IŽ Jupiter 2 uuele elule
#1

Alustan siia uut projektipäevikut, et jagada teile oma küsimusi ja rõõmu asjade edenemisest. Seekord siis tekkis tunne, et viimane aeg oleks võtta garaaži ka üks kahesilindriline vene kaherattaline, et kogeda erinevust võrreldes ühesilindrilise IŽ-56-ga. Sobilikuks isendiks sattus siis 1967 Jupiter 2.

   
   
   

Nojah, esmamulje on ju "vapustav", aga kuna on ka hunnikust prügist ennegi mõni sõiduriist tehtud, siis väga verest välja ei löönud - peaasi, kui ikka värvi all metalli jagub.
Kuna ruumi nappis, sai ratas oma improviseeritud värvikambrisse aetud ja seal paari õhtuga pulkadeks võetud. Lahti võttes sai üks asi kohe selgeks, see ratas on kogu oma elu liikumises olnud ja käiguosa oli ka ainuke, millele selle isendi juures tähelepanu oli tõsiselt pööratud. Kõik laagrid, kett, liigendid jne olid korralikult määritud ja osaliselt ka uued - lõtke ei olnud kuskil ja kõik liikus kergelt. Paar kihti värvi oli ka rulliga selga aetud, mis oma mitme millimeetri jagu oli paksust originaalkattele juurde andnud, aga seda ei peaks küll eriliseks tähelepanuks. Tundub olema originaalis mingi selline "Jawa" punane värv.
Survepesuriga kulus oma 4 tundi jutti, et kõik detailid puhtaks saaks ja ise läbimärjaks. Sellist rokka ikka kohtab harva, mis selle ratta küljest lahti tuli pesta. Siis selgus kohe, et küljekarbid olid pori all juba üleüldiselt sisekülgedelt viimase piirini läbi ussitanud, vasakpoolsel karbil on ka üks alumine kinnituskõrv täiesti läbi mädanenud. Lisaks on omanikust külasepp haamri ja puuri abil karpe mingitel segastel asjaoludel kohendanud. Hetkel pole küll kindel, et neid tasuks remontida, nii haruldased need ka ilmselt veel pole.
Kui sadula olin maha nuputanud, siis selgus ka tõsiasi, et see tagaporilaua lahendus on ikka küll insenertehniline tippsaavutus. Tagaporilaud tilbendab sadula all ja koosneb kahest osast ja sadul on siis ka osaliselt nagu porilaud. Igatahes sadula raam on täiesti läbi. Korra mõtlesin, et paneks külge hoopis vakantse IŽ-56 tagaporilaua, aga eks näis.

   

Mootor läheb ka nagu ikka pulkadeks, enne kui seda üldse proovima hakkab. Kepsu laagrites ja kolvi sõrmedes on lõtkud ja hülsi seintel kerged sooned, kuigi väga hull isegi pole see seisund eelnevate kogemuste põhjal. 

   
   
   
   

Seekordne plaan on ratas teha võimalikult originaalilähedane, kuid siiski veidi omanäoline, et endale ka meeldiks. Ehk poldid-mutid saavad kõik omad õiged pinnakatted, aga visuaalne pool, värvilahendus, sadul jne on plaanis järele aidata. Samuti plaanin panna rattale kontaktivaba süütesüsteemi ja elektroonilise pingeregulaatori. Vaatasin ka selle aparaadi releeregulaatori asukohta ja ausalt võttis kukalt kratsima, et kuidas seda küll reguleeritakse, kui peaks vaja olema!? Käib teine küll lihtsamini kinnitustest lahti, aga võrreldes IŽ-56-ga on see asetus ikka ebainimlik.

Summutid ja leegitorud on ka korralikult läbi aetud, sisuliselt on kasutuskõlbulik ainult parem summuti ja vasaku summuti tagumine ots. Vasak summuti on kahest kohast lausa katki kukutud ja sama õnnetuse tagajärjel on ka selle poole leegitoru oma lõpu leidnud. Summutite osas on küll tunne, et neid tahaks originaalseid kuskilt leida.

