[2715]

Parandaks siis vea ära, et kriitika antud hammasratta aadressil on õige ikkagi valgevene poole saata.
Lisaks siiski, et neil on väga sarnane töökultuur ja mõte jääb samaks.
Importmasinate töökindluselt olen täiesti nõus, kuid mainiks ära, et neid tehtigi nii nagu ülalt lugeda võib.
Ainult selle vahega, et tehasel on võimalused paremad valida osasid.
Näiteks koostajad teavad, et freesija Sidorov töötab uuemal pingil ja on kohusetundlikum kui freesija Viktor.
Seega eksportmasinate koostamiseks võetakse valmistoodangu kast Sidorovi tööpingi juurest, kust ta läheb veel pinki, kus on võllid täpse vahega, millele pannakse hammasrattad ja lastakse abrasiivi sisaldava lahuse sisse pöörlema, kuni tädi Galja stetoskoobiga kuulab ja tunnistab asja heaks.
Valdan pisut teemat, kuna hea tuttav oli seal 6 kuud praktikal ja just importmasinate liini kõrval.
Sealt tuli päevas paar traktorit erinevalt põhiliinist, mis käisid veel katsetamises kus töötati sisse, vahetati õlid ja kui midagi ei meeldinud läks suurele kodumaale.
Selline tegevus sai toimuda ainult N-liidus ja tehti seda maine pärast et me suudame käsuga riiklikul tasemel ja kindlasti oli see suure kahjumiga.
Mis ekspordist üle jäi läks kodumaa tarbeks ja mis sealt üle jäi varuosadeks.

Sai ju kunagi "metsamajandit"peetud ja Belarusse oli päris mitu ning sellist asja ei mäletagi et mingi hammasratas füüsiliselt ei käi sees ringi.
Kõvadusega on küll olnud probleeme ja detaili pidi alati viiliga katsuma.
Tüüpiliselt kõik hambuvad asjad tulevad venes gaasilisest tsementiitimisest ja kui ikka hammasratas juhtus jääma ahjuukse juurde kust õhk sisse sai pole ta ka kõva.