Katlakivi küttesüsteemis
#1

Kuidas vältida katlakivi ja roostemuda tekkimist saunaahju veesärki?
Vasta
#2

üle mõtlemine?
mis muda? samast kraanist lased ju igal pesupäeval omale kaussi vett.
Vasta
#3

(26-06-2020, 11:21 AM)diesel Kirjutas:  üle mõtlemine?
mis muda? samast kraanist lased ju igal pesupäeval omale kaussi vett.

Ei ole ülemõtlemine, katlakivi ja praktiline kogemus on Sad Vana süsteem oli selline:
   
Ja aeg-ajalt juhtus, et kraan ummistus ära. Heakene küll, mina panin kindad kätte ja jope selga (et ennast auruga ära ei põletaks), tõstsin kaane maha ja võtsin kopsikuga, aga naispere sellise vägitükiga hakkama ei saa Sad 

(26-06-2020, 11:32 AM)Mart Laanelepp Kirjutas:  Meil on maal veidi lihtsam variant- paak on vastu ahju ja all on tühjendamiseks ja vee võtmiseks 1/2" kuulkraan. Töötab ilma probleemideta.

Vana paak

Puuduseks liiga väike maht (50l), millest perele ei jätkunud ja kehv liibuvus vastu ahju (plekk hakkas kuumaga lainetama), mis tingis selle, et vee soojendamiseks kulus uskumatult palju aega Sad Pealegi uuel ahjul ei ole võimalik seda kasutada. Treiali juures on käidud (torusid keermestamas), enamus jubinaid ostetud, tagasiteed ei ole Big Grin Sad

Ega ma päris ilmaasjata kah ei põe, praktilised kogemused on taga. Nüüd lähen linna puuduvaid jubinaid otsima.
Vasta
#4

ja palju siis vana sisteemi kraani torus muda oli?
Vasta
#5

oltsberg Kirjutas: Kirjutas:
(2 tundi tagasi)diesel Kirjutas: Kirjutas:üle mõtlemine?
mis muda? samast kraanist lased ju igal pesupäeval omale kaussi vett.

Ei ole ülemõtlemine, katlakivi ja praktiline kogemus on [Pilt: sad.gif] Vana süsteem oli selline:
Ja aeg-ajalt juhtus, et kraan ummistus ära. Heakene küll, mina panin kindad kätte ja jope selga (et ennast auruga ära ei põletaks), tõstsin kaane maha ja võtsin kopsikuga, aga naispere sellise vägitükiga hakkama ei saa [Pilt: sad.gif] 


Puuduseks liiga väike maht (50l), millest perele ei jätkunud ja kehv liibuvus vastu ahju (plekk hakkas kuumaga lainetama), mis tingis selle, et vee soojendamiseks kulus uskumatult palju aega [Pilt: sad.gif] Pealegi uuel ahjul ei ole võimalik seda kasutada. Treiali juures on käidud (torusid keermestamas), enamus jubinaid ostetud, tagasiteed ei ole [Pilt: biggrin.gif] [Pilt: sad.gif]

Ega ma päris ilmaasjata kah ei põe, praktilised kogemused on taga. ...
Saan murest aru, mul tekib ka katlakiviliivaga kraani ummistus. Süsteem näeb välja sedasi, et lahtine paak ca 100l, ahju tagaseinale keevitet "kauss" kust tulevad 3/4'' torud paagi tagaseina sisse ja paagi eesservas on põhjas kuulkraan paarimeetrise voolikujupiga pesukaussi vee laskmiseks. Iga kord enne ahju kütte panemist kui paak on ka pooltühi võtan voolikuotsa suhu ja puhun kraani läbi, igasugu katlakiviliiv jms sodi lendab kaugemale. Sedapsi kestab kuni torud katlakivist umbe lähevad ja ahi on läbi põlenud ehk kuni 10 a, siis ahi vahetusse, torud puhtaks ja uuele ringile.
Vahel võtan ka ülalt vett, ilma lisa turvavahendita. Minu mure on see, et poole leilitamise pealt tuleb osa vett välja lasta (40 l nõu pesuruumis), kuna vesi läheb keema ja märg aur mulle ei meeldi. Kui külm kaevuvesi peale pumbata, siis saab lõpuni vihelda. Sellest 40 l keevast veest täitsa jagub 2-3 inimesele pesuvee timmimiseks. Järgmisel vahetusel tuleb uuesti vett vahetada.
Vasta
#6

(26-06-2020, 13:47 PM)diesel Kirjutas:  ja palju siis vana sisteemi kraani torus muda oli?

