Kunagise heinamaa/lilleaasa taastamine
#1

Kevadel algab elukohaehitus uuel maatükil. Maja kerkib umbes 1,2 hektari suurusele aasale, mis kunagi oli külaelanikel heinamaa/karjamaa mõnedele lammastele ja lehmadele. Kuna tegemist on liivase maaga (kivideta mullalaadne kiht on nii umbes 15 cm), siis selle maalapi peal muud aktiivset nõukaaegset põllumajandust ei toimunud. Paraku siiski nõukaaja lõpupoole otsustas kohalik kuberner, et õudsalt hea mõte on selle koha peal kartuleid kasvatada ja kogu aas künti üles. Ei tea täpset põhjust, miks peale künni midagi muud maatükil ei tehtud, kuid künniga plaani elluviimine lõppes. Kui rohelus oli pinnal taastunud, siis jätkus aasal karjamaa roll. Sellest ajast on ka minu mälestused selle kohaga ja mäletan seda aasa ilusa lillelise poolkõrge heinamaana. Tänaseks on sealne liigirikkus hääbunud. Kunagise õiteilu asemel on domineerimas ohakad, takjad, kerahein, paelrohi, juba kohati paarimeetrised männid ning suured kibuvitsapõõsad.

Olen arvestanud, et umbes poole sellest maatükist võtab enda alla tulevase elamispinnaga seotu. Ülejäänud osal aga tahaksin taastada sellise lillelise heinamaa, nagu seal kunagi oli. See aga tähendab, et kõik soovitu tuleb uuesti külvata. Nüüd lõpuks ka küsimus – mis oleks sellistes tingimustes õige meetod maapinna sileduse taastamiseks?
Vasta
#2

Freesimine? 

https://www.meliorm.eu/teenused/pinnase-freesimine/
Vasta
#3

frees vast ülepingutatud. randaal peaks piisavalt pudiks kõik tegema. puud ehk pead enne käsitsi ää korjama.
pärast äestad ja rullid üle ja ongi kombes. külid veel seguseemet ka pisut ja õitseb mõnuga.
Vasta
#4

No kui puud-põõsad välja juurida, siis võiks moodsast sügavkobestist täitsa piisata, ega tänapäeva põllumeestelt ei saa enam vanaaegset randaalimise teenust.
Vasta
#5

Härrased, sügavkobestiga pole seal midagi teha - see riist on mõeldud meetri pealt kiskuma.

Küll võiks mõni tummisem rullrandaal (näiteks Rubin või mõni muu paremas toitumuses asi) või vene randaal seal enam-vähem selgeks teha suurematele kühmudele ja väiksemale võsale, et nad pole enam teretulnud. Ükski kõblas säärast sodi normaalselt ära ei seedi. Frees oleks variuant, aga see hukkab ära hulga mulda jahvatamise teel, põletab läbi meeletult kütust ja selle järel peab siis kiiresti ja sihikindlalt tegelema. Muu hulgas kiiresti valitsejaks pürgiva umbrohuga.

Tuletan meelde, et mitte ükski istutatud välu ei kanna seda liigirikkust, mis aastakümneid karjamaana toiminud aas. Ehk igasugused kiirlahendused ei tööta, töötab karjatamine. Ehk aastaga saab küll õied, aga mitte liigirikkust. Kümne aastaga võiks hakata looma. Sakslased oma lilleheintega ikka üritavad, aga ei lenda see vaip hästiSad

Kui huvi on, siis tasub uurida Margus Essilt, mida ja mis ajal tasuks külvata. Ta peaks lõustvihust leitav olema.
Vasta
#6

(07-02-2020, 16:22 PM)v6sa Kirjutas:  Härrased, sügavkobestiga pole seal midagi teha - see riist on mõeldud meetri pealt kiskuma.
...
Tuletan meelde, et mitte ükski istutatud välu ei kanna seda liigirikkust, mis aastakümneid karjamaana toiminud aas. Ehk igasugused kiirlahendused ei tööta, töötab karjatamine. ...
Mida sa mõtled meetri pealt kiskuma all? ... laiust või sügavust? Piide vahe 20-30 cm, sügavust saad sättida ka õhemaks nii 5 cm peale ja päris sile jääb maa.
nt mõni selline https://www.agriland.ee/tooted/mullahari...arelveetav  vms
Aga tõsi see on, et ega külvatult liigirikkus püsima ei jää, siin on pidev hooldamine-karjatamine võluvits.
Vasta
#7

(07-02-2020, 13:06 PM)Jahimees Kirjutas:  Kui rohelus oli pinnal taastunud, siis jätkus aasal karjamaa roll. Sellest ajast on ka minu mälestused selle kohaga ja mäletan seda aasa ilusa lillelise poolkõrge heinamaana. Tänaseks on sealne liigirikkus hääbunud. Kunagise õiteilu asemel on domineerimas ohakad, takjad, kerahein, paelrohi, juba kohati paarimeetrised männid ning suured kibuvitsapõõsad.

Olen arvestanud, et umbes poole sellest maatükist võtab enda alla tulevase elamispinnaga seotu. Ülejäänud osal aga tahaksin taastada sellise lillelise heinamaa, nagu seal kunagi oli. See aga tähendab, et kõik soovitu tuleb uuesti külvata. Nüüd lõpuks ka küsimus – mis oleks sellistes tingimustes õige meetod maapinna sileduse taastamiseks?
Ei hääbu see liigirikkus seal kuhugi. Niita tuleb aga mitte muruks teha.  Esimene kord Y-haamritega, pärast aastas korda-paar kõrgemalt üle lasta. Uudismaaniidukiga lased peaaegu mustaks, siis võib ju midagi juurde külvata, ristikut, heinaseemet mida iganes. Ega ohakas või takjas ka paha taim pole, meetaimeks väga hea. Ja ilusad vaadata. Lahti saab vast ainult muruks niitimisega, ohakas on üks vastupidav tegelane. 
Ja 
milleks puid juurida? Mänd läheb üksikuna sellisel aasal kasvades ülikenaks madalaks käharaks puuks. Üldse tundub kirjeldus vägagi mu enda maalapikesega sarnast olevat! Looduslikku kooslust saab taastada vaid ajaga. Ja need ilusad lilleaasad olidki kauaaegse karjatamise/niitmise tulemus. Ning kibuvits käib ka asja juurde! Reaalslet peaks kõik roundupiga maha tapma, välja juurima, tagurpidi pöörama/freesima, veelkord roundupiga üle käima et viimanegi elustaim tappa ja siis võiks saaba ohakavaba mulla, kuhu ilu külvama hakata. On see siis ilu?


Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#8

Mürgitamist pole vaja teha, niitmine teeb imet. Koguaeg muudkui niidad. Kõik umbrohi kaob mõne aastaga. Ja mis elu see siis on kui pead mürgitatud mullas solberdama?

Kui tahad ilusat heinamaad siis mine otsi suvel ümbruskonnast mõni sarnane koht nagu mälestustes ja katsu sealt heina teha. Vea toores hein koju ja loobi põllupeale laiali. Kui ära kuivab jne. siis külib ise seemne laiali. Seda niitmise aega pead siis valima ise kunas on selline aeg kui kõik ilus umbrohi õitseb ja on lootust seemnete valmimiseks. Toungue

Üleliigne kraam vahetusteks ja realiseerimiseks...... http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/298633/

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid:
http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/407007/
Vasta
#9

   


Vasta
#10

(07-02-2020, 18:02 PM)Talupoeg taluja Kirjutas:  Kui tahad ilusat heinamaad siis mine otsi suvel ümbruskonnast mõni sarnane koht nagu mälestustes ja katsu sealt heina teha. Vea toores hein koju ja loobi põllupeale laiali. Kui ära kuivab jne. siis külib ise seemne laiali. Seda niitmise aega pead siis valima ise kunas on selline aeg kui kõik ilus umbrohi õitseb ja on lootust seemnete valmimiseks. Toungue

Hmm, sama teema on ka näiteks lepa või haava külvamisega. Loopides seemet suvaliselt siia sinna või lasta puul ise seemenduda iseenda kõrvalt, on tulemus aeglane ja niru kuna enamus seemnetest hukkuvad tuulte tallermaal. Lased aga lepa hooga maha ja sõidad ja tallud sealt üle või viid talvised oksad kuhugile hunnikusse kus on samuti tallamist või jõuga peksu, on aasta pärast tugevad võrsed püsti. Kehtib sarnane tulevikutoodang ka igasugu muudele metsa/niidu seemnetele mis tahavad tegelikult jõudu ja rappimist, et suuta oma nina viljakasse pinnasesse pista. Eks oma osa annavad kindlasti ka metsloomad oma kapjadega ning ka kõik muud tegurid seal süsteemis. See on tegelikult jube hea mõte, et ka heinaga teha sama kui tahad kiiresti korralikku lapsepõlve heinamaa kooslust. Randaalimisest ja muust põlluasjatamisest ma suurt essugi ei jaga, kuid laia ampluaaga seemnete sinna saamiseks oleks taoline teema üsnagi efektiivne ja kiire tulemusega variant.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#11

Ei eeldagi, et ma ilusa tulemuse aastaga saavutan ja kindlasti vajab see plats hiljem igaaastast niitmist (võibolla ka koristamist), et see liigirikkus areneks/säiliks. Plaan on ikkagi pikaajaline.

