[ivoalaska]

RS09 kliirens on täitsa muudetav.

[v6sa]

Sama ideloogia edasiarendus on tegelikult Claas Xerion, eriti selle Saddle-TRAC erim:

Tegelikult on nende tänased edasiarendused hoopis (keskliigend) raiderid ja 0-pöörajad  ...

Palun lõpeta jama ajamine! Nüüd leidis võrdluse... Üks on gabariitsest metallist läbimõeldud inseneritöö ja teine plekist kokkukäkerdatud iluasi murumängudeks vabal ajal.

Kui sellisele traktorile oleks PÄRISELT ka ostjat, siis neid toodetaks. Aga ei ole... Jutumehi on lademes, ostetakse ikka klassikalist skeemi, et nelikvedu mingitki mõtet omaks.

Saska laaduri peamiseks hädaks on ikka konstruktsiooni nõtkus, mille tõttu ekstsentrilise ülekoormamise korral läheb täitsa ise kõweraks ära. Miks neid muidu nii vähe järel on...

[PlyVal64]

Eks jah, kui enda kliirents on väikse võitu siis jääb T16 liiga kõrgeks.
Mina oma 180cm kogupikkuse juures ei tunne küll, et midagi liiga kõrget oleks.

Pigem jääb tippkiirus liiga aeglaseks, kaugemale on kastiautoga mugavam sõita.

Muidu hea mugav traktor, kast ees ja käru taga, saab topelt koguse kuivikuid metsast välja vedada.

Ma 183 ja Sõber-Mõisahärra suisa 190  Kõrge! Mõisapargis toimetamiseks liiga kipakas ja tavahaagise veoks mõttetu, sestap läks kaubaks. T-16 peaks olema täpselt POOLE madalam ja väiksem igas mõõdus. Kliirentsist pole kasu ka siia minekuks, sest olles neid omajagu elus ikkagi tarbinud, eriti "linnapoisi" kohta kõikmõeldavates oludes, siis  mulle piisas oma koogupuu toomisest ja peaaegu kummuli käimsiest et rohkem mitte tahta. Sügavad kraavid, kiviaiad ja kännud ei ole T-16 teema, tegu on porgandi vaheltharimise masinaga.
Ja see, et T-16 on tänases hobi-maaamajapidamistes kasutu, väljendub ka korralike regatud pillide hinnas! Ja KAHJUKS ei muuda midagi paremaks ka selle rohelise passis ilutsevad numbrid: Piduritega haagise lubatud mass 0 kg, Piduriteta haagise lubatud mass 0 kg! Kui regatus ja haagise vedu avalikul teel oleks muidu optsioon, langeb see ka ära. See kõik on "läbikäidud etapp" ja ei ole "kuusteist" konkurent japsi pisikestele.  Kui, siis "Ämmavihtleja" on mingil moel asi natuke pulli teha.
Jutt aga on masina ülesehitusest, mis üha rohkem loogiline tundub! Japsi pisikesed on ju puhtalt vaid ja ainult freesimsieks, muuks riisiikasvatuseks on teised masinad. Arenenud Maailma suvekodude-hobitalude jaosk on aga just see "seadmekandja" loogiline, lihtsalt väiksemas mõõdus. Suur Zero-Turn on juba peaagu kui niidukit saaks lihtsalt eemaldada ja muid seadmeid ka kinnitada. Nagu ikka, siis sinutoru näitab, et USAs on seegi tavaline! Nullpöörajate esilaadureid on igasuguseid ja üks kavalam kui teine. Talveks lumesahad jms on niigi. Ütleme nii et raam võiks olla natuke kõrgem et niiduki asemele saaks freesi ka panna, tõesti mignid mutid jms ka. 

