[2715]

Peale väikest hoovõttu on lõpuks mootori suuremad osad üksteisega ühendatud ja katkised hülsid vahetatud.
   
Nüüd tuleb turboga tegeleda, mis muidu sünnib kollektorile ilma midagi muutmata sest eks ta läänest maha on tehtud, kuid õlitorud on vaja sobitada ja päris nii ka ei taha teha nagu venemaal popp on et võetakse mingi jalgratta lenks või veetoru ja ühendatakse see keevitust imiteerides ettejuhtuva mootori auguga.
Torustik võiks ikka visuaalselt ka vaadatav olla ja eelkõige mitte teisi asju segada ja olla lihtne eemaldada ja paigaldada.
Selle nimel valmisid flantsidest joonised ja mingi hetk lõigatakse asjad välja.
Turbol pidi muidugi olema rike, et ajab õli väljalaskesse, kuid see viga on hoolduse ja puhastamisega kõrvaldatav ja nüüd väike konspekt kuidas turbot hooldada.
Muidugi kes pole seda enne teinud peaks enne konsulteerima asjatundja või apteekriga.
Kõigepealt enne osandamist on vaja kindlaks teha mismoodi on võll ja rootorid tasakaalustatud sest see määrab edasise käitumise.
Kui tasakaalustamiseks on freesitud tiivikut ennast ja mutrit mis kompressori ratast hoiab pole käiatud on tegu eraldi tasakaalustatud detailidega, nagu enamus suuremaid turbosid mis pole järgitehtud ja venemaal toodetud.
Venelased nimelt pole nii kaugele arenenud ja püüavad turbot tasakaalustada peale koostamist, mis seletab nende kiire kulumise ja madala kasuteguri.
Näeb see üldjoontes välja nõnda, et turbo keskosa koos tiivikutega pannakse tasakaalustuspingi anduritele ja tiivikule antakse pöörlemine suruõhuga.
Suur probleem tuleb aga nüüd sellest, et laagrites on lõtk, mis lubab võllil end ümber raskuskeskme liigutada ja kuna laagriosa kaalub rohkem kui tiivikud ja võll, pole võimalik piisavat tasakaalu saavutada.
Töötades aga kulub märkimisväärne osa energiast mis peaks ülerõhku tootma sellele, et lükata võlliga puksides olevat õli.
Mingitest pööretest alates ei jõuagi sinna enam õli vahele ja lõtk suureneb järjest.
Tulles tagasi antud turbo juurde, siis ainuke rike mis toob kaasa normaalsete lõtkudega turbol õlilekke tiiviku vahelt on õli koksistumine, mida võib näha esimeselt slaidilt.
   
Seega pole turbot enne seismajätmist jahutatud ja seepärast on õli võllil ja pesal kõrbema läinud ja teinud õlile justkui paisu ette ja tal pole mujale minna kui allamäge tiiviku vahelt välja.
Selle vea parandamiseks piisab seega detailide puhastamisest kui lõtkud normi piires on.
   
Veel jäi silma, et õhupuhasti on kehv olnud ja tolmu läbi lasknud, millest räägib slaid 3.
   
Igatahes sai kõik ära puhastatud ja kokku tagasi pandud.
Kes seda esimest korda teeb peaks kindlasti süvenema asjade järjekorda ja mis pidi asjad kokku käivad.
   
   
   
Kõiki viimasel kolmel slaidil olevaid asju on võimalik valesti kokku panna, mis mõjutab toote omadusi.
Tiiviku mutri pingutamisel peaks veel jälgima pingutusmomenti, kuna võll on üsna peen ja võib deformeeruda.
Südamerahuks muidugi võiks koostamisel tiivikud omavahel samasse asendisse asetada, kuid antud turbol on tiivik mõlemalt poolt tasakaalustatud ja miski nende asendit ei fikseeri.
   
Pärast mutri pingutamist ma lasen tavaliselt turbole tilga amordiõli puksidele ja turbo keskosa ruutmeetrise pleki külge ühe poldiga ning siis suruõhuga käima lasta.
Kui õhk lõpeb, peab turbo edasi pöörlema täiesti hääletult, mida see plekk peaks kuuldavaks ja nähtavaks tegema kui kõrv vastu panna.
Kui midagi kuulda ja tunda pole, võib lugedagi operatsiooni lõppenuks.
Kokkuvõtteks ei sisalda kirjatükk jällegi traktoriga ja mootoriga otse seonduvaid asjaolusid, kuid iial ei tea, kuna ja kellel võib mõnda teadmist vaja minna...