[2715]

Võtsin omale imeliku projekti teha olude sunnil...
Vanust lisandub ja osavust jääb vähemaks ning et oma elu lihtsamaks teha sai tehtud teleskoopilised alumised aisad.
Kunagi küll arvati aga kõigepealt ei olnud siiski muna vaid hoopis joonis...
   
Joonis töösse sai siis tuli hankida munakud.
Sai nii mõnestki kohast otsitud aga kõik pehmed ja lõpuks sain E-varulast.
Polnud küll päris ümarad aga peale väikesi parandusi olid.
   
Järgmiseks vaja kausse ja kaussidele raadiust ning materjali.
Materjal kirjade järgi sisaldas kroomi ja Mo-d peale Fe aga teraks moondus vana kiirlõiketerasest frees.
Käiaga hambad maha ja siis juba treipingis ümaraks ning keskele soon sisse.
Peaaegu oleks läbimõõduga eksinud sest tuleb ju diagonaali mõõta mitte läbimõõtu et raadius klapiks.
   
Soon on keskel selleks, et saada kukaldus teise poole labase mahakäiamise teel.
Lõpuks terahoidjasse peilidega tsentrisse ja edasi kausid juba kiirelt valmis.
   
   
   
   
Mingi hetk tulid detailid ja siis pesad mõõtu lendteraga et munakule umbes 0,1mm loksu.
   
   
Siis kausile vihikuleht vahele, pessa ja keevitusega kinni.
Paber põles ära ja munak jäi praktiliselt tiheda istuga kui ära jahtus.
   
Munakud paigas siis pikenduste koonused puhastada ja plaadid paika keevitada.
200A voolu küll vähevõitu aga sai faasitud sügavalt ja täis keevitatud.
   
Lukustitele vedrusid vaja ja sai traadist kiiruga keeratud nende menetlustega:
   
   
   
   
   
   
Lukusti ka külge, vedrud ja valmis nad saidki.
   
   
   
   
   
   
Materjal 30mm paks Hardox ja no neid ei suuda keegi kõveraks ajada ning ikkagi 40kg materjali...
Erinevalt originaalidest praktiliselt puuduvad lõtkud ja seda võibolla hiljem tuleb kahetseda et liiga täpsed said.
Igatahes epovärv ka peale ja võib ekspluatatsiooni anda.
Tuleb ühed veel teha sellele härrale kelle mootor sai remonditud sest originaalid ei kannata kuidagi pöördadraga sõitu.
Enne aga peavad välikatsed õnnestuma.
Huvi korral nõus kajastama ka edasisi katsetusi ja haakimise eripärasid tulevikus.