[2715]

Aasta hakkab vaikselt läbi saama ja kuna pühade ajal suurt midagi teha polnud sai hüdropaagi kaas ära lõpetatud.



Nüüd on sees vahesein loksumise vastu ja filtrist ning roolist tagasitulev õli läheb torudega paagi põhja et õli ülevalt voolates õhumulle täis ei läheks.



Esimesed dosaatoriga traktorid tulid siis neil läks õli läbi kaane tagasi ja külma paksu õliga ümisesid kõik hüdraulika asjad kuni see krempel soojaks läks.



Muidugi sissevalamise toru sai ka pikem ning kork kummirõngaga.



Kork ja kael sobivad nii hästi kokku, et kui pealt ära pühkida pole võimalik et kuskilt ääre vahelt midagi sisse kukub.

   

Taseme vaatamiseks on läbipaistev voolik, kuhu läheb sisse punane plastikust kõrrejupp mis ujub ja on hästi näha tase.

   

Õhupuhastiga ei läinud ka lihtsalt sest nagu välja tuleb ei mahu 80 õhupuhasti 50 hüdropaagi süvendisse ära.



Seega kronsteini pidi ümber tegema ja päris oma kohale ta siiski ei läinud.



Juhust kasutades sai kronsteini niipalju keeratud, et nüüd tuleb ta oma kohalt vabalt välja ja läheb tagasi mitte ei pea jõuga toppima.



   



Õhupuhastile tuleb veel saastumise signalisaatori stuts teha ja karterituulutuse toru ka õhupuhasse viia sest kogemus näitab, et pane sa see toruots kuhu tahes mingi hetk tuleb see ving ikka kabiini sisse.

Teine mitte vähetähtis asi, et  kui kompressor töötab muudab see karteri mahtu ja seega tõmbab tolmu sisse voolikust kui just mootor väga hõre pole et karterigaasi rohkem tekib...



Tervislik ta samuti pole ja isegi mitte hea lõhnaga.





Et elu huvitav oleks sai ostetud siduri servovedru asjad ja proovitud teda tööle saada aga tööle ta ei hakanudki nõnda et ta oleks teinud seda milleks ta loodud oli.


Esiteks kronsteinil see teravikuga polt kuhu seib toetab oli sellises kohas et esimene pool käigust töötas ta siduri lahutamisele vastu ja teine pool aitas lahutada.



Sai siis kronstein ümber keevitatud et pedaal üleval on vedru surnud seisus ja tulemus oli et pedaal all kukub vedru vahelt välja.



   



Keerasin siis poldi lõpuni välja ja see vedru lendas sellepeale minema.



Tegin siis uue alumise seibi, kus süvend on reaalselt tõukuri liikumismaaga ja otsa kujuga arvestav.



Siis keerasin uuesti vedru pingesse ja tulemuseks see, et enam ära ei lenda aga pedaal all on vedru vabalt näpuga liikuv.



Polti ka enam peale keerata ei saanud sest keerud olid juba koos.



Siis võtsin lahti tagasi ja vedru oli paar sentimeetrit kokku vajunud.



Siis läks hing üsna täis ja see vedru sai äratõuke ja lendas metsa.



Otsisin siis kuskilt külapealt ühe vana vedru ja sellega isegi oli tunda et pedaal läks kergemaks aga vedru on liiga lühike ja pole piisavalt elastne et loogiliselt toimida.



   



Kui see vedru nüüd poole pikem panna siis asi ka toimiks kuid sellist vedru pole lihtne leida.



Veel said uksed omale piirajad et vastu poritiiba ei läheks ja lahti seisaks.



   



Lahtiseismiseks läheb alla plastikust kooniline seb, millele vedru peale surub ja ühest otsast on see piluga nurkraud paksem ja seibi süvendiga mis hoiab ust lahti.



Detailid aga on roostevabast et oleks sitkem ja värvima ka ei pea.



Uksetihendid aga sobivad üllatavalt hästi uksega ja on oma nime kohased sest ülevalt vett ukse vahele valades sissepoole ei läinud mitte üks piisk.





Sellega ilmselt võibki aastale joone alla tõmmata, kuid järgmine aasta tuleb hakata kabiine vorpima sest huvilisi on üksjagu kes ootavad kuna lõpptulemust näeb et siis teha oma soovide järgi parandusi.