[Formika]

Nüüd siis oma auto juurde tagasi. 2019 aasta sügisel sai USA teekond jälle jalge ette võetud. Kõigepealt Hershey retroauto juppide laat, mis on vaieldamatult suurim seda sorti üritus USA-s. Nimekiri kõige vajalikuga kaasas, pildid moblas, mott kõrgel, tulemus null. Kuna aastaid oli suheldud igasugu Buicki fanaatikutega, siis ootasid paljud mind külla, et oma saavutustega kiidelda ja minu lootus, et mulle ka midagi pudeneks. Lootused ei läinud tühja. Paljudel oli oma projektide jaoks paar kolm doonorit muretsetud. Sain väga korraliku kere. Mitte küll 32-90 oma vaid 32-91 oma. Pikkuselt lühema, aga 4 ukselise. Ilma tagumiste külgmiste akendeta. Sain tuled, kaitserauad, iluvõre ja palju muid vidinaid. Sain ka veljed, kodaratega, aga mitte sellised, nagu oli L1-l. Nende velgede juurde tulen hiljem tagasi. See pikem jutt. Lootusetu paistis seis mootori osas. Tuleb välja, et väga nõutud kaup ja Vene seltsimehed pea kõik mis vähegi pakutakse kokku ostnud. On see mootor ju identne ZIS 101 mootoriga, mis on tegelikult L1 mootori edasiarendus. Kuna selgus, et originaalseid ZIS 101 mootoreid on säilinud ainult paar tükki, siis kõigile "originaalsetele" ZIS 101-le on paigaldatud need R8 buick 6L mootorid. Väliselt ongi neid raske eristada, eriti veel kui klapikambri kaanel olevad kirjad ka ümber teha. Nüüd siis olen oma memuaaridega jõudnud 2019 a lõppu ja tänaseks aitab. Jätkub homme...