[Formika]

Nõuka Buick põeb läbi kohutavaid laste haiguseid või mehhaanilist Koroonat. Ei aita vaktsineerimine ega midagi. Kuna projekt peab valmima mitme auto juppidest, siis igasugu hädasid on palju. Auto on ju ehitatud puit sõrestikule, siis uste vahed tuleb kokku sobitada alusraami ja kere puitraamin vaheliste patjadega. Viimase peenhäälestuse saab teha ukse hingesid reguleerides. Kuna tegemist pool käsitöölise autoga, siis uksed ise ka kõverad. Kõverad selles mõttes, et ukse välisäär ei jookse sirgelt, vaid alaäär on pool senti kitsam, kui ta olema peaks. Eks tollal ei pööratud sellistele pisiasjadele erilist tähelepanu, kuigi tegu kõrgklassi autoga ja Buick mudeli lipulaevaga. Muidugi Peterburi tehasest tulnud L1-d olid palju hullemad. 31 aasta mudeli tagaosa ei sobi ideaalselt kokku ka 32 aasta mudeliga ja tagumiste poritiivad ei lähe kokku tagumise poripõllega, vaid jääb kummalegi poole 0,5 cm vahe. Selle likvideerimiseks tuleb veelkord relaka ja keevitusega tagaotsa kallale minna. Nii et hõisata pole millegagi. Enne kui need haigused pole välja ravitud, pole ka suurt midagi kirjutada ega millestki pilte ka panna.

[Formika]

Sobitame kokku erinevate autode detaile ja ennäe imet hakkab juba midagi looma.
   
   
   
   

[Formika]

Sai siis USA-s käidud. Mindud sai suurte lootustega. 3 aastat pole seal kandis olnud ja kontrast võrreldes 3 aasta taguse ajaga on masendav. Hinnad on igas valdkonnas teinud korraliku hüppe. Esimene ehmatus tabas lennujaamas, kui selgus, et auto rent on kahekordne võrreldes 3 aasta taguse ajaga. 6 päeva rent Toyota 4 Runneril 1500.-$. Kuna meil oli tagasi tuua hulga pakke, siis väiksemasse poleks need ära mahtunud. New Yorki sõitsime käsipagasiga ja tagasi tulles pidime maksma iga kohvri pealt 120.-$. Bensiini hind on ka kõvasti kerkinud, näiteks A-87 bensiin 1.-$ liiter Marylandis, mujal veel kallim. Meie bensiinimootoriga Toyota neelas kiirteel 120-130 km/h sõites keskmiselt 13 L/100 km-le, siis odav see ringisõitmine küll polnud. Meil tuli selle aja jooksul läbida c 4000 km-t, nii et bentsu peale kulus ka üle 500.-$. Ega muidugi pakiga asjade saatmine odavam pole. Näiteks rool L-1-le, mis maksis 320 $, Eestisse saatmise eest taheti 350.-$. Saatmise puhul oleks siin lisandunud delareerimised, tolli- ja käibemaksud. Muidugi paljusid asju poleks saanudki saata, kuna paljud müüjad ei aktsepteeri panga ülekandeid vaid tunnistavad ainult tsekki või sularaha.  Sai käidud ka Ohio pealinnas Columbuses, nn USA kõige suuremas FORD autode osade müügi laadal. Täielik pettumus, ei saanud sealt mitte midagi. Enamik juppe, mida sealt veel leida võis olid pärit 60-ndatest või hilisemad. Enne sõja aegsete autode jupid puudusid täielikult. 90% müüjatest tegeles oma vana kola realiseerimisega aga huvilisi eriti polnud. Ainult 60-80-ndate mootorite tuunijad olid küllalt hästi esindatud. Neid oli seal igasugu + mootorite juppe. Sai käidud paaris automuuseumis, lootuses näha mõnda originaalset FORD Model B-d, kuna mõned küsimused on veel vastusteta GAZ M1-V8 osas. Tegu paistab olevat küllalt lootusetu ettevõtmisega, neid lihtsalt pole. Käisime ka Pensilwania suuremas antiik autode poes, kus müügis üle 640 auto. Üks restaureerimata 1934 a Model 40A seal oli, küllaltki roostes ja nigel aga õnnetuseks seisis teine klaasi taga ja kuulus omaniku kollektsiooni ja seda ei lastud uurima. Muidugi arvestades auto närust seisu võibolla polekski mida uurida. 
 Projekti kangelasest ka. Valmis ja restaureeritud sai näidikud.
   
