412 mootorile volga karpa
#21

Piibur Kirjutas:Lisaks oli vaja ka sisselaske kollektor seestpoolt ära poleerida, et tekkivad õhukeerised ei takerduks.

Selles küsimuses on eri koolkonnad erinevatel arvamustel.
Vasta
#22

ma tykk aega mõtlesin, kas vastata .. lugu järgmine, et kumb on tähtsam, kas segu kiire põlemine või selle kiirem kohaletoimetamine. füüsikat meenutades jään arvama, et esmase tähtsusega on selle kiire kohaletoimetamine, teisejärguline selle plahvatmiskiiruse suurendamine, mida saab muuta vit ikka väga vähe. seega, esiteks, mida kiiremini, seda parem. ega ilmaasjata ei aeta parematel mootoritel õhk pöörlema, ringikujuliselt, kuna ettejäävaid takistusi (klapisääred, klapiava) suudad ta kiiremini läbida. neid \"segu segamini ajajaid \" jääb sinna teisigi, kui kolllektoriseinad.
Vasta
#23

noh, jagan siis üldteadmisi natukeSmile
hume Kirjutas:teisejärguline selle plahvatmiskiiruse suurendamine
sisepõlemismootoris toimub segu PÕLEMINE. Mingeid plahvatusi seal ei taheta. Liiga kiiret põlemist (=plahvatus=detonatsioon, heal lapsel mitu nime) püütakse hoopis vältida. Niiet \"kiirema põletamisega\" ära oma pead vaeva! Õige kogus õige koostisega segu (korralikult segatuna), õigeaegne süütamine - nii lihtne see ongi. Viimases lauses mainitud \"õigeid\" võimaldavad kõige paremini saavutada (kõigil pööretel!) kaasaegsed pritsungid (Motronic). Karbuss kui mehaaniline junn on \"paueri\" otsimisel üldse vale tee.

teet,
kopp-ees-karburaatoritest-ja-\"meistrimeestest\"-kes-näiteks segukruvi-5mm-lühema-vastu-vahetavadSad
Vasta
#24

Karbussi(de)ga saab \"pauerit\" küll, kui värki jagada. Millest aga puudu tuleb, on paindlikkus (ja ka täpsus).
Vasta
#25

Karbussi saab tööle ainult teatud pöörete vahemikule... sama lugu on ka tavalise kontaktsüütega või siis algelisema kontaktivabaga.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne