30-06-2021, 00:46 AM
Ja ongi järg jõudnud sinnamaale, kus traktor on koos ja töötab.
Ennem sai muidugi sidurikorv veel ette võetud ja selgus ka miks pidi sidurit iga paarikümne tunni järel peale keerama.
Nagu arvata oli, siis käppade sõrmed tehtud lehmavaiarauast ja olid jõudnud ka juba 3mm sisse kuluda.
Kulunud aga ainult sõrmed ja sai need tehtud sobiva läbimõõduga keti sõrmedest, mis on selleks mõeldud materjal et poolkuivalt hõõrduda ja sidur sai ka kergem ja tundlikum.
Siduri lahutamise võll sai ka omale määrdeniplid sest suudab ta raskeks minna kui kuiv on.
Siduripidur ka sai tööle nagu mõeldud, milleks sai jõuõlga pisut kiiremaks tehtud et ta rakenduks 15mm enne pedaali põrandani jõudmist.
Meil pole kunagi olnud toimiva siduripiduriga traktorit ja olles nüüd kogenud, mida see pakub siis ei saa enam aru kuidas ennem sai ilma hakkama...
Kõik see porr ootamise ja 1 käigu lülitamisega et säästa 6 käigu hammasratast on nüüd minevik.
Piisab kui vajutada see viimane 15mm sidurit ja käik läheb vaikselt sisse.
Käiguvahetusel 8 käigult 9 ka kang vaba peale, sekundiks sidur alla ja 9 läheb sisse ilma mootori pöörete langemist ootamata, kuna võlli hoog võetakse kiirelt maha.
Kast sai ka hea, undamine jäi oluliselt vähemaks laagrite vahetusega ja käigupoolitaja hammasrattad on kuuldamatud vähemalt kabiini sisse.
Tagasild sai ka oluliselt vaiksem ja kogemus näitab, et kui ajada teo kaugus 5 sajandiku pealt paika, siis on tagasild vaikne kui kasutada komplekti, kus on tigu, taldrik ja uus seib.
Need on omavahel komplekti valitud ja hambuvad vaikselt.
Meil pole müügil näinud kuid naabrite juures on olemas.
Mootor ka toimib esialgu, suuremaid lekkeid ei ole kui välja arvata see humoorikas kalossidest ka peedi korkidest pressitud tihendi sarnane toode, mis omab väga head kapillaarsust ja suudab üsna suure koguse õli välja lasta.
Nende kolbidega käitub mootor aga hoopis teisiti ja heitgaasil pole enam seda spetsiifilist kirbet põlemata diisli haisu nagu vene traktoril tavaks.
Tasakaalustamine läks ka asja ette ja koostöös jäiga padjaga enam ei näe et summuti vibreeriks ning sõita on kuidagi harjumatu et müra on oluliselt väiksem ning tahhomeetrile vaatamata arvaks harjumusest olevat 1500 pööret, kuid näidik näitab 2400...
Keera või max pöördeid maha...
Mis veel meeldib, et nüüd saab sõita 1500 pöördega 32 km/h ja max on üle 50.
Mis aga ei meeldi, et hoolimata püüdlustest on õlirõhk kuuma mootoriga 3 atti ja eelmine mootor oli ikka sport sellega võrreldes.
Seletada võiks seda täiesti sobimatu kraadiga nukkvõlli ja vale nurgaga pihustiotstega.
Pihustiotsi sai juba igasuguseid uuritud ja muidu sobiks paljud otsad, kuid muu maailm kasutab pihustiotsa ja pihusti kesta vahel vahetükki, mispärast jäävad nad Belarusi pihustis vale pidi.
Venekeelsest netist ei leidnud ka head viidet mida kasutada euro 3-4 kolbidega.
Ehitavad nad neid ju ometi ümber mehaanilise pumba peale, kuid mis otsad selleks sobivad pole veel peale sattunud.
Aga vähemalt töötab.
Ennem sai muidugi sidurikorv veel ette võetud ja selgus ka miks pidi sidurit iga paarikümne tunni järel peale keerama.
Nagu arvata oli, siis käppade sõrmed tehtud lehmavaiarauast ja olid jõudnud ka juba 3mm sisse kuluda.
Kulunud aga ainult sõrmed ja sai need tehtud sobiva läbimõõduga keti sõrmedest, mis on selleks mõeldud materjal et poolkuivalt hõõrduda ja sidur sai ka kergem ja tundlikum.
Siduri lahutamise võll sai ka omale määrdeniplid sest suudab ta raskeks minna kui kuiv on.
Siduripidur ka sai tööle nagu mõeldud, milleks sai jõuõlga pisut kiiremaks tehtud et ta rakenduks 15mm enne pedaali põrandani jõudmist.
Meil pole kunagi olnud toimiva siduripiduriga traktorit ja olles nüüd kogenud, mida see pakub siis ei saa enam aru kuidas ennem sai ilma hakkama...
Kõik see porr ootamise ja 1 käigu lülitamisega et säästa 6 käigu hammasratast on nüüd minevik.
Piisab kui vajutada see viimane 15mm sidurit ja käik läheb vaikselt sisse.
Käiguvahetusel 8 käigult 9 ka kang vaba peale, sekundiks sidur alla ja 9 läheb sisse ilma mootori pöörete langemist ootamata, kuna võlli hoog võetakse kiirelt maha.
Kast sai ka hea, undamine jäi oluliselt vähemaks laagrite vahetusega ja käigupoolitaja hammasrattad on kuuldamatud vähemalt kabiini sisse.
Tagasild sai ka oluliselt vaiksem ja kogemus näitab, et kui ajada teo kaugus 5 sajandiku pealt paika, siis on tagasild vaikne kui kasutada komplekti, kus on tigu, taldrik ja uus seib.
Need on omavahel komplekti valitud ja hambuvad vaikselt.
Meil pole müügil näinud kuid naabrite juures on olemas.
Mootor ka toimib esialgu, suuremaid lekkeid ei ole kui välja arvata see humoorikas kalossidest ka peedi korkidest pressitud tihendi sarnane toode, mis omab väga head kapillaarsust ja suudab üsna suure koguse õli välja lasta.
Nende kolbidega käitub mootor aga hoopis teisiti ja heitgaasil pole enam seda spetsiifilist kirbet põlemata diisli haisu nagu vene traktoril tavaks.
Tasakaalustamine läks ka asja ette ja koostöös jäiga padjaga enam ei näe et summuti vibreeriks ning sõita on kuidagi harjumatu et müra on oluliselt väiksem ning tahhomeetrile vaatamata arvaks harjumusest olevat 1500 pööret, kuid näidik näitab 2400...
Keera või max pöördeid maha...
Mis veel meeldib, et nüüd saab sõita 1500 pöördega 32 km/h ja max on üle 50.
Mis aga ei meeldi, et hoolimata püüdlustest on õlirõhk kuuma mootoriga 3 atti ja eelmine mootor oli ikka sport sellega võrreldes.
Seletada võiks seda täiesti sobimatu kraadiga nukkvõlli ja vale nurgaga pihustiotstega.
Pihustiotsi sai juba igasuguseid uuritud ja muidu sobiks paljud otsad, kuid muu maailm kasutab pihustiotsa ja pihusti kesta vahel vahetükki, mispärast jäävad nad Belarusi pihustis vale pidi.
Venekeelsest netist ei leidnud ka head viidet mida kasutada euro 3-4 kolbidega.
Ehitavad nad neid ju ometi ümber mehaanilise pumba peale, kuid mis otsad selleks sobivad pole veel peale sattunud.
Aga vähemalt töötab.