Hüdroga:



Elektriline:




Ja siis asine töö, mida me enamasti ise ka tahame teha. Kusjurues kiirem ja efektiivsem kui samasuguse tõstejõuga väiektrakats! Küsitavus tuleb pehme ma ja olematute esiratastega ja ka metsas midagi teha tahes. Aga platform ideena on sama mis šassiidel! Olemas ju ka rooliga nullkeeraja. 

[v6sa]

Mis kuradi moodi te saska kummuli saate? Viiendaga sõidate kändu või? Või rallite ühe poole piduriga kannakaid teha suurel kiirusel? Ega loll murrab tilli ka ära arutult rapsides.

Sinu kiidetud nullpööraja on täiesti mannetu kohe, kui minna sillutiselt või kuivalt õuemurult vähegi maastikku meenutavale alale. Võta mõni oma iluvideoriist ja tule mulle metsakuiva ära tooma 600 m kauguselt. Metsaalune on kõva, Škoda Pick-Up kettidega sõidab vabalt. Kuutteist pole isegi käima panema hakanud veel selleks.

Sellega olen küll nõus, et saska, eriti T-16 ei ole jaapani väiketraktori konkurent: üks on rippsüsteemita raske ja ebainimlik arutu kopeerimise produkt, millest kannatab käepärasemat ehitada ja teine väikepõllunduse jaoks tarvitatav universaalne jõuajam, mille külge sobivad nii CAT I kui (mõningase modifitseerimisega) CAT II tööriistad.

[edvard]

Tegelikult aktuaalne teema säästliku majandamise mõttes - üks masin ja hulk seadmeid ja agregaate erinevate tööde jaoks , tänapäeval toodetuna hind vast oleks päris traktoriga võrdne ja palju üldse väiketootjaid on , tootmine on kontsentreeritud ja seal on masinad teistes kategooriates .
 Silmaringi avardamise mõttes väga hea teema !

[PlyVal64]

Mis kuradi moodi te saska kummuli saate? Viiendaga sõidate kändu või? Või rallite ühe poole piduriga kannakaid teha suurel kiirusel? Ega loll murrab tilli ka ära arutult rapsides.

Sinu kiidetud nullpööraja on täiesti mannetu kohe, kui minna sillutiselt või kuivalt õuemurult vähegi maastikku meenutavale alale. Võta mõni oma iluvideoriist ja tule mulle metsakuiva ära tooma 600 m kauguselt. Metsaalune on kõva, Škoda Pick-Up kettidega sõidab vabalt. Kuutteist pole isegi käima panema hakanud veel selleks.

Sellega olen küll nõus, et saska, eriti T-16 ei ole jaapani väiketraktori konkurent: üks on rippsüsteemita raske ja ebainimlik arutu kopeerimise produkt, millest kannatab käepärasemat ehitada ja teine väikepõllunduse jaoks tarvitatav universaalne jõuajam, mille külge sobivad nii CAT I kui (mõningase modifitseerimisega) CAT II tööriistad.

Taavi, ma olen null-pööraja "vastane" kui rääkida sellises murutapu kontekstis. Kasutu ja tüütu võrreldes "tavalise" murutrakatsiga.
Küll on masin ISE oma ehituselt ehk mootor tagateljel, juht eespool ja nähtavus suurepärane, parim kui seda maastik ujaoks arendada.
Mis on ka nende japsi pisikeste häda, kui on laadur ees: arutu koormus esiotsale! Kitsad rehvid, pisemad laagrid, peenemad võllid jms. See on ju ebamõistlik Inseneeria seisukohalt! Et üle nina ei kukuks, pannakse taha rippesse veel raskust juurde ja koormus esisilla raudosale + olemtutele rehvidele muutub veel suuremaks. Risti vastupidi vanadele Rootsi Inseneridele Bolinder-Munktellist kes juba eelmise sajandi keskel laaduriks traktori teistpidi keerasid  
Mis nüüd nende "tööriistakandjatega" on - kogu mootori raskus jms on edesillalt puudu! Sama tõstejõu juures on kogu komplekt KERGEM! Vasturaskuseid pole vaja, selleks on mootor. Sama on siis ka selle nullpöörajaga, kuhu on ette laadur ehitatud. Küsimus on nende rattapüstakute tugevuses. 

