[taruvaras]

Kas seda kaanefotot loeb musta nr komisjon kui tõendusmaterjali? Minule paistab, et 2107-l on 2105 suurte peatugedega istmed. Seega saaks aktsepteerida ka 2015 sisuga 2017-t?

Minu andmeil käivitati 2107 tootmine 9. jaanuaril 1982.  Antud isend  on alles"pooletoobine", "kiiksudega", veel üks prototüübi või eelseeria autodest, kuidas keegi nimetada tahab. Selle auto pilt on kaanetatud Svet Motoru  1981. aasta 51 nädala ajakirja. Ilmus see ajakiri kord nädalas. Seega vahetult enne tootmise alustamist. 
Sellel autol on veel edev karbiliist, mis kinnitati ka alguseotsa, 1980-82. a.  2105-tele. Eks neid liiste pandi samuti ka ainult esimeste kuude 2107 tele, kuid muid reklaamfotosi nii varajastest pole mulle silma jäänud. On vaid üks ja ilmselt samast autost, millel ka kõik juba eelpool loetletud puudused ja erisused küljes. Kuid minu pildil on näha ka seda läikivat tagatule klaasi serva. 2105-l kadsus see plastliist ka 82. aasta teadmata kuust, nii lmselt ka 2107-l ja asendus musta liistuga, mille otsi lõpetasid eraldi plastist otsikud. Kuid vaatamata sellele see teine tunnus veel jätkus samal aastal, mis ajani teadmata. Aga 1983. aasta 2105-d ja 2107-d on juba tavapärase "ülimasslevinud välimusega. Kahjuks mu enda 2107-l polnud soetushetkel enam karbiliistu, kuid eeldan, et algselt oli selline paigaldatud, kui pildil. Aga kroomservaga tagatuled on ilusti säilunud.
Veel paar erisust. Esiteks vanemat tüüpi ümarate nurkadega 2103/21011 rest C- piilaril ja teiseks jäi silma küljekarbi liistust allapoole jääva osa mustaks värvimine. Seda mainisin ka juba ühes varasemas postituses 2105 kohta. Nii värviti just nende läikiva liistuga isendeid.

   

Komisjoni esindajana vastan ksf. robi küsimusele nii: kui on tegemist säilunud eksemplariga, aktsepteerib komisjon ka igasuguseid väärakusi-vääratusi, see rikastab  ja teeb veidikenegi kirevamaks seda halli massi. Kui masin on "mullast" üles ehitatud ja esitletakse originaali pähe, siis läheneme sellisele reeglina kataloogipõhiselt. Kui omanik suudab kõrvalekalde ära tõestada fotode, kirjanduse jms. abil, võetakse seda arvesse. Aga lihtsa jutu "Mul oli niimoodi..." või "Mina mäletan, et..." peale me kehitame õlgu ja hindame raamatute põhiselt edasi.
Tegelikult me komisjonis ei pea kõike teadma, ega saa saamagi. Kui aga meil tekib küsimusi, kahtlusi, siis omanik peab ise oma masinat hästi tundma ja teadma, et komisjoni küsimustele vastata. Siin on tegemist nõukogude toodanguga meie oma kunagisest (auto)kultuuriruumist, mida toodeti sadu tuhandeid isegi miljoneid, seoses sellega püüame me ise ka ennast harida selles valdkonnas. Lääne või ameerika sõiduki puhul, kus me ei olegi võib olla nii pädevad, võib läbi minna ka selline variant, et kui masin on igati esteetiline ja võib olla ongi ainumas registris oma teatud puudustega, saab talle ikka must number omistatud. Nõukogude tehnikat, seal hulgas ka VAZ-e on esitatud komisjonile üsna palju, aga nad on ka head või isegi väga head. Üldiselt meie musta numbri sõidukid ei pea oma numbrit sugugi häbenema. Ka antud teema autol saaks musta numbri ka täiesti valede küünlajuhtmete ja neile turja löödud kammidega, lihtsalt see läinuks märkusena hindamisakti kirja ja kõik. Aga omanik on ise nii tubli ja huvitatud, et kõik saaks õigeks.