[2715]

Isetegemine ongi kõige kallim tihtipeale. 

Aga kahtlemata üks igavesti äge ettevõtmine. Loe alati huviga mis järgmiseks plaanis. Projekti mõistes ülim asi.

Ma julgeks arvata, et ise millegi tegemiseks on eelkõige huvi vaja ja mingit põhjust mille nimel seda teha.



Mitte vähetähtis pole ka selleks vajalike võimaluste olemasolu ning kui on ka kriitikameel ja õppimisvõime peaks nagu kõik laabuma...



Millegi oma kätega endale tegemine ei peaks konkureerima heapalgalise töökohaga sest siis see loomulikult ei toimi kasumlikult, mis ka alati ei peaks olema automaatne eeldus millegi loomisel.







Ausalt vastata, siis ma olen jõudnud end niikaugele töötada, et võiks endale lubada ka mittemillegi tegemist eeldusel, et sõda ei puhke ja riik püsib.



Selleks on tegeletud üle 10 aasta metsatööga ja sinna enamus töövõimest jäetud ja võtjaks ikkagi needsamad vene traktorid.



Selle ajaga on töötatud mitmete masinatega, neid remonditud ja jälle töötatud.



Algus muide on väga huvitav, kui asjast eriliselt midagi teadmata osta kõige eest mis välja panna on esimene jõukohane metsaveoks kuidagi sobiv Mtz Zili baasil käruga ja hüpata pea ees tundmatusse ning mõni ime kui ei pane tähele, kuidas see vaikselt meie kalleimat vara hävitama asub...



Loomulikult laguneb see ära ju ja remondiks raha pole ning avastad end metsast tagasillaga mis on hambad kaotanud ja vedada on veel üle poole 1000 tihumeetrist...



Eks tõmbasin selle laiali, suutsin veel ratta alla jääda ja otsisin kuskilt selle hammasratta ning traktor oli ka 20 kraadise nõlva peal, kust ei saanud minema ka.



Seljas sai tassitud välja pooltelg ja käis koos, kuna keegi oli rummu keevitanud poolteljele kinni ja eks see andis hiljem tunda ka.



Siis sai otsustatud, et terve see traktor tuleb võtta esimesel võimalusel laiali ja teha korda, et sellist asja enam kunagi ei juhtuks.



Esimese korraga loomulikult ei õnnestunud kogemuste puudumise pärast aga suund oli selge ja rohkem pole pidanud liikumisvõimetu traktoriga silmitsi seisma.



Siis sai selgeks, et varuks peavad olema agregaadid nagu mootor, vahekast, käigukast ja tagasilla sisu ning mäletan kui langi kõrval palgivirna taga laoti peopeale esimene töötasu ning kohe traktoripoodi ja ostetud uus vahekast, käigukast ja mootor.



Siis tuli 4000 tihune lank, sai sebitud Lätist mustlased lõikama, kes olid väga rasked hallata ja nende pealik käis relvaga avalikult metsas ringi ning nende palgaraha oli ümbrikuga taskus, mille eest oleks kindlasti võinud ka maha löödud saada...



Eks tuli siis isegi jupi seest keermestatud torujupiga käia aga see on õnneks juba aegunud tänaseks...



Siis tuli korralikum komplekt, mis oli metsatööks märksa sobivam ja vanale leitud juht ning hakatud ka kinnistuid ostma ja müüma ning raiuma.



Sel ajal metsanduses raha liikus ja nii võis end avastada metsas, kummalgi relv kaasas ja kapotil loeti üle 700 000 krooni ning läksime sõpradena lahku...





Erisusena muide, et kõigeks selleks ei ole võetud kroonigi laenu nagu nüüd kombeks on ja seega võimalus iga hetk lõpetada.






Niiet Belarus traktor on selle ajaga päris selgeks saanud ja kõik tema puudused selged ning konkreetne nägemus mis võiks tal teisiti olla et ta oleks lähedasem kaasaegsemale traktorile.



Seda nägemust peaks aga kõik kes algusest lugenud on juba enamvähem teadma.



Väiksed parandused käivad senini ja hiljutigi sai ära lahendatud üks probleem, mida pole viimase 3 aastaga suutnud ja tehas muidugi 30 aastaga.



Nimelt mis häirib Belarusimeest kõige rohkem kui kabiin vaikne on?



No ikka kõlisev piduripedaalide riiv!



Piisab kui lisada üks väike vedruke ja probleem kaob ning see võiks olla see, mida kuule esimesena läinud inimene ütles...



   



   



   



Esisild sai ka ära pestud seest ja igasse auku kuhu käib uus õli.

   

Aus olla siis hoopis teine asi on külma õliga startida ja nagu ei olekski sild raske vedada...

Ristmikule lähenemisel oli ka meeldiv üllatus, kus gaasi maha lastes kiirus kuidagi väheneda ei tahtnud.

Maksis 20 liitrit 52 eur ja ma ei saa ütelda, et oleks kuidagi oluliselt kallim võrreldes vene määrdevedelikuga.

Tuli ka uus kütusekulu rekord hektarile ja 3,8 ha peale koos sõiduga kulus 15 liitrit kütust.

Hein hõre, maa tasane ja kiirus 9 ning pöörded 900-1000.

   

Leidsin kõrgeimast umbrohupõllust ka pildi mida ma näinud olen.

Vot seal õnnestus traktoriga ära eksida ja pidi minema katusele suunda vaatama...