No muda polnud üldse, aga katlakivipuru oli küll ja veel. Kraan (3/4") urineeris nagu eesnäärmehaige vanamees või isegi pigem nagu kevadine kask Sad Mul on küll päris hea kannatus, aga siiski oli talumatu, kui liitrise kopsiku täitmiseks kulus mitu minutit Sad  Ja seda viga ei saa enne praavitada ka, kui vesi on maha jahtunud.
Vasta
#7

siis tuleb seda katlakivi ikka korralikult.
selle vastu ehk aitab suurema läbimõõduga toru ja kraan?
Vasta
#8

Ahjuukse keevitamisest on teema üpris kaugele jõudnud, aga tont temaga...

Kas sidrunhappe jaoks jäävad need katlakivikihid liiga massiivseks, et jutuks vaid mehaanilise surkimine? Avatud süsteemi on seda ju lihtne panna ja vähemalt lahtise sodi suudab vast lahustada?

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#9

Ahju küttekehas liiga aeglaselt liikuv vesi tekitab katlakivi. Kasuta suuremaid, laugemaid põlvi ja jämedamad torusid, et parandada vee voolavust.
Lisaks sellele veel korraline hooldus.
Vasta
#10

vabandan oma võhiklikkust, aga huvitab kas katlakivi tekkeks on vaja vaid vett ja temperatuuri või on anuma materjal ka oluline? mudu just eila käisin toomas vennasvabariigist rv korstna toru ja samas butiigis hakkas silma ka paar rv boilerit, kust korsten seest läbi käis. tekkis nüüd tobe mõte, et kas rv-ga äkki poleks katlakivi jama.
Vasta
#11

Katlakivi tekkeks on vaja vee keemis temperatuuri. 
Katlakivi tekiks ka siis kui see boiler oleks keraamiline. 
Pildil olevad põlved on seest väga peenikesed, tekib "pudeli kael"
Lihtsaim variant oleks nii ahjule kui boilerile panna üleminekud jämedamale torule ja ameeriklaste asemel kasutada jätkumuhve.
Vasta
#12

Katlakivi tekkimiseks loob esmatingimused vesi. Tema koostis. Kare vesi on märgusõnaks.
Vasta
#13

Vett ei saa ju valida, tuleb hakkama saada sellega mis on.
Kui just megaroheliseks ei taha hakata ja talvel sulatad sauna jaoks lund ning suvel kogud vihma.
Vasta
#14

(26-06-2020, 21:10 PM)tõnn Kirjutas:  Vett ei saa ju valida, tuleb hakkama saada sellega mis on.
Kui just megaroheliseks ei taha hakata ja talvel sulatad sauna jaoks lund ning suvel kogud vihma.
Hehee... lapsepõlve tuletasid meelde. Ligi 60 aasta eest käisin isa kõrval käsikärule paigutatud tünni abil Võhandust saunavett vedamas. Sest minu vanaema (eestikeelses tõlkes: minu isa ämm) deklareeris, et tema juuste pesemiseks kaevuvesi ei kõlba Smile
Vasta
#15

