[Aare R.]

Eks see "oleks võinud uuena olla" on endise NL territooriumilt pärit masinatelt juba eos suht utoopiline soov, samuti peitub lihtsuses ju teatavasti geniaalsus. 
Ja see, et "suvaline jorss Võrumaalt"- nagu sa ise ütlesid, suudab midagi sellist teha- seal on üks oluline nüanss- ta teeb seda ENDALE ning tulemus peakski olema võimalikult ökonoomne, võimekas ja kasutajasõbralik. Sel ajal, kust see traktor pärit oli, oli inimese heaolu ja mugavus täiesti viimane asi, millele mõeldi, vorbiti lihtsalt asju kokku.
Kusjuures ma ütleks oma väikestest kogemustest (Valge)vene tehnikaga, et kunagi ostis mul isa kaks tutikat 82, üks neist aastast 1991 ja teine 1994 ning neid kahte võrreldes oli uuemal tagasiminek isegi minusuguse, tollal teismelise pärdiku jaoks märgatav. Vanemal olid sirged roheka tooniga klaasid, pikad sirgelt servast serva käivad topelthoovaga kojamehed, korralik kabiinipolster jms. 
Uuemal olid ilma toonita lainetavad klaasid, kojamees oli ka ees sama süsteemiga nagu taga ehk siis lihtsalt võlli otsas edasi-tagasi käiv ja lühike, polsterdus oli õhuke ilma pehmenduseta, sellega seoses ka müra suurem jne jne.
Aga nagu ütlesin, siis minu kogemus selle tehnikaga piirduski enam-vähem sellega, kui koolivaheaegadel selle vanemaga russiga metsas sai käia, suviti siis terve suvi, Kronose tõstukiga metsakäru järgi.