[PlyVal64]

Huvitav, kus kohast tuleb inimesel arusaam, et metsa tuleb raiuda, ja kes ei raiu, on lohakas metsaomanik?
Loodus on nii täiuslik süsteem, et ükski puu ei kuku ilma asjata pikali.

Ei peagi! Võib, ei pea.
Lohakus on teine teema. Selgelt kuivanud, mäda, teepoole kaldu jms avalikkusele OHTLIK tuleks igal juhul raiuda. Sama tegelikult ka üldkasutatavad liinid jms. Selleks ongi see 20 tihu per maaüksus ka mõeldud! Ehk teoorias üle selle sanitaari vajadust vast ka pole ja kui on, siis metsateatis ei ole ju küsimus saada. See pole Tallinnas raieluba... Sealt edasi on juba tõesti Omaniku enda asi, millisena ta oma metsa ja oma vara näeb ja tarbib. 
Samas: ürask ja muu kahjurite teema. Kukub pikali, tuleb ürask sisse, levib naabri metsa ja hävitab selle ka! Normaalses Riigis saaks lohakas üraskipaljundaja kohtukutse ja päris kena arve! Mis oleks ju ka õiglane. Ehk sinnamaani ole kuitahes lohakas, kuniks see ei ole võõrastele ohtlik ega võõrast vara kahjustav! Ehk asi taandub jälle VASTUTUSELE! Omanik vastutab ja kui ei meeldi vastutada ja jõud ka üle ei käi, müü vara maha! Lõppeks me elame siiski ÜHISkonnas, kus peab ka teistega arvestama. Ehk mingid piirid lohakusel siiski on. 

Aga raieküps on ka ajas muutunud! Täna lihtsalt mängitakse minimaalsete vanustega, et saada täna ja kohe raha kätte! Aga ka tehnoloogia võimaldab nooremast-peenemast puust toota kauakestvaid tooteid. Sõrmtappimine ja liimpuidundus on muutnud ka harvendusraie palgi väärindamise mõistlikuks. Näiteks Honka uued mittevajuvad liimpalgid kasutavad ära keskmises osas jääke! See on ju püstipidine klotsirida, mille võib justnimelt oksakohtadest jms väljalõigatust teha. Saad kuuse harvendusest peenpalgi, kuskohast saad 50X100 kätte. Jääk läheb pelletiks ja see pruss läbi nelikandi liimpuiduks. Ja enam ei pea ka 6-meetrist saagima, see liimitakse kokku. Peenpalgi teema on meil siingi jutuks olnud ja sellesinase Toftan2 3-meetrise peenpalgi saeraami materjalist võiks mida iganes kokku liimida. Kasvõi Palmako liimpuit.  

No ja paljude puuliikide puhul on raievanuse alammäär täitsa loogilises kohas ka. Probleem on pikaealiste puudega, mis võivad rahumeeli ka sajandeid kasvada. Tamme ei peaks Eestis üldse raiuma, sest seda ei vajata! See võib rahumeeli edasi kasvada ja jõuab oma eluea jooksul 3-4 ringi kuuski ära näha! 300-aastane tamm poloe mingi erilisus, 80-aastane kuusk on üldiselt juba kas surnud või kohe suremas. Ka mändidega on see, et need võivad 120-150 aastat kasvada aga midagi saab neist juba ka poole nooremalt. Lihtsalt selliste vägevate 150-aastaste mastimändide hulk hektaril on pisike ja selleks peab sealt selel poolteise sajandi jooksul kogu aeg puid vähemaks raiuma. Selliste mändideni jõudmine võtab aega ja pole need meil kaugelt tavalised. Luual koolis käisime suisa eraldi sellist vaatamas, seda küll teepeal objektile. Aga isegi meie olulisimas metsanduskoolis peeti seda vajalikuks ammu tegevatele metsameestele näidata.