Ma näiteks kogun vihma. Kulub kasvuhoone automaatseks kastmiseks ja autopesukski jääb üle, kui korralik eesti tüüpi suvi on.
Selle teema viimase arenguga haakub niipalju, et kui vesi tõesti kare on ja katlakiviga häda, siis saunas annaks täitsa kasutada soojal ajal. Tallinnas Nõmmel saab koguda aktiivse ahjukütteperioodi lõpust kuni lume tulekuni väljaarvatud õietolmuaeg. Kuna mahuti väljas, siis krõbedamat öökülma ka väldin.
Selline vigur abiks: vihmaveefilter ja lihtsalt niisama on tore koguda, kuigi võiks kraanist lasta. 55 m² õuemaja pealt tuleb korralikuma paduga 1000 l plastkuubik täis. Aga see on juba teine teema.
Vasta
#16

Mina kogun ka vihmavett, kuid kole kähku hakkab seal elu keema, igasugu allveelaevad ja vibalikud.
Ennast sellega ei peseks.
Vasta
#17

Mäletatavasti algas minu järjekordne teematorkimine siit
Aga enne, kui lahendust presenteerin, mõned märkused-küsimused.


(26-06-2020, 17:27 PM)13piisab Kirjutas:  Ahjuukse keevitamisest on teema üpris kaugele jõudnud, aga tont temaga...


Märkus täiesti õige. Aga üldiseks teemaarenduseks ikkagi "tuli ja raud", puukütmine, küttekollete ehituslikud nüansid jne. Igal juhul hariv ja huvitav teema, saunaski oleme varem juba "käinud", isegi sauna katusel Big Grin  Apsakat saab lihtsalt kõrvaldada, kui teemaalgataja või admin lisaks teema pealkirjale fraasi ja muud ahjujuttu vms.


(26-06-2020, 17:27 PM)13piisab Kirjutas:  Kas sidrunhappe jaoks jäävad need katlakivikihid liiga massiivseks, et jutuks vaid mehaanilise surkimine? Avatud süsteemi on seda ju lihtne panna ja vähemalt lahtise sodi suudab vast lahustada?


Liitun küsimusega sidrunhappe osas. On kellelgi sarnase sauna veesüsteemi kontekstis kogemusi? Mina proovisin ükskord äädikaga. Katlakiviga sai ta hakkama, aga lisaks tekkis süsteemi "mõnus" rebasekarva leem Sad Ehk siis äädikas astus vahekorda ka mustast metallist komponentidega. On ehk sidrunhape "süütum"?
Vasta
#18

Äädikas metallile ei tee miskit, küll aga eemaldab lahtist roostet päris hästi....
Vasta
#19

Viisin läbi eksperimendi E330 ehk  katse sidrunhappega. Ostsin 0,5 kg paki ja panin ca 100 l vee kohta veidi alla poole, st umbes 200 g. Vesi kees, st katlakivile tehti vinge soodukas. Varasemast ajast olid paagi seinad üsna jubeda kihiga kaetud. Tolle saasta nühkisin äädikaga enam-vähem maha. Aga nüüd, peale sidrunhappega mängimist, tundub paak kohe eriliselt puhas olevat. Niisiis toimib.

Aga kõik ei ole siiski nii hea ja ilus. Veele tekkis kergelt rohekas toon. Oletan, et see on tingitud kokkupuutest vaskdetailidega. Vot nüüd ei teagi, kas "keetis" vasest tühjendustoru seest mingit saasta lahti (toru ei olnud uus) või siis hakkabki hape kogu aeg vase kallal maiustama ja rohelist vett genereerima. Samas läbi vaskdetailide mingit pidevat ringvoolu ei toimu, nood on tühjenduse jaoks. Samas siiski üks süsteem kõik, vesi puutub ju kõigi torudega kokku.

Kas keegi keemias pädevam oskab kommenteerida? Või läksin liiga julmaks ja panin sidrunhapet liiga palju? Julgesin ka vett maitsta: haput ei tunne, küll aga oli tunda metallimaitset.
Vasta
#20

Kas saunas käiakse boilerist vett joomas või end pesemas?
Big Grin
Kuram, terve Tallinna linn tarbib Ülemistest tulevat keemiaga töödeldud vett otse ja toorest peast makku, nüüd maakatel ei sünni end pisut värvi muutnud veega pesata kah enam Toungue
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne