Huvitavad tooted
#1

Keermepuurid harvendatud hambavahega

   

Puurid läbiva jahutuskanaliga. Praegu esitatu on purunenud 3mm puur 6mm sabaga, kõvasulamist.
Jahutusvedeliku kanalid algavad sabast, on läbi keha ja väljuvad tagatahule.
Selliseid puure on ka HSS-ist ja mitmekümne millimeetrise läbimõõduga.

               

Mis ajast need lahendused pärit on ja milline riik on autor?
Seltsimehed ida juurtega arvavad, et nemad loomulikult. Aga see ei ole õige vastus.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#2

lõhnab rohkem saksa inseneri järgi.
eila sai just arutatud neid jahutuskanaliga puure ning
keegi ei osanud öelda kuidas need kanalid sinna sisse saadakse.
Vasta
#3

Möned head aastad tagasi tuttav kes töötas Sandviku tehases töi mulle möne pihutäie selliseid aukudega väljapraagitud puure.
Pöhiline viga oli markeeringus. Akudrelli otsas tegid aga praks ja praks. Aga noh, värki oli ju käesSmile
Köige peenem oli vist miski paar kolm millimeetrit. Kahe kanaliga ja miski 50-60mm pikk.
Rääkis, et sirgele tootikule aetakse augud sisse ja pärast keerutatakse.
Peab otse otsima, äkki on veel möningad kusagil alles....??
Vasta
#4

Kiirlõiketerasest puurile on nii vägagi tõenäoline. Aga kõvasulamile kuidas?
Saksmannid on ka vale vastus. Tõsi, toote kataloog on saksakeelne.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#5

Kõvasulam saab ju alguse koobalti ning karbiidi pulbrist mõne lisandiga. Enne ahju minekut on see plastiliini konsistendiga ning kui puuridest ning freesidest rääkida, siis seal pressitakse kohe ekstruuderist pulgad millel on augud sama heeliksi nurgaga nagu hiljem teemantkettaga freesile või puurile kuju antakse.
Vasta
#6

Ehk on siis Šveitsist pärit? Kas kõvasulamil ei ole keskel kanal ja kaheks hargneb alles tagatahul?
Vasta
#7

Analaoogseid keermepuure graveeritud numbritega tuli mõni aasta tagasi osta.ee-st koos cccp asjadega, müüja tegeleb enamjaolt vene tööriistadega. Sai vist siin ka kuskile tuvastamiseks küsimus üles.


Vasta
#8

Mina olen kogu aeg teadnud, et selliseid keermepuure valmistati Dvigateli tehases. Üldjuhul olid parema kvaliteediga, kui masstoodangu omad. Kuigi viimati turult ostetud M6 isend oli üle karastatud ja purunes üsna kergesti.

Kurtna Mootorrattamuuseum; külalistemaja,saun www.teearu.ee
Mootorite plokikaante remont; alumiiniumi keevitus, töötlemine. tel.5087150, Urmas Teearu.
Vasta
#9

See teema on silmaringi avardamise mõttes tekkinud.
Ma ärgitan sootsiumi natuke ajusi liigutama.
Muidu võib jääda äkki prevaleerima meie õnnetu peaministri avaldus  täna viina võtta.
Seega küsimus on jätkuvalt;
Millal ja kelle poolt on antud tehnilised lahendused tulnud?
Ma tean vastust mõlemale küsimusele, vähemalt arvan teadvat.

P.S.
See, mis viimased 15-20 aastat liikvel on "dvigatelist", on kuni 100 protsendi ulatuses rämps.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#10

Rauda oskasid ennevanasti ka italiaanod voolida. Ehk sealtkandist?

Loomulik pakkumine oleks muidugi Euroopa töökoda Saksamaa.

Aga ma ei tea tegelikult.
Vasta
#11

Väiksed augud väikse puuri sees
Raudselt nii idast kui võimalik. Japan
Mitsubishi või Hitachi vms
Vasta
#12

Väike puur oma väikeste kanalitega on Mitsubishi Carbide. Karbil on ju kiri, see ei ole saladus.
Selle jahutusvedeliku kanali läbimõõt on ~0,2mm, see tähendab, et traat 0,2mm mahub kanalisse.
Puuri kogupikkus oli ~60mm. Aga see ei ole hetkel tähtis.
Küsimus on, et mis ajast on selline tehniline lahendus pärit.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#13

Möödunud sajandi kaheksakümendad? Laser ja sädeerosioon siis tulid laiemalt kasutusele.
Vasta
#14

Tõenäoliselt tuli läbi puuri jahutus kasutusele ühehõlmalistel relvapuuridel, et tuua laast välja.
Vasta
#15

Ei pilund pilte suuremalt kui telefoni ekraanilt ja ühtki kirja välja ei lugenud. Aga hea et nii lähedale sihtisin.

1980 teine pool kui programm juhtimisega pingid hakkasid kiiremaks muutuma ja tootlikuse nimel pidi tõsisemalt panustama tööriistade arengusse 

Esimesed läbijahutusega puurid võisid olla ehk relva torude "puurimis" masinatel, kuid kindlasti mitte täis karbiidist ja neil vist ei olnud ka spiraal puurid kasutuses. Ja seda siis 1920ndad? 

Vastused ei pretenderi tõele vaid on arvamused mälumängu reeglitele vastavalt
Vasta
#16

v6sa, ära ole kinni selles kõvasulampuuris, see on lihtsalt mul olemasolev näitlik materjal.
Möödunud sajandi kaheksakümnendad on väga hilja.
Ühehõlmaline relvapuur on sügavpuurimise erijuht, seal ilma jahutus-määrdevedelikuta suure surve all ei ole midagi teha.
Hetkel on vaatluse all klassikalised spiraalpuurid.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#17

(24-02-2021, 11:25 AM)urmast Kirjutas:  Mina olen kogu aeg teadnud, et selliseid keermepuure valmistati Dvigateli tehases. Üldjuhul olid parema kvaliteediga, kui masstoodangu omad. Kuigi viimati turult ostetud M6 isend oli üle karastatud ja purunes üsna kergesti.
Tehti ka Tartus nn.postkastis.Ümarguselt 45 aastat tagasi,olles tehases praktikal tuli prügikasti vedada keermelihvpingi jahutusõlipaagi sisu.See oli labidaga kaevatav ollus,ämbrit täis panna ei saanud raske oli.Sellised mälestused
Vasta
#18

Mis on ühehõlmaline relvapuur, palun mõnd viidet silmaringi avardamise mõttes.
Vasta
#19

http://www.guhring.ru/en/index.html@p=50988.html

http://bs111.ru/sverlenie/453-sverla-ruzhejnye.html

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#20

(24-02-2021, 13:52 PM)M.R. Kirjutas:  v6sa, ära ole kinni selles kõvasulampuuris, see on lihtsalt mul olemasolev näitlik materjal.
...

Kui räägime puuri jahutuskanalite üldpõhimõttest, ju see mehaaniliste puurimisautomaatidega tuli. Eelmise sajandi algus. No pakume 1917. Enne polnud väga vaja, küll operaator vajadusel opereeris kiirust ja survet.

Riigiks siis USA - nemad üritasid vooltoota.

Ma tõesti jäin kinni konkreetsesse Mitsu puuriWink
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne