[2715]

Oleks need sajandikud võiks rõõmustada, oleks kümnendikud poleks põhjust kurvastada.
Tegemist on ikkagi millimeetritega ja 4mm on ikka vähe palju sellises kohas.
See seletab miks tal siduriketta nuudid olid sisse kulunud ja sidur hästi ei lahutanud.
Siis sai arvatud et süüdi on raske Zilli kast, mis ripub toestamata 8mm plaadi küljes aga nüüd jälle targem.
venest üteldi selle peale muidugi, et neil oli olnud hullem juhus kus osteti uus plokk ja traktor sai paar päeva töötada enne kui sidurikorvi südamiku ära murdis.
Panid nad veel uue korvi ja ketta aga siis murdis vahekasti laagriflantsi ära ja pärast tuli välja, et oli plokk samuti kõveralt freesitud.
Teine juhus oli uue traktoriga, kus ka sidurikorvi südamik kestis 200-300 tundi enne kui murdus ja tehasest käidi vahetati paar korda sidurit ning siis terve mootor välja.
Tehases olla muudetud töötlemise tehnoloogiat et kui enne pandi plokk seadetiftide otsa ja töödeldi vändaliin ning otspinnad siis aja säästmiseks loobuti koos töötlemisest ja freesiti otsad eraldi.
Pärast asi paranes, kuid need plokid on nagunii varuosadeks müüdud sest vaadates mis sealt välja tuleb, siis praagiks läheb vaid treilaast ja sealtki valitakse välja mis vedrudeks sobib.

Täna sai tungiga pisut hullatud ja viskumine alla 0,5mm aetud.
Kindlasti saab veel täpsemaks, lihtsalt see asi, et ei saa vaheplaati ja plokki lahutada ning töötamist see ei mõjuta.
Kiita võiks vähemalt Ukrainas tehtud vaheplaati, mis on oluliselt jäigem kui valgevene oma.
Üsna sirge juhtus ka olema ja tiftiavad kattusid täpselt vana 50 mootori plaadiga, mis polnud siduri nuute söönud ja seega on eeldatavalt mootor õieti vahekasti otsas.
Õnnestus ka siduripidurile hõõrdkate saada ja kui ilm edasi nii jätkab on varsti loota proovikäivitust.
Puudu veel reas kõrgsurvepumba otsaflants, et saaks teha sellele mootorile ka vahetükk ära et mitte teiselt mootorilt laenutada.
Esialgu pole veel leidnud, kuid otsingud jätkuvad.