11-08-2020, 16:35 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 10-09-2020, 14:09 PM ja muutjaks oli Envir.)
Eraldi peaks rääkima käise otsatihendist. St see tihend, kust tuleb tähiku nuutvõll välja. Ta peab õli kenasti ja tema taga olev suur kuullaager jättis käevahel rahuldava mulje. Tegemist on suht erilise mitmeosalise "soomustatud" tihendiga, millele asenduse leidmine tundub olema kinni omaenda visaduses, nupukuses ja rahakoti paksuses. Jätsime ta rahule ja ei hakanud lahti kiskuma. Võibolla teab keegi midagi sellistest tihenditest ja saadavusest lähemalt?
Aga millest sõiduajal need kolksud tulid siis? Roomiku ülejooksurull toetub klotsidele, mida lindile pingsuse andmiseks tõugatakse vastava hargiga. Klotsid asuvad siinide peal ning on klambriga alt ja küljelt kinni tõmmatud. Kui siin ja klots kuluvad, läheb klambri ja siini vaheline lõtk suuremaks. Lubatud lõtk on 1mm ülesalla ja 2mm külgsuunas. Masinal mõõdetud vastavad lõtkud olid vahemikus 8...10mm. Lõtku kõrvaldamine ei ole eriti keeruline, saab lehekese vahele keevitada ja sõidab jälle edasi. Oluliselt suurem jama on siinide otsa lõppemine. St lint on nii palju kulunud ja pikemaks muutunud, et pingutustee lõpeb ära. Just seda viga oligi tähikute sisu ümber pööramisega ravitud. Meie nii lihtsalt ei lähene. Metallroomikud näikse muidu veel kestvat, seetõttu enne lõplikku uute kummiroomikute kasuks otsustamist teeme siinid pikemaks.
Heas seisus polnud ka ülejooksurullide laagerdus. Kõigepealt tuli klotsid rulli võlli küljest kätte saada. Mõtsi, et mis see siis ka ära pole, paar tundi tööd ja olemas. Tegelikkuses kulus nelja klotsi kätte saamiseks terve päev. Klotsid on asümmeetrilise kujuga, sinna ei saanud tugevat tõmmitsat kinnitada. Õigemini sai, aga jäi veidi viltu ning hüdroõlaga surudes mitte ei tõmmanud klotsi vaid lõhkus tõmmitsat. Võtsime vana u 60. aastatest pärit 2käpalise Kukko. Selle sai külge haakida ning klotsile pinge peale suruda. Andsime atsileegiga klotsile tuld pihta, nüüd nigisedes-nagisedes millimeetri murdosa haaval venis vahele pragu ning lõpuks peale ponnistusi tulid need krtteab kus vees ja sodis aastaid ligunenud junnid võlli otstest maha.
Võlli laagerdus oli kaitstud kaheosalise kaelustihendiga, mis omakorda oli soomustatud veel plekkseibiga. Kaelustihend ei kaitsnud tekkinud lõtkude tõttu küll enam midagi. Liugelaagrite sisemuses oli pool Jaapanit mullana kaasas. Võll oli rummu sees pukside vahel, mille me peale soojendamist pressiga välja udisime. Kvaliteet ees ja kvaliteet taga. Kõik need võllid, puksid jt asjad on valmistatud lisaks suurepärasele täpsusele ka suurepärasest materjalist suurepärase termikaga. Võll on viiliga liugepinnalt katsudes kõva kui klaas, samas keermestatud otsad nii kõvad ei ole. Kõik see suurepärane värk on töötanud rasketes oludes kuskil sopa sees ja pole liiga tihti määret saanud. Kulumise tõttu on tekkinud lõtkud, mis ei võimalda sõlme tihendada.