   
   

[Raudpats]

Ampermeetril kiri АКП - ei suuda praegu välja mõelda, mida see lühend tähendab?

[metsakohin]

Ampermeetril kiri АКП - ei suuda praegu välja mõelda, mida see lühend tähendab?

Akumuljatornaja patareja???????? Sai nemetskimi bukvami.

[Raivo]

Ilus.
Aga õli manomeetriga on midagi juhtunud?

[honkomees]

Ampermeetril kiri АКП - ei suuda praegu välja mõelda, mida see lühend tähendab?

Akumuljatornaja patareja???????? Sai nemetskimi bukvami.

äi klapi, patarei on vene keeli батарея, täht Б

[Marko]

Õlinäidiku skaala on ka huvitav. Võimalik muidugi, et seegi näitab temperatuuri. Küllap Formika annab teada, mis ja kus.

[olevtoom]

Ampermeetril kiri АКП - ei suuda praegu välja mõelda, mida see lühend tähendab?

Ega, jumal paraku, seal АМП pea olema?

Õli(rõhu)näidik võib olla baari kümnendikes gradueeritud.

[Formika]

Ampermeetril kiri АКП - ei suuda praegu välja mõelda, mida see lühend tähendab?

Ega, jumal paraku, seal АМП pea olema?

Õli(rõhu)näidik võib olla baari kümnendikes gradueeritud.

Muidugi peab AMP olema, tuleb ümber teha ja õli näidiku tausta tuleb tõsta. See koostamisel alla vajunud. See tühiasi.

[Raivo]

Nagu ma eespool mainisin, siis sellest originaalileiust võib saada uus reaalsus. Kas näit on ühe või kahekohaline nr?
   

Kiirusemõõtja on jalad ülespidi, ja sellest on nüüd 3 versiooni.


Numbri kujud on erinevad.
Aga mis mind segadusse ajab, siis mida tähistab kriips 15 ja 30 vahel - 22,5 ??

[spitfire]

Ampermeetril kiri АКП - ei suuda praegu välja mõelda, mida see lühend tähendab?

Akumuljatornaja patareja???????? Sai nemetskimi bukvami.

äi klapi, patarei on vene keeli батарея, täht Б

Kui väga tahta, siis võib lugeda ka Akumuljatornaja Podsarjadka.

[Mossemees]

Nagu ma eespool mainisin, siis sellest originaalileiust võib saada uus reaalsus. Kas näit on ühe või kahekohaline nr?


Kiirusemõõtja on jalad ülespidi, ja sellest on nüüd 3 versiooni.


Numbri kujud on erinevad.
Aga mis mind segadusse ajab, siis mida tähistab kriips 15 ja 30 vahel - 22,5 ??

Spido nr. 2 numbrite šrift paistab olevat täpselt Volga oma pealt maha kopeeritud (või on hoopis vastupidi, eeldusel, et nr. 1 on USA originaal):

Nr. 3-l oleks loogilisem, kui kahe numbri vahel oleks kaks kriipsu, muidu läheb jah kiiruse arvamine juba komaga numbrite peale . Loogiliselt võttes võiks pojezdka samuti ühe ketta võrra pikem olla (999,9km 99,9 asemel). Aga see puhtalt minu arvamus. Kuidas originaalis tegelikult oli, eks võta kinni...

[Formika]

Eks nende näidikute taastamine või õigemini ümbertegemine on lihtsalt üritus taasluua midagi millest keegi ei tea mitte midagi. Isegi kui tabaks naelapead ja näidikud saaks samasugused nagu 90 aastat tagasi, pole seda võimalik tõestada. Kindel see, et need näidikud osteti USA-st sisse. Pole ju ka võimatu, et need pandigi sinna nagu USA-st saabusid, kuigi vähetõenäoline. Uhkus ei lubanud ja pealegi oli autosid vaja presenteerida sm Stalinile. Tõenäoliselt poodeti need laiali ja tehti uus venekeelne taust nagu mina tegin. Mis puutub spidomeetri skaala jaotusse, siis siin pole taotletud mingit kindlat numbrilist väärtust. Lihtsalt kiirus kusagil 30 ja 45 vahel. Polnud ju need spidomeetrid kuigi täpsed. Buick 67-ga sõites ja näidikut GPS-ga võrreldes näitab see kuskil 10% vähemat kiirust kui momendil spidomeetril.