Aga sakslaste geniaalsusest veel pilt, kus on näha ka laaduri pikenduse kinnitsukohad. Puhas ferm, kus koormus jagatakse laiali, ülikerge ja ülitugev! See on siis originaalist järgmise 231GT oma ja tummsiem aga teoorias tugevam Mees saab selle tõstmisega ka hakkama. Siin on tunda sõjaaja materjalipuudulikkuses harjunud Inseneride kätetööd! See on minu jaosk geniaalne Inseneeria! Asi, millega ma purjetajana olen "harjunud" - kaalu kokkuhoid tugevuses järele andmata! Kusjurues ka Kolmanda Reichi Inseneeriaga sest 18-meetrine "Vanemuine" oli Aadu-Saksamaa töö aastast 1936  



Ja siis iinlaste "moodne" monstrum Transkapitali lehelt, poolakate omad samasugused. Ja ega need originaalid on ka samasugused kolakad, kusjuures tõstevõime ei ole suurem. See on ju ulmeline koormus mis edesillale juurde tuleb. Milleks? Ja tõstekõrgust pole ollagi... Ega siis ülemisele võib ka hüdrot külge panna palju tahtmist on...

[Daff]

Härrased, need T-16 ja GT-d on sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Nendega haritakse peeti ja kartulit. See, et nad klassifitseeruvad traktoriks ei tähenda, et nad on traktorid.  Enamus aga arvab, et kui passi on kirjutatud traktor siis võib temaga teha kõike mida traktoriga tehakse. EKSITE.

[metsakohin]

Ma ei saa aru, mida siin veel mögiseda on. Kui Spetsialist Kõigil Elualadel ja veel paljuski muus on midagi öelnud, siis nii on. Kõik T-16-ed lähevad ümbe, kui kraav on 0,25 m sügav ja traktorist kilomeetri kaugusel, RS on natuke kindlam, võid kraavile lähemale sõita, nii 500 meetri peale. Kõikse paremad on 0-raadiuse niidukid, ei karda kraave, ei lähe ümber, ei jää metsas kännu otsas kinni ka.
Muide selline mõtteviis ja teistele oma jaburuse kuulutamine pidavat olema ealine iseärasus. See on nagu mersuniiduki ehitaja,kes ikka veel otsib soovis taga kõike mõeldavad träni niiduki ehitamiseks. Või ehk ongi? Moded teavad paremini, võiksid teisi ka valgustada.

[moscito]

Kas Harjumaal keegi, kuskil vana Toyota Cruiseri jaoks vedrulehti ka teeb ? Tartu firmast teadlik, paluti uurida.

[jaan mmc]

Ma ei saa aru, mida siin veel mögiseda on. Kui Spetsialist Kõigil Elualadel ja veel paljuski muus on midagi öelnud, siis nii on. Kõik T-16-ed lähevad ümbe, kui kraav on 0,25 m sügav ja traktorist kilomeetri kaugusel, RS on natuke kindlam, võid kraavile lähemale sõita, nii 500 meetri peale. Kõikse paremad on 0-raadiuse niidukid, ei karda kraave, ei lähe ümber, ei jää metsas kännu otsas kinni ka.
Muide selline mõtteviis ja teistele oma jaburuse kuulutamine pidavat olema ealine iseärasus. See on nagu mersuniiduki ehitaja,kes ikka veel otsib soovis taga kõike mõeldavad träni niiduki ehitamiseks. Või ehk ongi? Moded teavad paremini, võiksid teisi ka valgustada.

Kas on probleem kui keegi käib välja nö. hullumeelseid ideid... Suuremosa tehnikauuendustest ongi tavainimeste jaoks hullumeelsed või paremal juhul mõttetud. 5a. tagasi tundus nn. nullpöörajast muruniitja ka rumalus.