Kui kellelgi on üle küljekarpe või korraliku raamiga sadulat, siis pakuks need huvi.
Vasta
#2

Panen mõned fotod ka illustreerimaks eelnevat juttu. 
Küljekarbid seestpoolt:

       

Sadula raam:

       

Tekkis selline küsimus, et huvitav kas Jupiter 2-l on täiesti oma leegitorud ehk teiste IZ-dega sarnasust ei olegi? Alguses tundus, et IŽ-56-e leegitorud on sarnased, aga kõrvutades ei ole nii kuju kui pikkuse poolest. Internetist uurides tundub, et Jupiter 3 ja Jupiter 4 on ka täiesti erinevate torudega alustades juba kinnitusest silindrile.
Alumine ja puhtam leegitoru on 56-e oma.

       

Samuti tundub, et Jupiter 2 ja ilmselt Planeta kroomitud summuti on ka kaup, mida väga ei liigu ja järele ka vist veel ei tehta? Esmased otsimised ei ole tagant aheneva otsaga summuti kohta eriti tulemuslikud olnud.
Praegune vasakpoolne on korralike aukudega mõlemast otsast  Big Grin

         

Aga mis seal ikka, aeg annab arutust ja kui muud üle ei jää, tuleb ilmselt hakata saia vastandist uuesti saia tegema.
Vasta
#3

(15-10-2019, 16:51 PM)praud Kirjutas:  Tekkis selline küsimus, et huvitav kas Jupiter 2-l on täiesti oma leegitorud ehk teiste IZ-dega sarnasust ei olegi? Alguses tundus, et IŽ-56-e leegitorud on sarnased, aga kõrvutades ei ole nii kuju kui pikkuse poolest. Internetist uurides tundub, et Jupiter 3 ja Jupiter 4 on ka täiesti erinevate torudega alustades juba kinnitusest silindrile.
Alumine ja puhtam leegitoru on 56-e oma.
56 kohta kahjuks ei tea, aga veidi uuematel 1-ja 2-pütilistel on tõepoolest erinevad leegitorud.
Puusalt pakuks, et seeriad 1-3 on samad nii Planetal kui Jupiteril. 4-dat ei tea ja 5-s on omaette ooper.
Plaan teha 12V peale ka ringi?
Vasta
#4

(15-10-2019, 17:06 PM)rulli Kirjutas:  
(15-10-2019, 16:51 PM)praud Kirjutas:  Tekkis selline küsimus, et huvitav kas Jupiter 2-l on täiesti oma leegitorud ehk teiste IZ-dega sarnasust ei olegi? Alguses tundus, et IŽ-56-e leegitorud on sarnased, aga kõrvutades ei ole nii kuju kui pikkuse poolest. Internetist uurides tundub, et Jupiter 3 ja Jupiter 4 on ka täiesti erinevate torudega alustades juba kinnitusest silindrile.
Alumine ja puhtam leegitoru on 56-e oma.
56 kohta kahjuks ei tea, aga veidi uuematel 1-ja 2-pütilistel on tõepoolest erinevad leegitorud.
Puusalt pakuks, et seeriad 1-3 on samad nii Planetal kui Jupiteril. 4-dat ei tea ja 5-s on omaette ooper.
Plaan teha 12V peale ka ringi?