Praavitamiseks treisime seest üle kõigepealt üle rummu sisse käivad puksid. Määrdeta töötanud ning vett ja mulda saanud puksid polnud siiski kõige hullemas seisukorras. Lasin sisepinnad mõõtu taotlemata üle, et ühtlaselt kogu pinna ulatuses kannaksid ja poleks uurdeid peale ettenähtud määrdesoone. Võllide tööpinnad tuleb ka üle treida kuna on kulumise ja roostetamise tõttu kaotanud kuju ja mõõtmed. Üle treitud pinnale surume karastatud puksi. Puksi tegime legeerterasest 42CrMoS4, mis kätte saadud info põhjal võiks eesmärgi jaoks sobida. Puksil on sisemõõt paigas ja võll tuleb treida sellele vastavaks. Puksi välismõõduks jätsin umbmäärase töötlust võimaldava mõõdu, mis tuleb pärast kohale asetamist vastavalt rummu puksile parajaks sobitada. Puksi karastamisest niipalju, et sai tehtud lihsate vahenditega. Šamotitükkidest kokku seatud kambrikeses traadi otsas soojenduspitsiga värvustemperatuurini kuumutatud, veidi hoitud, siis kasutatud hüdroõlisse sukeldatud ning ringi segatud. Noolutus tekkis peale paari tundi köögi elektripliidi praeahjus. Tulemust viiliga proovides ta päris klaaskõva pole, aga ongi hea, sest ei tohi katki minna, kui ta võllile ikkagi tuntava istuga peale pannakse. Kogemata ununesid teisel puksikomplektil määrdeavad puurimata, tuli peale karastamist puurida. Kasutasin selleks koobalti sisaldusega puuri. Tuleb tunnistada, et värske tehase teritusega puuriga sai puurida täpselt ühe augu, peale seda vajas puur teritamist. Mul pole võimalik kõvadust täpselt mõõta, saan viilimise ja puurimise järel mõõtühikuna välja öelda "s*taks kõva".
Võllid-puksid
Töö ei ole lõpuni viidud, võlli treimine seisab ees. Keskmist mõõtu jama juhtus pressiga. 40t vene töökojapressil lõi silindri korgi vahelt tihendi välja. Oleks vaja ära remontida, praegu ei saa pressi kasutada. Proovisin korki võtme ja sabaga keerata, aga sellest ei tulnud midagi. Vaja korgile peale minev tööriist teha ning uuesti proovida.
Aga millest sõiduajal need kolksud tulid siis? Roomiku ülejooksurull toetub klotsidele, mida lindile pingsuse andmiseks tõugatakse vastava hargiga. Klotsid asuvad siinide peal ning on klambriga alt ja küljelt kinni tõmmatud. Kui siin ja klots kuluvad, läheb klambri ja siini vaheline lõtk suuremaks. Lubatud lõtk on 1mm ülesalla ja 2mm külgsuunas. Masinal mõõdetud vastavad lõtkud olid vahemikus 8...10mm. Lõtku kõrvaldamine ei ole eriti keeruline, saab lehekese vahele keevitada ja sõidab jälle edasi. Oluliselt suurem jama on siinide otsa lõppemine. St lint on nii palju kulunud ja pikemaks muutunud, et pingutustee lõpeb ära. Just seda viga oligi tähikute sisu ümber pööramisega ravitud. Meie nii lihtsalt ei lähene. Metallroomikud näikse muidu veel kestvat, seetõttu enne lõplikku uute kummiroomikute kasuks otsustamist teeme siinid pikemaks.
Heas seisus polnud ka ülejooksurullide laagerdus. Kõigepealt tuli klotsid rulli võlli küljest kätte saada. Mõtsi, et mis see siis ka ära pole, paar tundi tööd ja olemas. Tegelikkuses kulus nelja klotsi kätte saamiseks terve päev. Klotsid on asümmeetrilise kujuga, sinna ei saanud tugevat tõmmitsat kinnitada. Õigemini sai, aga jäi veidi viltu ning hüdroõlaga surudes mitte ei tõmmanud klotsi vaid lõhkus tõmmitsat. Võtsime vana u 60. aastatest pärit 2käpalise Kukko. Selle sai külge haakida ning klotsile pinge peale suruda. Andsime atsileegiga klotsile tuld pihta, nüüd nigisedes-nagisedes millimeetri murdosa haaval venis vahele pragu ning lõpuks peale ponnistusi tulid need krtteab kus vees ja sodis aastaid ligunenud junnid võlli otstest maha.
Võlli laagerdus oli kaitstud kaheosalise kaelustihendiga, mis omakorda oli soomustatud veel plekkseibiga. Kaelustihend ei kaitsnud tekkinud lõtkude tõttu küll enam midagi. Liugelaagrite sisemuses oli pool Jaapanit mullana kaasas. Võll oli rummu sees pukside vahel, mille me peale soojendamist pressiga välja udisime. Kvaliteet ees ja kvaliteet taga. Kõik need võllid, puksid jt asjad on valmistatud lisaks suurepärasele täpsusele ka suurepärasest materjalist suurepärase termikaga. Võll on viiliga liugepinnalt katsudes kõva kui klaas, samas keermestatud otsad nii kõvad ei ole. Kõik see suurepärane värk on töötanud rasketes oludes kuskil sopa sees ja pole liiga tihti määret saanud. Kulumise tõttu on tekkinud lõtkud, mis ei võimalda sõlme tihendada.
Praavitamiseks treisime seest üle kõigepealt üle rummu sisse käivad puksid. Määrdeta töötanud ning vett ja mulda saanud puksid polnud siiski kõige hullemas seisukorras. Lasin sisepinnad mõõtu taotlemata üle, et ühtlaselt kogu pinna ulatuses kannaksid ja poleks uurdeid peale ettenähtud määrdesoone. Võllide tööpinnad tuleb ka üle treida kuna on kulumise ja roostetamise tõttu kaotanud kuju ja mõõtmed. Üle treitud pinnale surume karastatud puksi. Puksi tegime legeerterasest 42CrMoS4, mis kätte saadud info põhjal võiks eesmärgi jaoks sobida. Puksil on sisemõõt paigas ja võll tuleb treida sellele vastavaks. Puksi välismõõduks jätsin umbmäärase töötlust võimaldava mõõdu, mis tuleb pärast kohale asetamist vastavalt rummu puksile parajaks sobitada. Puksi karastamisest niipalju, et sai tehtud lihsate vahenditega. Šamotitükkidest kokku seatud kambrikeses traadi otsas soojenduspitsiga värvustemperatuurini kuumutatud, veidi hoitud, siis kasutatud hüdroõlisse sukeldatud ning ringi segatud. Noolutus tekkis peale paari tundi köögi elektripliidi praeahjus. Tulemust viiliga proovides ta päris klaaskõva pole, aga ongi hea, sest ei tohi katki minna, kui ta võllile ikkagi tuntava istuga peale pannakse. Kogemata ununesid teisel puksikomplektil määrdeavad puurimata, tuli peale karastamist puurida. Kasutasin selleks koobalti sisaldusega puuri. Tuleb tunnistada, et värske tehase teritusega puuriga sai puurida täpselt ühe augu, peale seda vajas puur teritamist. Mul pole võimalik kõvadust täpselt mõõta, saan viilimise ja puurimise järel mõõtühikuna välja öelda "s*taks kõva".
Võllid-puksid
Töö ei ole lõpuni viidud, võlli treimine seisab ees. Keskmist mõõtu jama juhtus pressiga. 40t vene töökojapressil lõi silindri korgi vahelt tihendi välja. Oleks vaja ära remontida, praegu ei saa pressi kasutada. Proovisin korki võtme ja sabaga keerata, aga sellest ei tulnud midagi. Vaja korgile peale minev tööriist teha ning uuesti proovida.