roostetaoline vesi võib vabalt olla ka vanadest aegadest nafta. Muidugi oleneb, kui kaua masin seisnud.
Näiteks sai ostetud üks russi mootoriga kompressor, mis viimati käis aastal 92 kuskil. Paagis ja filtrites tundus samuti olevat roostevesi, ometi mootor käis prooviks üle tunni. Tegelikult oli ikka nafta, lihtsalt ajaga muutunud ja tol ajal vist oligi teise värvusega kui praegune.
Tasub ka lahtise pilguga muud mootori käimaminemiseks vajalikud asjad üle vaadata. Ehk siis esiteks ikka lihtsamad asjad ja ei tasu kohe kõige hullemat mõelda.
Naabrimees just mingipäev helistas, et T-16 sügisel käis ilusti. Nüüd aga tahaks nagu käima minna, mõne popsu summutist teeb. Kahtlustas ka surnud kõrgsurvepumpa. Kohapeale minnes ja jupp janti nähes jõudsin viimaks õhupuhastini, mis külmunud vett täis. Õhulõdviku lahtiühendamisel mootor koheselt käivitus.
T-40 seda viga olla ei saaks vast, õhupuhasti kapoti all.

[viplala]

Ja kui torust kütust pritsib, tasuks ka pihusti otsa kruttida ja vaadata kas sealt ka läbi tuleb.

[muska71]

need orginaal settepotid soovitan minema visata.etteandepump imeb paagist läbi  filtri(nt 7€ maksev suva sõiduauto diisel filter) ja pump lükkab kütte otse pumbapeasse.omal on lännud kõik terastorud ja kummivoolikud asemel ja üdini rahul selle ratsiga.enne filtrit võid panna ka eurose läbipaistva plastjunni siis näed kas küte tuleb ja milline välja näeb.
 siin näide http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid451369
'
mul olemas eri kiiluasetusega pimenuudid puma otsa ja ikka ei sobi küll üks ja sama pritsenurk.

pihustid maha kruvid siis topi pumbale külge ja keri mootorit kompress maas,nii näed kohe kuidas pihusti pritsib-kuseb-ilastab või mis iganes.õige on ühtlane peenike udu.kui otsad pekkis ja kusevad siis uued otsad ja lase regullida 180bar pidavat parem olema ja ka mootor töötab ilusama häälega.

[muska71]

kui käivitad ja näed,et sumpast väljub halli  siis see märk,et pihustid pihustavad,aga ei sütti  küte ,vale pritsenurk,külm või mis iganes.alul sooja anda ja  kui ikka ei lähe siis pritsenurka sättima.enne sättima asumist keerad pihustil toru maha ja keerad käsitsi vänta ja jälgid märki rihmarattal ja samal ajal vaatad millal torust kütte tilk tuleb.nii saad juba enam vähem teada pritsenurgast,üss peaks vist õige olema.

[Paksumaksu]

See pump vist ikkagi ei toimi,kui pihusti toru otsa pumbalt maha keerasin ja mootorit ringi ajasin,siis ei tulnud kütet,isegi starteriga ringi ajades.
Hetkel kiskusin pihustid maha,mis tulid üllataval kombel suht kergesti maha,lasen need stendis üle kontrollida,paagi kiskusin ka maha,panin diisli ja peenikese kruusaga segumasina külge keerlema,lasin mitukorda läbi,siis veega puhtaks,nüüd paistab,et sai suht puhtaks,lasen ära kuivada siis saab peale tagasi panna,katsun originaal filtri ka minema lüüa ja midagi lääne filtrid vahele panna,siis jääb veel korralik kütusepump muretseda ja vast saabki uuesti kunagi proovida.
Ega kellelgi pole pildimaterjali antud filtri paigaldamise kohta,mis toru kuhu läheks.
https://www.tooriistamarket.ee/et/k%C3%B...ter-kahene

[meli666]

See pump vist ikkagi ei toimi,kui pihusti toru otsa pumbalt maha keerasin ja mootorit ringi ajasin,siis ei tulnud kütet,isegi starteriga ringi ajades.

Siis minu eelnev kahtlus ikkagi õige. Õhk ei saanud süsteemist täielikult välja aetud ja miski mullike pendeldab vahepeal ja küte edasi ei liigu. Või on kütusetrassis, filtripottides ebatihedus, kust kakub õhu sisse.
Rohkem pumpasid küll mõtet enam osta pole, lase olemasolev emb kumb korda teha. Kuigi vägisi tundub, et ei ole neil pumpadel ka viga miskit, suurim mittekäivitumise põhjus jääb väheste kogemuste ja oskuste taha.
Lääne filtrite paigalduseks tasub rahulikult võtta ette nõuka traktori raamat. Ja teha endale selgeks torudes liikuvate kütuste suund ja põhimõte. Siis ei ole lääne filtrite paigaldamine keeruline, nooled peal.
Ringi võiks teha ka selle, et kõrgsurvepumbast järgi jääv kütus ei lähe tagasi etteandepumpa. Õhu väljasaamine lihtsam.