Pidasin silmas miskit sellist süütesüsteemi, mis on jah 12V ning 150W
https://www.tola-tools.de/en/vape-electr...r-2-3.html
Olen lugenud, et see kontaktsüütesüsteem on Jupiter2 puhul kõige ebastabiilsem lüli, aga kuna mul on plaanis see sõiduk teha siiski muretumaks sõitmiseks samas ilma välja paistvate ümberehitusteta, siis selline lahendus sobiks. Võibolla see netis jagatud arvamus on kantud oskamatusest süüdet normaalselt paika sättida, seda ei tea, aga nagu kirjutasin ka, ei imponeeri mulle lisaks üldse releeregulaatori originaalne ja ligipääsmatu asetus. Nii et seekord siis nii  Smile

       
Vasta
#5

Tore näha, et uus projekt käsil. Kui siin juba ümbertegemisest juttu, siis tagaporilaua asemel vahetaks mina välja esimese. Alumise traaversi külge kinnitatud porilaud ja väike esituli rikuvad minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt selle mootorratta välimuse. Akuvaba magneetosüüde on VÄGA hea plaan ja kui peaksin leidma midagi sobivat oma varuosa-varudest, annan kindlasti teada.

....
Vasta
#6

Sadula plekk üsna õnnetu. mul vbl vedeleb viisakam asi, kontrollida saaks 1 november alles seda asja.

Ma veeretan mõtteid iz56 taastamisega Wink
Vasta
#7

Täna sai liivapritsist siis kätte kõik, mis sinna viidud sai. On ikka hea küll, et seda tööd käsitsi tegema ei pea  Smile 

   

Tundub, et küljekarbid jätan meelega tema enda omad ja teen siiski korda, läbiussitanud küljekarp pidas isegi päris hästi pritsile vastu ja parandamine pole midagi keerulist. Tuleb uus nurk teha ja külge õmmelda.

   

Bensiinipaagi tagas servas on huvitavad mõlgid, mis tekitasid küsimuse, et kas nii peabki olema? 

   

Küsimusi tuleb aga veel. Kas seisuhargi alla lükkamise kõrv on õige kujuga või peaks sirge olema? Tundub nagu originaalne kuju iseenesest. Küsin seetõttu, et imelikul kombel ratta küljes olles ei ulatunud see eriti summuti külje tagant välja.

       

Tagaporilaua tule kinnituse alus on tilga kujuline nagu vanemad tagatuled olid, küljes aga oli nelikantne üleni punasest plastikust tagatuli koos kummialusega. Kas selline kooslus oligi kasutuses?

       

...ja palve...kas kellelgi oleks ühte sellist väntvõlli koja kaant üle? Ilmselt on mõlemad pooled identsed. Allpool oleval fotol on vasakpoolsel kaanel tõmmitsa auku M6 polt sisse murtud, ühte avausse on epo liimi valatud, ilmselt mingi mõra tõttu ja lisaks on ka üks kaane tihendusserva sektor mõraga, ehk tahab irduda küljest. Ei tahaks küll mootorisse sellist riski sisse jätta...Oleks tänulik korraliku kaane eest...

   

Ja viimane asi  Smile  Kas kellegi on failiversioonis Jupiter 2 varuosade kataloogi või mõnda raamatut mis iganes keeles, kus kirjeldataks mootori remonti ja käigukasti koostamist koos lõtkude reguleerimise jne oluliste nüanssidega?

Tänud kaasa elamast  Big Grin
Vasta
#8

(18-10-2019, 21:07 PM)urmet48 Kirjutas:  Sadula plekk üsna õnnetu. mul vbl vedeleb viisakam asi, kontrollida saaks 1 november alles seda asja.

Ma veeretan mõtteid iz56 taastamisega Wink

Hoian seda plekki hetkel alles ainult seetõttu, et sealt vajadusel mõõtusid võtta, aga liivapritsi ma seda ei julenud viia - seal pole midagi pritsida, seisab veel roostest ainult koos. Kindlasti on midagi paremat vaja ja ses osas olen kindlasti huvitatud pakutavatest variantidest, kiiret mul ei ole, muid tegevusi hetkel jagub küllaga.  Wink Kui miskit leidub, pane privaatsõnum teele ja suhtleb edasi! 


IŽ-56 on kena ja rahuliku sõidu pill, igatahes edu asjaga pusimisel! Igal juhul soovitan asi ette võtta, juba selle protsessi enda, kogemuse ja loomulikult ka lõpptulemuse pärast, mis kiidab tegijat Wink Tähtis on ots lahti teha.
Vasta
#9

(16-10-2019, 00:22 AM)isandpauk Kirjutas:  Tore näha, et uus projekt käsil. Kui siin juba ümbertegemisest juttu, siis tagaporilaua asemel vahetaks mina välja esimese. Alumise traaversi külge kinnitatud porilaud ja väike esituli rikuvad minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt selle mootorratta välimuse. Akuvaba magneetosüüde on VÄGA hea plaan ja kui peaksin leidma midagi sobivat oma varuosa-varudest, annan kindlasti teada.

Olen päri selle väikese erandiga, et endalgi oli korra mõte, et väänaks selle pilli välimuse tagasi Jupiter esimeseks mudeliks, mille nii esimene kui tagumine porilaud on IŽ-56 sarnane ja esilatern ka - muidugi oli tollel ka paak 56-e laadne. Ainult ette pannes klassikaliselt ilusa porilaua ja taha jättes selle lehvikuga isendi ei sobi hästi nagu kokku  Smile Selle variandi realiseerimiseks on mul hetkel puudud 56-e esiporilaud. 
See elektrooniline magneetosüüde on lisaks nii akuga kui ilma kasutatav. Akuga jääks lihtsalt laterna kopsikus laadimise tuli samuti tööle kui originaalis, mis on ka omamoodi ahvatlus. Selle juurde oleks hea kasutada hoopis geelakut ja kuskilt e-bayst näitkes osta klassikalise vanamootorratta akukarp, mille sisse viimane pista, nii et väljast jääks jällegi kõik justkui originaalne.
Nagu näiteks see: aku kest
Vasta
#10

Mis tõmmitsatega mootori pooleks tõmbasid?
Vasta
#11

(18-10-2019, 23:46 PM)praud Kirjutas:  ...Küsimusi tuleb aga veel. Kas seisuhargi alla lükkamise kõrv on õige kujuga või peaks sirge olema? Tundub nagu originaalne kuju iseenesest. Küsin seetõttu, et imelikul kombel ratta küljes olles ei ulatunud see eriti summuti külje tagant välja. ...

Ega ta pidanudki sealt välja paistma. Masina parkimiseks kasutati küljejalga. Hark oli remondi jaoks.
Ja ei tohigi paista sealt välja. Jupiter kolmel oli see kenasti sumbuti alt välja toodud ja käis kurves vastu maad. Peale ühte ohtlikku olukorda saagisin selle lihtsalt maha.

(18-10-2019, 23:46 PM)praud Kirjutas:  ...Tagaporilaua tule kinnituse alus on tilga kujuline nagu vanemad tagatuled olid, küljes aga oli nelikantne üleni punasest plastikust tagatuli koos kummialusega. Kas selline kooslus oligi kasutuses?
...

Sinu rattal peaks ikka tilga kujuline käima. Üleni plastikust oli uuematel ratstel. See isegi lambi väljalaske aastast näha.
Vasta
#12

Tagatuli võis mingil eriti varajasel Jupiter 2-l olla ümar, aga üldjuhul on kõik kahed sellise kandilise tulega, nagu sul.

Soovitan sirvida musta numbri akte: http://unic-moto.ee/musta-numbri-aktid/

Manuale võid leida sõsarfoorumist: http://site.motokuur.ee/?page_id=76&wpfb_cat=1
Vasta
#13

(19-10-2019, 09:04 AM)Prii Kirjutas:  Tagatuli võis mingil eriti varajasel Jupiter 2-l olla ümar, aga üldjuhul on kõik kahed sellise kandilise tulega, nagu sul.
...
1967. aastal toimus tagatule vahetus, niiet antud masinale sobiks vast mõlemad tuled. Üks näide üleminekuvariandist, millel mõlemad kasutusel: Iz Jup 2K`67

Küll aga vahetati veneajal tihti ka omanike enda algatusel ФП-220 ise ФП-230  vastu ja seda turvalisuse huvides, sest esimene ФП-220 on selline paras seasilm ning võrreldes uue suure tulega (ФП-230) polnud seda pimedas eriti hästi näha.

Kuidas muidu teemaaluse masina dokumentidega lood on?
Vasta
#14

(19-10-2019, 00:53 AM)Raigo Kirjutas:  Mis tõmmitsatega mootori pooleks tõmbasid?

Mootor tuli pooleks kummihaamriga koputades. Tal ees ja taga otsas üks tsentreeriv hülss, nii et võrdselt mõlemalt poolt aidates tuli suhteliselt lihtsalt lahti. Ees on ka karteri poolte vahele vastav pilu jäetud, kust saab laiema kruvikeerajaga aidata, aga ma ei pidanud seda kasutama. Kruvikeerajaga mässates võib rikkuda tihendi alust karteri pinda.

Aga muidu kasutasin sellisest komplektist 36-27 võtit, et lahti tõmmata vända kaaned. Ostsin selle viimati uuena ,isegi täpselt ei tea, mis ratta oma see on:

       
Vasta
#15

(19-10-2019, 09:04 AM)Prii Kirjutas:  Tagatuli võis mingil eriti varajasel Jupiter 2-l olla ümar, aga üldjuhul on kõik kahed sellise kandilise tulega, nagu sul.

Soovitan sirvida musta numbri akte: http://unic-moto.ee/musta-numbri-aktid/

Manuale võid leida sõsarfoorumist: http://site.motokuur.ee/?page_id=76&wpfb_cat=1

Sinna motokuuri lehele olen sattunud ka otsides, aga mul jääb oskustest vist puudu, et sealt midagi loetavat kätte saada  Smile  Vahet pole millist brauserit kasutada, avab ta loetava faili asemel hunniku hieroglüüfe sulle aknasse ja sedasi on jube raske lugeda neid manuale. Eraldi failina salvestada või alla laadida ka ei õnnestu ja tundub, et mingi javascript möllab selle asja taga seal.
Vasta
#16

(19-10-2019, 10:50 AM)mossepower Kirjutas:  
(19-10-2019, 09:04 AM)Prii Kirjutas:  Tagatuli võis mingil eriti varajasel Jupiter 2-l olla ümar, aga üldjuhul on kõik kahed sellise kandilise tulega, nagu sul.
...
1967. aastal toimus tagatule vahetus, niiet antud masinale sobiks vast mõlemad tuled. Üks näide üleminekuvariandist, millel mõlemad kasutusel: Iz Jup 2K`67

Küll aga vahetati veneajal tihti ka omanike enda algatusel ФП-220 ise ФП-230  vastu ja seda turvalisuse huvides, sest esimene ФП-220 on selline paras seasilm ning võrreldes uue suure tulega (ФП-230) polnud seda pimedas eriti hästi näha.

Kuidas muidu teemaaluse masina dokumentidega lood on?

Dokumendid on vene ajast, kui omanikuks oli lätlane. Ehk see ratas on Lätist siia ostetud - selline lugu mulle müüja poolt igatahes räägiti. Numbrid raamil ja mootoril kattuvad dokumentides olevaga, aga dokument on ka veidi vett saanud, nii et selline nagu ikka segane lugu nende vanade asjadega ja uusi dokumente tuleb alles taotlema hakata. Aga kõik on võimalik. Mulle endale on juba mõnda aega olnud üks küsimus peas, et kui näiteks teha dokumentideta ratas musta numbri kandidaadiks ja see ka õnnestub, et kas siis on ise eelnevalt ARK-s sõiduk registrisse vaja vormistada või see käib musta numbri protsessiga kuidagi kaasa?
Vasta
#17

(19-10-2019, 00:54 AM)motamees Kirjutas:  
(18-10-2019, 23:46 PM)praud Kirjutas:  ...Küsimusi tuleb aga veel. Kas seisuhargi alla lükkamise kõrv on õige kujuga või peaks sirge olema? Tundub nagu originaalne kuju iseenesest. Küsin seetõttu, et imelikul kombel ratta küljes olles ei ulatunud see eriti summuti külje tagant välja. ...