[Formika]

Pisikesed muutused ka L-1 rindel. Detailid, mis plaanitud mustaks, on mustaks saanud. Kere ootab viimast lihvi, st matistamist. Värvimine muidugi omaette teema. Võibolla õnnestub enne Jõule uus kate peale saada.
   
   

[Formika]

Buick/L1 ootab uut karvakatet aga seda sel aastal ei juhtu ja on planeeritud Uue Aasta algusesse. Parandatud said näidikud.
AKP sai AMP ja õlirõhu näidiku tausta sai ka korrigeeritud üles poole. Peaks nüüd OK olema.
   
   
USA-st sain ühe Buick-i entusiasti käest 1930 a Buick-i ilukilbid, õigemini kopsikud. Millegi pärast enamlased, kes võtsid eeskujuks 1932 a mudeli, siis veljed võeti 1930 a Buick truck omad ja kopsikud 1930-31 a mudeli omad. Eks need kopsikud on küllalt viletsad aga annavad mingi pildi, millised nad võisid olla. B täht kopsikul tuleb muidugi asendada tähtedega KP(vene).
Kuna head fotot pole kopsikust õnnestunud leida, siis alloleva esimest fotot tuleb proovida töödelda, et saada mingigi ülevaade originaalsest väljanägemisest.
   
   
   
   
   
   
   

[IIIFFFAR]

Buick/L1 ootab uut karvakatet aga seda sel aastal ei juhtu ja on planeeritud Uue Aasta algusesse. Parandatud said näidikud.
AKP sai AMP ja õlirõhu näidiku tausta sai ka korrigeeritud üles poole. Peaks nüüd OK olema.


USA-st sain ühe Buick-i entusiasti käest 1930 a Buick-i ilukilbid, õigemini kopsikud. Millegi pärast enamlased, kes võtsid eeskujuks 1932 a mudeli, siis veljed võeti 1930 a Buick truck omad ja kopsikud 1930-31 a mudeli omad. Eks need kopsikud on küllalt viletsad aga annavad mingi pildi, millised nad võisid olla. B täht kopsikul tuleb muidugi asendada tähtedega KP(vene).
Kuna head fotot pole kopsikust õnnestunud leida, siis alloleva esimest fotot tuleb proovida töödelda, et saada mingigi ülevaade originaalsest väljanägemisest.

 ..Jummel pulli ülesande oled ikke tegemiseks leidnud.

 Sittakanti Jõudu !!!

[Formika]

 ..Jummel pulli ülesande oled ikke tegemiseks leidnud.

 Sittakanti Jõudu !!!

 Pull ülesanne????. Meenutab rohkem üle enda varju hüppamist. Kui poleks kõrval seda Hollandist ostetud 1932 a. Model 67-t, siis ei oleks selle ülesande täitmine võimalik. Nüüd on kust mida vaadata, on ju Model 67 Modeli 90 väiksem koopia. Teen nimekirja, pildistan asjad üles ja siis jälgin e-buy-d, Usa Buick-i foorumeid ja on tekkinud paar entusiasti, kes igavusest või kaastundest aitavad oma kontaktide kaudu asju leida. Kuid on palju selliseid vidinaid, mis tuleb Model 67 pealt maha kruttida ja otsida keegi, kes sellest autentse koopia valmistaks. Eestist neid leida peaaegu võimatu ja ka hind, mis küsitakse kosmiline. Õnneks on suur tutvusring Ukrainas ja seal saab asjad normaalse hinnaga tehtud. Raskeks teeb selle projekti veel asjaolu, et sellist autot toodeti ainult 1932 aastal, aastal, mil oli suur majanduskriis ja seetõttu ka toodetud autode hulk väiksem kui tavalistel aastatel. Seega sanss leida varuosi ka hulga väiksem. 
Täna natuke juttu ka ühest detailist, mis sai USA-st toodud, tegu kapoti keskel oleva iluliistuga, mille otstesse jooksevad sisse vastavad keeled, üks tulemüüril ja teine iluvõrel, mis hoiavad kapoti tsentrit paigas. Liistu, mille USA-st sai, loomulikult vigane ja vajab taastamist. Narvas lubati see restaureerida ja kroomida.
   