Ise arvan, et seal peab ikkagi mingit sellist lahendust kasutama, mis tükeldaks seal praegu kasvava taimestiku üsna väikesteks tükkideks, sest seda on lihtsalt nii palju (suvel on üle meetrine taimestik), et kui see pole uue seemne külvamise kõrval piisavalt väike, siis see lihtsalt lämmatab uute taimede kasvu. Ses mõttes kõlab randaal mõistlikuna.
Vasta
#12

(07-02-2020, 17:06 PM)honkomees Kirjutas:  Mida sa mõtled meetri pealt kiskuma all? ... laiust või sügavust? Piide vahe 20-30 cm, sügavust saad sättida ka õhemaks nii 5 cm peale ja päris sile jääb maa.
nt mõni selline https://www.agriland.ee/tooted/mullahari...arelveetav  vms
...

Jälle müüakse labast rasket kultivaatorit ehk tsiislit sügavkobesti pähe. Sad

Sügavkobesti on mõeldud töötama mullakihi all. Midagi säärast:
http://www.rodnas.ee/www/index.php/agrisem-mullaharimisriistad/cultiplow


S
ellisega pole mullaharimisel midagi teha, see on tihese kõrvaldamise riist.

Sõltuvalt teemaalgataja kamara sitkusest ei suuda enamus kõplaid seal midagi teha. Aga võib mõne hõredamaga ju proovida, kui seal kaikaid ei ole. Aga ummisumine on pigem ootuspärane. Ma siiski läheneks randaaliga. Mida raskema ja suurema kettaga leiab, seda parem.

Ja siis kas iga viie-kuue nädala järel niitma 15+ cm kõrguselt või veel parem, karjatama. Ohakas, puju ja muud tüütud  tõprad ei armasta nii tihedat pügamist, aga kõrrelised ja käpalised elavad selle üle.
Vasta
#13

Liig tiheda niitmisega saad liigivaese muruplatsi. Taimedel peab jääma aega seemned valmis kasvatada. Seepärast on ka toetusalustel poollooduslikel kooslustel niitmise alguse piirang. 
Teine mõte- niitke vähem muru või jätke mõned laigud kasvama. Esivanema soovi kohaselt sai jäetud mõned suured laigud keset muruplatsi niitmata. Pärast ise ka imestasid, kui orhideed kasvasid.
Ja kui sauna taga selline õitemeri, siis ei tihka trimmerit ega vikatit kätte võtta-
   
Vasta
#14

Pead veel sellega arvestama  et kui praegu on võimu võtmud kõrrelised põlluheinad näiteks  timut või/ja kerahein siis pead nendest esmalt lahti saama. Need sõõõvad aasataimed välja.
Aitab must kesa ja lased vaikselt looduslikult uueneda. Kui pinnas soosib siis tuleb aasataim tagasi.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#15

Tõenäoliselt seal kunagise künni ebatasasused tunda-näha. Aitab ksf Võsa soovitatud randaalimine. Kõige lihtsam läbi viia. Parasjagu põllul tegutseva taluniku ikka ära räägib. Kuu pärast valge ristiku seemet  liiter selle maa peale  sisse äestada. Muuseas, kanep pidi umbrohu hästi lämmatama...
Vasta
#16

Kui süüa on siis lämmatab.
Vasta
#17

Maa on seal üsna künklik ja kuna on vaja tulevikus niita, siis tuleb see enne külvamist kindlasti siledaks teha.

Kui nüüd võtta see randaali variant ette, siis millal oleks õige aeg seda teha?
Vasta
#18

siis kui maa sula on ja tehnikat kannab.
Vasta
#19

(09-02-2020, 12:26 PM)Jahimees Kirjutas:  Maa on seal üsna künklik ja kuna on vaja tulevikus niita, siis tuleb see enne külvamist kindlasti siledaks teha.

Kui nüüd võtta see randaali variant ette, siis millal oleks õige aeg seda teha?
Meil sama mure, ainult maad on 3000 m2 ja aiaga piiratud. Ca 20 aastat kasvanud kartulivaod.  Rasketehnikaga nagu ruumi vähe (just aiaääred)   Kas on lootust mingi väiksema/käsitehnikaga seda siledaks saada, labidaga päris ei taha.  Või on lihtsam uus mullakiht tasanduseks peale vedada.
Vasta
#20

no siis võtad laenutusest nädalavahetuseks freesi ja närid mätta peeneks.
reha ja prussijupiga silud ja millegiga rullid üle ja ongi sile plats olemas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne