[indreksirk]

Meie kliimas on paratamatu, et teetöid tehakse just suvisel ajal. 

Toila objektijuht andis teada, et ksf! gruppeni kirjeldatud olukord oli ajutine ning juba reede õhtuks on seal olukord normaalne ehk on mõnekümne meetri pikkune lõik freesitud asfaltiga. 

Kindlasti tuleb arvestada sellega, et meie teel on mitmeid kohti, kus on pindamistööd ning ka selliseid teetöid, kus liiklust reguleerib valgusfoor või reguleerija. Siinkohal ei ole mõtet kõiki kohti üles lugeda, kuid erinevate teetöödega seotud objekte jääb meie teele mitukümmend. Enamust ei pane tähelegi, kuid mõnes kohas tuleb sõita ka värskelt pinnatud teel ning mõnes kohas on reguleerijad ja kohalikud ümbersõidud. Meil ei ole võimalik teha trassi vastavalt teetöödele ning teetöid meie pärast ära ei jäeta. 

Suursõit on puhkusesõit, mistõttu püüame säilitada rahu. Jõuame siis, kui jõuame. Takistame võimalikult vähe teisi liiklejaid, kellel on tähtsad asjad ajada. See tähendab, et ka kolonnis sõites jälgime peeglitest, kas tavaliiklejad on meie taga. Kui keegi tahab möödasõitu teha, siis hoiame võimalikult tee äärde ja anname võimaluse reastuda kolonni vahele. Meile on see lõbusõit, teistele aga on oluline jõuda konkreetseks ajaks kokkulepitud kohta. Mida mõistlikumad ja arvestavamad (kasutaksin isegi sõna allaheitlikumad) oleme teiste liiklejate suhtes, seda positiivsem on suhtumine meisse ja parem tuju kõigil. 

Pean osavõtjatele ja AMF arvamusliidritele avaldama saladuse - seda kolonni enam mahamärgitud teest kõrvale suunata ei ole võimalik. Isegi kaardi järgi sõites on eksimisi ja arusaamatusi. Kahesajale ekipaazile ei ole võimalik käemärkidega selgeks teha uut trassi ning telefoni, facebooki või foorumi kaudu tehtud postitus jõuab vaid väikese osani. Ümbersõidu tee valitakse vaid siis, kui kohapeal on selge, et tee on täielikult kinni. Igasugune avalik arutelu selle kohta, et tee on kusagil kinni või halvasti läbitav tekitab negatiivset emotsiooni, kuid olukorda ei lahenda. Kindlasti mitte läbi foorumi.  Hetkeseisuga on foorumis postitus, mis jääb igavesti meenutama seda, et suursõitu sõidetakse läbi teede, kus põhi kraabib vastu maad, pigi lendab üle pea ja on üldse ebameeldiv kogemus. Viidatud kohas oleme aga alles kolm päeva pärast seda kogemust, kui olukord on muutunud. 

Küll aga on tervitatavad otsesõnumid korraldustoimkonna juhtgrupile, et teaksime otsida lahendusi sellisel viisil, et see osavõtjate emotsiooni ei rikuks. Juhtgrupi neli liiget peavad iga päev kõnesid ja läbirääkimisi kas isiklikult või läbi kohaliku aktiivsete abiliste kümnetes kohtades, sh ka teetööde objektijuhtidega, et informeerida meist ja leida lahendusi, kuidas oleks kõige mugavam sõita. 

Omalt poolt annan teada, et meil on imeilusad väikesed käänulised teed Rakverest Kiviõlini ning Saka ja Toila vahel põhjarannikul, maaliline läbisõit Iisakust, kitsad külatänavad Peipsi Sibulateel pärast Mustveed ning Kolkja ja Varnja vahel. Rääkimata Otepää ümbruse ning Võrumaa kuppelmaastikest ja käänulistest teedest. Valgamaal Lüllemäe ümbruses on värskelt mustkatte saanud käänuline metsatee, Kärstna ja Tuhalaane kandis ilusad mägised teed. Rääkimata Karksi-Nuia maalilisest tõusust. Möödume kümnetest maakirikutest ja kultuurimälestistest, teele jääb kilomeetrite viisi vanu mõisa-alleesid. Eestimaa on imeilus ning meie teekond valitud võimalikult eemal põhimaanteedest. Mett on palju-palju rohkem, kui tõrvatilgakesi. Ja need tõrvatilgad on ka vajalikud, et me ei peaks sõitma auklikel ja tolmustel teedel.

Positiivset meelt ja kohtumiseni suursõidul