[tõnn]

Mina ka ei saa aru, mis hullus see 0-pöördega niiduk on?
Vikat kätte ja siuh-sauh saab niidetud küll ja kummuli ei kuku enne kui päike loojas.

[Marko]

Nullpöörajal peab olema hektareid teha, hekid ja marjapõõsad, mille aluseid oled harjunud raideri niiduorganiga möödaminnes harima, ei tohiks olla. Suurel lagedamal või temale kohandatud haljastusega platsil on ilmselt vägagi asine. Tõsi küll, see peaks olema rooliga, kahekäejuhtimine ei isuta.

[Mahno]

Nullpöörajast muruniitja on päris vana leiutis, kindlasti 5 aastat tagasi ei olnud temas mingit hullumeelsust enam.

Japsi väiketraktori laadur üldiselt ninali käia ei taha - kui sa vaatad, siis poom kinnitub masina keskele ja mitte ette (ok, on olemas need naljakad raamiotsa käivad laadurid ka jah). Raskusi on vaja selleks, et ta külili käia ei tahaks. Taha otsa käivad raskused võtavad tegelikult esisillalt normaaloludes koormust vähemaks. Masina mass küll kasvab, aga koormus kandub rohkem tagasillale.

Aga mees, kes kurdab, et paksust rauast valatud esisild ja 16" esirattad on väikesed ja nõrgad, ütleb, et nullpööraja esisild on just see õige ja tugev asi. 
Just täna ukerdasin jaapanlasega pori sees, nii et esisild katsus maad ja kohati oli vaja difrilukku, et edasi saada. Kindel, et see nullpööraja oleks olnud parem mõte?

Jah, ma olen nõus, et kui laaduritööd teha, siis jaapanlane ringi pöörata, laadur taha otsa panna ja temast mini volvo BM ehitada võiks olla täiesti mõeldav mõte. Aga siis oleks tegemist laaduri ja mitte traktoriga, sest kogu haakekolmnurga ja jõuvõtuvõlli kasutus jääks ära. Aga siis oleks tegemist mingi niši-avandiga, mis päris asjale ka laadimises enamuses tingimustes alla jääks.

[IIIFFFAR]

Maa küll ei virise. Liialdamata, lapsest saati kuueteistkümnega metsas käind, pole küliti kordagi saand. Meite majapidamisse tekkis sääne apastraat mäletamistmööda vist 1985. Alul mind veel sanga ei lubatud, 11 olin vast, aga hiljem saand ikka palju-palju käidud. Esiti muidugi pidi õppima rooli õigesti hoidma, aga see sai siva selgeks kui paar korda pöidlad tagurpidi said...   Hiljem 1991 saime metskonda tulitera 16MG, sellega oli juba puhas lust kulgeda.
  Tolle vanema versiooni panen nüüdki igal kevadel käima, et Memmele uue talve puud ära tuua. (siinkohal taaskord tänud kaasvõitleja V6SA-le, kelt pooliku mootori kunagi sain kui endine katel kepsu küljepealt välja laskis. Naabrimees, vanakooli mehaanik lappis kahest ühe uue kokku, käib nigu kell, nüüd üle kümne aasta juba. Suurt põllu ja heinatööd juba aastaid ei tee, aga talvepuud teeb igal aastal ja väikese põllulapi kultiveerib   (tagarippes, muide) see sinder muidugi nõuab tähelepanelikkust, moto kapotet on üsna mitugi korda uuesti sirgeks taotud      mul sääl piirajat põle, räpakalt toimetades lükkab liig üles. Aga kokkuvõttes igapidi vinks-vonks pill, tuleval aastal peame koos 50. sünnipääwa.

[mutikas]

Krt sellist möla pole ammu lugenud:taha aisadele raskust pannes,kasvad esisilla koormus

[Marko]

Krt sellist möla pole ammu lugenud:taha aisadele raskust pannes,kasvad esisilla koormus

Vastupidi on kirjas, õigesti, koormus esisillale väheneb.

