[Envir]

Peategelase juurde tagasi tulles saab öelda, et pöiad on võllidele asetatud. Võllide korda saamiseks tuli kõigepealt korrastada otsad ja tsentriavad. Need tehti ära lüneti abil. Seejärel treiti puksialune pind, mis oli ränk töö kuna liitusid kolm halba asjaolu: löökkoormus, rooste ja pinna suur kõvadus. Roostet eemaldasin omast arust traatharja abil väga hoolega, aga treimisel tuli teda pooridest tera nürimiseks ikka veel piisavalt. Kui oleks kogu töö moodsate terikutega teinud, oleks üpris kalliks maksma läinud, sest plaadike on 5 eur/tk ja neid ikka kulus. Esimeste läbimite juures jagus ühte otsa paariks korraks. Õnneks oli mul olemas sobiva kujuga veneaegseid terikuid ja need sobisid esimeste läbimitega lõhkumiseks väga hästi. 

Veneaegsed terikud olid tegelikult kunagi petukaubana saadud. Nad peideti arvu täis saamiseks õigete plaatide vahel mulle kaasa hoopis teise terakehaga, kuhu nad kuju poolest ei sobi. Üldiselt teatavasti pididki varastatud asjad kõige paremini kestma, ilmne tõestus sellele väitele.


Võll on üles mõõdetud tihendialuste pindade pealt
   

Saledaks treitud võll eraldi puksidega
   

Puksid peal. Üks puks mõõdus ja teine veel ei ole
   

Valmis võllid
   

Pöia puksid olid eelnevalt korrastatud mitte konkreetsesse mõõtu vaid liugepinna olukorda silmas pidades. Selle tõttu on iga võllikael ise läbimõõduga. Tegemist on liugelaagriga, seepärast jätsin nii aksiaal- kui radiaallõtkuks 0,2mm.