   
   
   

[Formika]

Täna sai natuke statistikat tehtud, st tegin paberimajandust korda. Mul terve raamatupidamine nende autode kohta mis aastatega tehtud. Kuna autosid on palju, siis ilma ei saa. Üles on kirjutatud kõik varuosad mis muretsetud. Hinnad mis nende eest makstud. Statistika näitab, et ühe taastamis väärt 21 Volga hinna olen nende aastatega tuulde lasknud. Ostetud küll valesid asju, küll topelt ja ka praaki. Suur enamus apsakaid on tehtud vanemate mudelitega (gaz A ja Gaz M1). Neid pole ka kellelegi edasi müüa, sest vaevalt keegi sellist koormat oma õlgadele võtta tahab.
 Vaatasin ka kaua need projektid on aega võtnud
 L1, alustasin juppide kogumist 2015 aastal, kui sain Ukrainast sillad. 2016 alustasin süstemaatilist tööd projekti kallal, otsides kontakte USA-st ja üritasin midagigi leida Venemaalt. Ega mul suurt usku polnud, et see kunagi teoks saab aga lootus on, et järgmise aastaga saab sellele projektile joone alla tõmmata. Ühtekokku siis 7 aastat. 
 Mõlema M1V8 projektid on veel pikema habemega ja lõppu ei paista. Kui Jumal annab, saan replika suveks valmis aga originaali valmimine sõltub replika müügist. Igatahes need kaks autot võtavad tõenäoliselt 8 aastat minu elust. 
 Veel on töös ZIS 110, sellega on nüüd mässatud 2 aastat ja tõenäoliselt 2 läheb veel. 
 Pobi mootoriga Volga on tort kirsil. Töid sai alustatud 2021 okt. ja 2022 okt. peaks valmis olema.
 Peale nende on mul käsil projekt, mida ma ei tohi tellija tahtel siin kajastada. Tegu nimelt 4x4 Volgaga 24-95. Töö on käinud selle kallal juba mitu aastat. Tegu üliraske projektiga ja Eesti oludes poleks selle teostamine võimalik. Vene omanik tõi selle auto, või õigemini selle auto jäänused Venemaalt juba 2013 aastal. Viisin selle Ukrainasse, toona olid nad Venemaaga veel suured sõbrad. Kuidagi sai ta veel enne neid jamasid Ukrainas arvele ja siis algas sõda. Projekt jäi seisma. Ettemaksu ei laekunud ja arvasin, et olen pääsenud. 2 aastat tagasi ärgati, maksti 10K € ette ja töö läks lahti. Rohkem makseid tehtud ei ole aga olen seda momendil ise finantseerinud. Kirjadele pole ka enam vastatud. Auto nüüd Ukraina passiga ja mine tea mis mõtteid seltsimees mõlgutab. Jaanipäevaks peaks auto valmis saama, toon ta Eestisse, maksan tolli ja kui seltsimees järgi ei tule, siis võin seda projekti ka siin kajastada või kui tuleb, siis pärast seda, kui auto Eestimaalt läinud. Kogu tööde käik mul piltidele salvestatud.

[Formika]

Seoses Ukraina sõjaga sattus L-1 projekt veel suurema löögi alla. Seal ju suurel hulgal selle auto osasid taastamisel ja ka mõned detailid said täiesti uued tellitud. Selleks isegi teise Buicki pealt paar vidinat sinna saadetud. Kui need asjad kaduma lähevad, siis on küll jama majas. Ega see ainuke mure pole. Tõenäoliselt Vene poole tellimisel lõppjärgus oleva GAZ M1V8-ga võin ise sõitma hakata. Kõige selle taustal vähemalt paari aastane paus  selle autoga tuleb. Sama saatus on ka 4x4 GAZ 24-95-l, kui üldse õnnestub see auto Ukrainast välja saada. Igatahes on töö mõlema Ukrainas oleva auto (GAZ 24-95 ja GAZ 21G) kallal tööd lõpetatud. Töökoda suletud ja pooled mehed sõtta läinud. ZIS 110-ga ka probleem. Värvimees pidi märtsi keskel tulema seda autot lõpetama aga nüüd vaevalt. Ühesõnaga L-1 projekt tiksub edasi, kui saab värvitud, siis komplekteerime ta olemasolevaga ja edasi vastavalt olukorrale ja finants võimekusele. M-1V8 rep. projekt tuleb valmis teha. Kuna kiiret enam ei ole, siis erilist rõhku sellele enam ei pane. Ülejäänud projektid (M1V8 orig., ZIS 110, GAZ 21G, GAZ 2495) jäävad momendil ootele. Võibolla igavuse peletamiseks hakkan endale invaliidi autot ehitama. Momendil silmapiiril kaks võimalikku varianti, et kas Klükoop või Margunovka. Idanaabri kiusamiseks panen siia paar pilti GAZ 24-95 vahekastist.