[PlyVal64]

Krt sellist möla pole ammu lugenud:taha aisadele raskust pannes,kasvad esisilla koormus

Vastupidi on kirjas, õigesti, koormus esisillale väheneb.

Koormus ESIsillale väheneb kui tagaosa ÜLEkoormata (koormus seal suureneb jälle üle mõistlikkuse piiri), KOGUKOORMUS maapinnale suureneb! FÜÜSIKA! Näidake oma teadmisi masinate kaaludest, lisaseadmete mahtusest, betoonist, killustikust ja seal istmel istuva 110 kilo kaaluvast traktoristist ja mõelge, kui palju suureneb KOGU masina kaal ja surve esitelejele! Peale seda aktsiooni tuli "muinasaegsed" esirehvid UUTE vastu vahetada  Päriselt! Pragunenud vanakesed said lihstalt kohe otsa...
Ütleme nii et harjutuseks see betoonist auguta kaevukaas KK-10-1-2  tagakopas kaalub 340 kilo. Ilma nendeta ei kippunud tagarattad maas püsima... Ah et VÄHENDAS survet esisillale??? Kooli tagasi!!!! Jõuvektorite liitmine!!!
Muidugi sõidame me rendi-Avandiga esitratastel ja seda päriselt, sest rendimasinast on pohh! Enamus teeb sama ka tööandja masinatega! ISIKLIKU raha eest masinaid pidavad oskavad aga arvutada...
 

[tõnn]

8 klassi füüsika

[v6sa]

Kas Harjumaal keegi, kuskil vana Toyota Cruiseri jaoks vedrulehti ka teeb ? Tartu firmast teadlik, paluti uurida.

Vedrulehtede tegijat ei tea, aga küsi sealt: https://www.raplamaastur.ee/ . Neil on igasuguseid huvitavaid asju aia ääres...

[v6sa]

Krt sellist möla pole ammu lugenud:taha aisadele raskust pannes,kasvad esisilla koormus

Sa ei tööta tunnis kaasa! Jutt käis esilaaduri vastukaalust ja siin on multitalendil õigus: vastukaalu võrra suureneb esisilla koormus, kui laaduri tekitatud koormus hakkab seda lisakaalu kergitama. Kuniks silla lubatud koormust ei ületata, on kõik hästi. Sama kirjutaja õppeplakatil ülekoormamise kohta on kena näide olemas ja nagu selgitavatest märkustest loeme, andsidki targemad järele. Seekord siis esirehvid, kuhu tõenäoliselt ei taibatud enne tapmahakkamist 4 bar sisse lasta. Samuti soovitan teha pisukese rehkenduse 2x340+umbes 200 kg kopp ise ja kõrvutada seda antud isendile lubatud tõstevõimega (enamasti jääb mõlemale poole tonni). Reeglina tehakse silla tugevusarvutus traktoritel lubatud tõstevõime järgi (need kaks numbrit pannakse omavahel klappima raamatupidamise juhiste järgi). Asjaolu, et enamus traktoreid rohkem maast lahti punnib, saab tihti saatuslikuks: loll lõhub ära. Ning nüüd mõtleme esilaadurile, mille külgekeeramisele raamatupidamine ilmselt ei mõelnud.

Muu jutt nullpööraja (ehk diferentsiaalveoga juhitava) kontseptsiooni elukõlblikkuse kohta on puhas asjatundmatus - maastikul, eriti libedal ei ole veoga pööramisel ühtegi eelist, pigem on see puuduseks. Mille kuradi pärast siis muidu kahveltõstukite juhtsillad nii keeruliseks aetakse pöördenurga maksimeerimiseks?

Muide, USA liikurniidukid on valdavalt nullpöörajad:



Märgadel kallakutel ollakse nendega päris tihti hädas.