20-03-2021, 00:40 AM
Mis mootori see aparaat lõpus saab pole veel selge ja seepärast sai vaba päeva kuritarvitatud ja doonormootor ära lammutatud ning peab tõdema, et kui poleks laiali võtnud oleks ta iga lühike olnud.
Esimese suurema huvina oli, et kust see paber pärit mis õlivõtja kinni oli pannud ja nüüd võib tõdeda, et see pärineb esikaane aluse pleki pealt.
See osa hammasrataste tagant polnud lahti pääsenud veel, kuid õige pea oleks tulnud.
Õlikanalites oli ka teda omajagu.
Teise eripärana kippus mootor ülekuumenema ja esimese põhjusena vaatab vastu selline pilt veetorust.
Päris kinni pole, kuid peale väikse näpu muud sisse ei mahu.
Teiseks suureks murekohaks on ploki veekanalite poolenisti kinniolek kuna vorm on valamisel ära nihkunud.
Eripärana oli veel parasiithammasrattal kuritegelikult suur lõtk et ikka õlirõhk ilusti alla normi püsiks.
Kaliibri leht on 0,12mm.
Lõtkudest juba juttu teha, siis nukkvõllil oli tagasihoidlikud 5,3mm pikilõtku ja väntvõllil kellal oleva näidu jagu ehk 1,2mm.
See lõtkude kogum seletab loodetavasti miks klapid kolviga kokku said ja süüdet ei olnud võimalik reguleerida sest kord olla metsikult klõbisenud ja teine hetk see ära kadunud.
Muu kulumine on aga nagu alla ühe õlivahetuse sõitnud mootoril ikka ja hirm et selle paberi pärast on saale ringi tõmmanud siiski ei täitunud ja suurim kahju viimasele saalele selline.
Kolvi ja hülsi vahel tundus olema ka pisut suur vahe, kuna 0,2mm kaliiber läks vahele ja see seletab miks ta pooliku jahutusega kinni ei jooksnud.
Kulumisjälgi muidu erilisi ei olnud nagu ka selle läbisõiduga eeldada võiks.
Kuna väntvõllil ühtki tasakaalustusauku puuritud ei ole, siis on 2 varianti:
Kas on juhtunud ime ja vänt on täiesti tasakaalus või on tasakaalustamine tegemata jäetud...
Tegemist on turbomootoriga ja seega on tal ka õlipihustid kolvi jahutamiseks õliga.
Suunatud on nad nagu kuskil venemaal hästi öeldi, et kuhugi silindri piirkonda.
Sellega võiks isegi nõustuda, kuid õnnetuseks katab väntvõlli kael selle kinni kui kolb sealkandis on et see õli ka kolvipõhjale jõuaks.
Teise eripärana varustab muu maailm õlipihustid kuulklapiga, et nad asjata õlirõhku alla ei tõmbaks madalatel pööretel kus jahutust ka vaja ei oleks.
Siin aga on auk läbi ja õli jookseb pidevalt , kuigi kolvini jõuab sellest mitte just kõik kui viisakamalt ütelda.
Kokku võtta, siis nüüd on ta laiali ja kui väljas temp plussi jõuab tuleb kõik see värk puhtaks pesta ja siis vaatama hakata mida ja kuidas parandada saaks.
Suuremad murekohad on siiski needsamad õlipihustid ja veekanalid, mis isegi kui vorm õieti on tehtud ei tekita hülsi ülemise otsa juures mingit vee liikumist sest hülsi ja ploki vahele jääb seal vaid 1,2mm vedelikku, mis ei liigu ja seega kuumenevad hülsside otsad üle, mis mõjub kaanetihendi kestvusele väga halvasti.
Lisaks on nukkvõllipuksi ist plokis "tagasihoidlik", kuna see on tõukurini liikunud nagu viimane slaid näitab.
Mis sellest edasi saab ja kuidas see lugu lõpeb aga edaspidi.
