[2715]

Aegajalt ikka küsitakse ja tahetakse õppida kuidas traktoril kõrgsurvepumpa valida ja häälestada ja abiks huvilistele paneks kohe kirja.
Esimene kriteerium võiks olla võlli läbimõõt 20mm mis võimaldab tal ühenduda vene traktori nuutmuhviga.
   
Sellest mõõdust aga sõltub vaheketta paksus, mis tavalise pildil oleva otsaga on 14mm.
   
Järgmiseks kas pump läheb turboga või iseimevale mootorile.
Pildil ilma korrektorita pump iseimevale mootorile millel gaasihoob jääb mootori poole.
   
Siin aga turborõhu korrektoriga pump mille gaasihoob jääb mootorist eemale.
   
Järgmiseks pumba omadused mis leiduvad koodis.
   
VE, 4 silindrit, plunser 9mm, mehaaniline regulaator, 2250 pööret maksimum, R parempoolse pöörlemisega.
9mm on ka miinimum iseimevale mootorile ja turbomootorile 11mm.
Parem ikka 10 iseimevale ja 12mm turbomootorile.

Nüüd kui pump on valitud pisut lähemalt põhilistest reguleeringutest et teda muretult tarvitada.
Esimene pritsemomendi panemine käib nagu tavapumbalgi aga selle erisusega, et suretusklapile on vaja elektrit.
Siis polegi muud kui pista mootorile tift sisse ja keerutada pumpa päripäeva kuni kõigist stutsidest kütust pritsib.
Nüüd vaikselt edasi keerata kuni stutsist A kütusetase tõuseb ja keerata poldid flantsile sisse.
Järgmine häälestus on saada mootor tühikäigul tööle ja selleks reguleerida hoova piirdekruvi soovitud tulemuse saamiseni.
   
Kui mootor tühikäigul käib võib gaasi anda ja jälgida heitgaasi värvust.
Kui mootor on uimane ja suitsu ei näe keerata baaskruvi sissepoole.
   
Selle käigus tõusevad tühikäigupöörded ja võib olla vaja neid maha keerata.
Liigse suitsu korral aga välja kuni soovitud tulemuse saamiseni.
Tühikäik langeb siis vajadusel tõsta.
Kui pöörded liigselt tõusevad on vaja tõsta hooba ühe nuudi võrra ümber ja selleks on hoova otsal kriipsud.
Kuna tegu on traktorimootoriga siis järgmiseks peaks paika panema maksimaalpöörded.
Selleks on parim lahendus laseriga tahhomeeter mis tunneb ära valge kriipsu rihmarattal.
Selle puutumisel sobib ka tavaline mehaaniline millega tagant võllist mõõta.
Kui on võll 1000 pöörde peal siis võllist mitte üle 1100 pöörde ja selleks on hoova teine piirdekruvi.
   
Kui teil on iseimev mootor, siis veel pumba keeramisega täpsustada pritsenurk ja võib asuda tarbima.
Kui aga turbomootor siis tuleb ka lõbusam osa mis võimaldab ka jõudu teha.
Baasosa on täpselt sama ilma korrektorile voolikut ühendamata et mootor ilma turborõhuta rõvedalt ei suitseks.
Nüüd ühendame korrektori vooliku membraani kaanele ja kui rõhk küll tuleb aga mootor ei käitu ootuspäraselt on vaja tegeleda membraaniga.
Neid on 3 põhitüüpi.
   
Ülemine ei tee midagi, keskmine on tüüpiline ja alumine juba võimsamale mootorile.
Keskmist saab keerata ja ekstsentrilisus muudab rikastuse hulka.
Alumine on 180-220hj vahemik ja mul sees.
Nüüd võib membraani alt vedru ära võtta ja hinnata kas mootor suitseb liialt kui turborõhk üles tuleb, milleks sobib käru ja vastumäge kiirendamine.
Kui jah keerata koonust või varrel olevale plastikpiirajale seibe alla.
Kui ei suitse siis võib seda piirdepuksi lühendada või ära jätta.
Viimaseks tuleb paika panna rikastuse algus vedru jäikusega et kütust lisanduks vastavalt rõhu tõusule.
Selleks on võimalik vedrualust mutrit keerata läbi augu kruvikeerajaga.
   
Kui sellega soovitud tulemust ei saavuta tuleb vahetada vedru nõrgema vastu.
Pildil on vedrud rikastusvahemikuga 0,8-1,3bar ja 0,3-0,9bar.
   
See on ka kõige raskem seadistus saada mootor sujuvaks ja vähese suitsuga rõhule reageerima ning selleks proovida erinevaid vedrusid ja isegi vedru pealt ettevaatlikult kuumutamata maha käiata on igati ok lähenemine.
Ahneks ei maksa muidugi minna ja üle 1bar pole tark turborõhku lasta ja kui rõhk liialt tõuseb keerata koonus laugemaks või panna seibe puksile juurde.

See oleks baasseadete kohta kõik ja kui huvi tuleb ka järg regulaatorivedrude valikust, pritsemomendi automaatregulaatori häälestusest ja nukkplaadi valikust.
Sellest aga edaspidi kui on huvi.