[2715]

Isiklikke kogemusi ei ole, aga kõrvalt nägemise kogemuste järgi on jätkusuutlikuks osutunud ainult Peucalis remonditud tagasillad. Need kestavad kauem, kui tehase omad. Eriti, kui määret ka viitsib keegi lüüa.

HMK tegeleb nende sildadega niisamuti. Kunagi oli isegi vahetusfond neil. Berlinksile visati riiulist uusvana sild alla ja vanavana läks üle mehaaniku laua uusvanaks ja riiulisse.

Nii teeb ka Lear sellesama HMK tagahoovis Kruvivad uue alla, vana läheb taastamisse.

Kui tihti säärane taastatud sild määret saama peaks? Kas tavaline laagrimääre kõlbab või peaks pigem miskit puksimoosi pakkuma?

Oleneb kuhu see määrdenippel või niplid on pandud.
Teatavasti on see õõts seest tühi ja et sinna ka reaalselt määre jõuaks peaks selle üleni määret täis lööma.
Tavaliselt panevad nad määrdenipli laagri lähedusse lootes, et sealt satub midagi ka laagrini aga niimoodi et lööd sisse ja vana määre tuleb välja lahendus nõuaks suuremat leiutamistegevust.
Näiteks oleks võimalik laagri välimisele saalele ava sisse teha näiteks käiamise teel mis siis läheb kokku läbi korpuse puuritud kanaliga ja siis läheks küll määre sinna kuhu peab ning see kestaks igavesti.
Samuti on töökultuur hästi erinev ja seepärast peaks huvi tundma kuidas on tehtud tappide vahetus ja kas on tappidele peale keevitatud või pandud uued.
Näiteks selleks et tappe kätte saada peab ühe tapi talasse sisse pressima ja siis saab sisse pista piisavalt jämeda torni millega pressitakse kinnituskronstein silla toru otsast maha.
Kui nii suurt pressi pole, siis lüüakse mõlemad tapid silda sisse ja et nad ei koliseks puuritakse läbi toru paar auku ja keevitatakse seina külge kinni.
Kord sattusin seda porri nägema ja sealt ei saanud enam midagi lahti võtta.