Ega ta pidanudki sealt välja paistma. Masina parkimiseks kasutati küljejalga. Hark oli remondi jaoks.
Ja ei tohigi paista sealt välja. Jupiter kolmel oli see kenasti sumbuti alt välja toodud ja käis kurves vastu maad. Peale ühte ohtlikku olukorda saagisin selle lihtsalt maha.

(18-10-2019, 23:46 PM)praud Kirjutas:  ...Tagaporilaua tule kinnituse alus on tilga kujuline nagu vanemad tagatuled olid, küljes aga oli nelikantne üleni punasest plastikust tagatuli koos kummialusega. Kas selline kooslus oligi kasutuses?
...

Sinu rattal peaks ikka tilga kujuline käima. Üleni plastikust oli uuematel ratstel. See isegi lambi väljalaske aastast näha.

Noh, ega tolle aja inseneridel olid ilmselt omad arusaamad, kas need kõik õiged ka olid, vaevalt  Smile 
See õnnetu kepp, mida ka küljejalaks võib nimetada, on selline vedel asi, mis toimis ammustel aegadel veel eriti hästi teedel, kus kõvakatteid väga vähe oli. Ehk kui selle jala otsa oma ratta usaldasid, pidid ikka väga kindel endas olema, mis su ratast kannab. Lisaks olen mina oma tagasihoidlike tegemiste juures näinud 4-5 sellist seisujalga, millest enamus on kõveraks vajunud ja ega kui ise olen oma 56-e selle otsa sättinud, siis on tunda, kuidas see jalg töötab justkui vedruna.
Aga küsisin ikka selle pärast, et kui hargi kõrv selline oli, siis ma nii ka jätan, kurvides ma kallutama nii rängalt ei kavatse hakata.

Ratta silt on selline, ei oska kahjuks seeria numbrist ise öelda, on ta varajane või hiline  Smile 

   
Vasta
#18

Täna sai happega tsinkimisse minevaid detaile puhastatud ja hiljem traadi otsa lükatud. See punumine oli ikka küll tüütu tegemine, aga sai valmis seegi. Kõik mis küljest lahti tuli, on väärt taastamist, alates kodaratest kuni lõpetades väiksemate kruvideni. 

   

Samuti oli lahti võetud mootoril pesupäev 

   

Lõpuks sai üle vaadatud oma reservid, et ülemäära väsinud detailidele asendusi leida, mis osutus kokkuvõttes edukaks. Lõpuks jäi mulle silma ka üks määrdes ja uus tagaamordi katete paar, mille päritolu on mulle siiani tundmatuks jäänud. Kas keegi oskab öelda, millisele rattale see võiks kuuluda? Igatahes huvitav komplekt, ülemised katted on läikiva kroomiga ja alumised matid.

           
Vasta
#19

(20-10-2019, 23:46 PM)praud Kirjutas:  Täna sai happega tsinkimisse minevaid detaile puhastatud ... alates kodaratest ...

Kodara vindiosa ei tohi kroomida. Pärast niplid ei keera ja keerasin vindilõikuriga kõik üle.
 Tsinkimine on analoogne tegevus.
Vasta
#20

(21-10-2019, 00:21 AM)motamees Kirjutas:  
(20-10-2019, 23:46 PM)praud Kirjutas:  Täna sai happega tsinkimisse minevaid detaile puhastatud ... alates kodaratest ...

Kodara vindiosa ei tohi kroomida. Pärast niplid ei keera ja keerasin vindilõikuriga kõik üle.
 Tsinkimine on analoogne tegevus.

Vint on ikkagi lind,tegemist siiski keermega.
Polte,mutreid,kodaraid jne saab kroomida(keeret)aga eestis paraku vist ei saa,soomes saab viimasepeal selliseid asju lasta teha.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne