[Marvin]

Eelmisest postitusest saati on juhtunud muudki peale lume mahasadamise ja koroonaviiruse Eestisse jõudmise. Et projekti ähvardas tõsine ressursikonflikt, sai plaane natuke ümber sätitud ning auto toimetatud (isesõitmise teel mõistagi) peaaegu valmis hobigaraaži. Asjade juhtumise tempot sai seepeale oluliselt tõstetud, sest vahepeal tundus, et kevad ongi juba käes ning kohe-kohe tuleb sõitma hakata.
Mis siis juhtunud on? Mootor ja käigukast tahavad remonti ning selleks, et teada saata, mida nimelt, tuleb nad muidugi pulkadeks harutada. Kõige kiirem on käigukastiga, sest selle overdrive'iga varustamiseks vajalikud vidinad ei asu Eestis. Sestap tuli kast maha võtta nii kiiresti kui võimalik. Seega sai laupäeval asjatundja kohale kupatatud, tollmõõdus tööriistad välja otsitud ning tööle asutud lootuses, et ehk ei tule väga palju vanu polte pooleks keerata. Ei tulnudki - mitte ühtegi. Kõik tulid suurema vaevata kätte ning 1/2 tolli ja 9/16 tolli võtmetest tegelikult täitsa piisas. Vilunud tegijaga koos kulus kasti eemaldamiseks massiivsed 40 minutit ning selle osandamiseks teist samapalju. Osandamise tulemusena saime teada, et kasti tervis on laias laastus parem kui karta võiks - kui laagrid välja arvata. Need näivad olevat originaalid - noh, 48 aastat eluiga ühele detailile polegi nii vähe. Esimese käigu sünkronisaator on kulunud ning läheb vahetusse ning ühe hammasrattapaariga on sama lugu. Nojah - ja overdrive tuleb ning selleks on vaja üht-teist muuta. Kahe nädala pärast peaksid kokkupanemiseks vajalikud tükid kohal olema ning mul on usku, et märtsi keskpaigaks võiks hakata mõtlema kasti kokkupanekule. Optimist? Kahtlemata. Üks pilt ka sellest, kuidas autos käigukasti ei ole .

   

Nüüd siis on järg mootori käes. 1972. aasta USA versiooni mootor kehastab paraku halvimat, mida Triumphil pakkuda oli. Mudeliaasta alguses otsustati surveastet vähendada niigi madalalt 8,5lt 7,75ni ( Euroopa 9,5 asemel). Et asi oleks eriti halb, sokutati mootorisse ka pehmelt öeldes väga leebe nukkvõll. Õnneks on mõlemad vead parandatavad. Euroopapärase kompressiooni saamiseks tuleb plokikaanelt eemaldada metalli, ja mitte vähe. Praegune kalkulatsioon ütleb, et seda on enam kui 3, aga siiski vähem kui 4 millimeetrit . Et see sündida saaks, tuleb plokikaas eemaldada. Et seesarnaseid kaasi hakkab pinki minema lähiajal umbes 4, neist üks täpselt samasuguste parameetritega kui minu oma, on ka sellega pisut kiire - sest nõnda saavad ajad kiiremini ja odavamalt toimuda. Ühesõnaga - täna eemaldus ka plokikaas ning praeguseks on see jõudnud juba sinna, kus tema suguvennad reas ees ootavad. Uue nädala alguses on see defekteeritud ja osandatud ning kui mingeid ebameeldivaid üllatusi ei tule, on nädala lõpuks see ka uue surveastme saamiseks sobivas mõõdus. Defekteerimine ütleb, mis klapipesade, kanalite ja juhtpuksidega juhtuma saab.
Ühesõnaga - pedaal on põrandas. Paar pilti ka, mis kinnitavad, et töötlusruumi on kaanele kapaga jäetud.

   

   

Plokikaane eemaldamine pakkus mõne üllatuse ka. Nimelt selgus, et kaanetihend oli paigutatud 180 kraadi valepidi. On ilmselge, et kunagi seda mootorit näppinud tegelane ei teadnud, mida ta täpselt teeb. Seda arvestades võib eeldada, et mootori alumises pooles on sürpriise veel. Uuel nädalal tuleb mootor maha ning siis saame teada, kui palju ja missugused need on .