[Paksumaksu]

See pump vist ikkagi ei toimi,kui pihusti toru otsa pumbalt maha keerasin ja mootorit ringi ajasin,siis ei tulnud kütet,isegi starteriga ringi ajades.

Siis minu eelnev kahtlus ikkagi õige. Õhk ei saanud süsteemist täielikult välja aetud ja miski mullike pendeldab vahepeal ja küte edasi ei liigu. Või on kütusetrassis, filtripottides ebatihedus, kust kakub õhu sisse.
Rohkem pumpasid küll mõtet enam osta pole, lase olemasolev emb kumb korda teha. Kuigi vägisi tundub, et ei ole neil pumpadel ka viga miskit, suurim mittekäivitumise põhjus jääb väheste kogemuste ja oskuste taha.
Lääne filtrite paigalduseks tasub rahulikult võtta ette nõuka traktori raamat. Ja teha endale selgeks torudes liikuvate kütuste suund ja põhimõte. Siis ei ole lääne filtrite paigaldamine keeruline, nooled peal.
Ringi võiks teha ka selle, et kõrgsurvepumbast järgi jääv kütus ei lähe tagasi etteandepumpa. Õhu väljasaamine lihtsam.

Hetkel küsimus,kas filter panna enne etteande pumpa ja sealt voolik otse kütusepumpa,või panna kütus otse etteandepumpa,sealt filtrisse ja edasi kütusepumpa,tagasivoolud on plaanis kokku viia ja siis otse paaki.

[huvi5]

Enne etteande pumpa võiks olla jämefilter, vee eraldi ehk separaator, kärab hädapärast ka suurem vahetatav plastik filter, et suuremad tükid kinni püüaks. Peale pumpa pane peenfilter, suvaline voolikute vahele käiv sõiduauto oma, näiteks. http://alvadi.ee/kataloog/varuosa/6510149/13807/t5721 
Sealt edasi kõrgsurvepumpa.

[Paksumaksu]

Mind tegelt huvitab kuidas panna seda tööriistamarketis müüdavat kahest filtrit.

https://www.tooriistamarket.ee/et/k%C3%B...ter-kahene

[muska71]

Enne etteande pumpa võiks olla jämefilter, vee eraldi ehk separaator, kärab hädapärast ka suurem vahetatav plastik filter, et suuremad tükid kinni püüaks. Peale pumpa pane peenfilter, suvaline voolikute vahele käiv sõiduauto oma, näiteks. http://alvadi.ee/kataloog/varuosa/6510149/13807/t5721 
Sealt edasi kõrgsurvepumpa.

see filter mul kasutusel ja hää küll.

need tööriistamarketi omad mida teemaalgataja soovib kas need rõhu all toimivad?ostsin ka analoogi ühe potiga ja käsipumba surve pressib õhutamisel tihendi vahelt minema ja see seisab nukralt riiulis ja see 7€ filter nüüd asendab teda,tõsi surve all ta enam pole.kõik lääne diislid töötavad sellistega,miks 40 ei peaks töötama?

[2715]

See kahe potiga filter võib ju äge tunduda, kuid mina isiklikult ei taha enam ühtegi lahtikäivat filtrit kuhugi.
Selle vahetusel on kõik kohad kütust täis ja lisaks veel võimalus leketeks nagu originaalilgi.
Filtri võiks ka vabalt imipoolele panna kui hügieen korras on.
Kui aga puhtusest lugu ei peeta on kavalam panna peenfilter ikkagi peale etteandepumpa et ta oleks võimalikult lähedal plunsripaaridele.
Vahetab näiteks eluaegne traktorist-alkohoolik etteandepumba ära kuskil kuurinurgas lahtiselt liivakastis vedelenu vastu ja pärast kirub et välismaa filter on pask sest tal kulus pump ära.
Kaval on kõik metalltorud välja vahetada kummivoolikute vastu sest siis ei pea möllama võtmete ja vaskseibidega ning vooliku otsast tõmbamisel on võõrkehade süsteemi sattumine keerulisem kui stutside lahtikeeramisel.
Vanasti muidugi ei oleks saanud kummivoolikuid kasutada sest eesrindlased soojendasid mootorit leeklambiga.
Loodetavasti tänasel päeval enam seda ei harrastata.