Loodetavasti ei tulnud väga sisutu kirjatükk, kuna mingit tegevust ju ei toimunud.
Esimese suurema huvina oli, et kust see paber pärit mis õlivõtja kinni oli pannud ja nüüd võib tõdeda, et see pärineb esikaane aluse pleki pealt.
See osa hammasrataste tagant polnud lahti pääsenud veel, kuid õige pea oleks tulnud.
Õlikanalites oli ka teda omajagu.
Teise eripärana kippus mootor ülekuumenema ja esimese põhjusena vaatab vastu selline pilt veetorust.
Päris kinni pole, kuid peale väikse näpu muud sisse ei mahu.
Teiseks suureks murekohaks on ploki veekanalite poolenisti kinniolek kuna vorm on valamisel ära nihkunud.
Eripärana oli veel parasiithammasrattal kuritegelikult suur lõtk et ikka õlirõhk ilusti alla normi püsiks.
Kaliibri leht on 0,12mm.
Lõtkudest juba juttu teha, siis nukkvõllil oli tagasihoidlikud 5,3mm pikilõtku ja väntvõllil kellal oleva näidu jagu ehk 1,2mm.
See lõtkude kogum seletab loodetavasti miks klapid kolviga kokku said ja süüdet ei olnud võimalik reguleerida sest kord olla metsikult klõbisenud ja teine hetk see ära kadunud.
Muu kulumine on aga nagu alla ühe õlivahetuse sõitnud mootoril ikka ja hirm et selle paberi pärast on saale ringi tõmmanud siiski ei täitunud ja suurim kahju viimasele saalele selline.
Kolvi ja hülsi vahel tundus olema ka pisut suur vahe, kuna 0,2mm kaliiber läks vahele ja see seletab miks ta pooliku jahutusega kinni ei jooksnud.
Kulumisjälgi muidu erilisi ei olnud nagu ka selle läbisõiduga eeldada võiks.
Kuna väntvõllil ühtki tasakaalustusauku puuritud ei ole, siis on 2 varianti:
Kas on juhtunud ime ja vänt on täiesti tasakaalus või on tasakaalustamine tegemata jäetud...
Tegemist on turbomootoriga ja seega on tal ka õlipihustid kolvi jahutamiseks õliga.
Suunatud on nad nagu kuskil venemaal hästi öeldi, et kuhugi silindri piirkonda.
Sellega võiks isegi nõustuda, kuid õnnetuseks katab väntvõlli kael selle kinni kui kolb sealkandis on et see õli ka kolvipõhjale jõuaks.
Teise eripärana varustab muu maailm õlipihustid kuulklapiga, et nad asjata õlirõhku alla ei tõmbaks madalatel pööretel kus jahutust ka vaja ei oleks.
Siin aga on auk läbi ja õli jookseb pidevalt , kuigi kolvini jõuab sellest mitte just kõik kui viisakamalt ütelda.
Kokku võtta, siis nüüd on ta laiali ja kui väljas temp plussi jõuab tuleb kõik see värk puhtaks pesta ja siis vaatama hakata mida ja kuidas parandada saaks.
Suuremad murekohad on siiski needsamad õlipihustid ja veekanalid, mis isegi kui vorm õieti on tehtud ei tekita hülsi ülemise otsa juures mingit vee liikumist sest hülsi ja ploki vahele jääb seal vaid 1,2mm vedelikku, mis ei liigu ja seega kuumenevad hülsside otsad üle, mis mõjub kaanetihendi kestvusele väga halvasti.
Lisaks on nukkvõllipuksi ist plokis "tagasihoidlik", kuna see on tõukurini liikunud nagu viimane slaid näitab.
Mis sellest edasi saab ja kuidas see lugu lõpeb aga edaspidi.
Loodetavasti ei tulnud väga sisutu kirjatükk, kuna mingit tegevust ju ei toimunud.