[Formika]

Leidsin täna aega, et alustada uue ja ammu lubatud postitusega Pobeda mootoriga Volgadest. Ivan Paderini raamatu 21 andmetel toodeti neid c 2500 eksemplari. Viimane sellise mootoriga auto kandis kerenumbrit +- 3500 ja veeres maha konveierilt kuskil Juuni keskpaiku 1957 aastal. Selline olukord tekkis, kuna tehas polnud võimeline korraga tootma suuremas koguses GAZ 21 mootoreid. Me olema harjunud Volgasid jagama 3 seeriasse, tegelikult see Pobi mootoriga isend vääriks täielikult eraldi seeria numbrit, sest erinevusi on võrreldes 1 seeriaga tunduvalt rohkem, kui 1 ja 2 seeria vahel. Võtan endale julguse nimetada see auto 0 seeria Volgaks. Nende erinevuste juurde tuleme hiljem tagasi ja neid tuleb töö käigus aina juurde. Selles suhtes tegemist raskesti taastatava autoga, sest saada pole jälle praktiliselt midagi. 2500-st tehtud autost olid 2000 umbes taksod ja neist pole tänapäevaks midagi säilinud. Umbes 500 müüdi erakätesse või asutustele ja suur enamus neist on oma eksistentsi lõpetanud. Need 500 autot kandsid 21(G)vene mudeli numeratsiooni. Taksodel oli see täht teine, õhtul vaatan järgi ja panen siia kirja. Oma auto leidsin Valgevenest hulga aastaid tagasi, kerenumbriga 2246.
Autole oli paigaldatud juba uue Volga mootor aga vana forseeritud Pobi mootor anti ka kaasa ja see oligi põhjus, miks ma ta üldse ostsin. Aeg tutvustada siis loo peakangelast. Kunagi oli ta roheline aga peale seda Jumal teab mitu korda üle värvitud. Pildid on tehtud Valgevenes enne arvelt maha võtmist ja Eestimaa poole teele asumist.

[Formika]

Vajutasin valet klahvi, pildid siis nüüd.
   
   
   
   
Ja mootor, 21 koodiga, õige ja originaalne.
   
   
   
Õhtul jätkan juba konkreetsemalt. See siis sissejuhatus.

[mellpoiss]

Miks need numbrimärgid soditud peavad olema?

[Formika]

Miks need numbrimärgid soditud peavad olema?

 Valgevenelane saatis need pildid mulle, eks tal mingi foobia oli.

[Formika]

• Nii, jätkame siis. Nagu eelmises postituses sai mainitud, siis Pobi mootoriga Volgasid toodeti kahe erineva markeeringuga taksovariant Gaz 21B (vene B) ja tava variant Gaz 21G (vene G). Mootor siis vastavalt forseeritud Pobi 65 hj ja 2432 cm3 ja 21 mootor 75 hj ja 2445 cm3. Sama forseeritud 65 hj mootorit kasutati ka mõnedel Gaz 69 mudelitel, eriti sõjaväe jaoks ja kutsuti neid komandirskije. Ainult neil mootori plokil algasid numbrid 69-ga mitte 21-ga. Parandage kui eksin. Karburaator on ka spetsiaalselt sellele autole K-126)/( (vene sitikas). Läks aastaid enne kui juhuslikult Venemaalt selle karburaatori leidsin.

•    

• Täiesti erinevad on selle auto kapoti vedrud ja sulgurid, muidugi ka kapott ise. 

•    

• Momendil pole tava tava 21 kapoti kinnituse pilti kõrvale panna. Kui kellelgi on, võiks võrdluseks kõrvuti sättida. 

• Taga klaasi ümber on ka raam nagu esiklaasil ja klaasi ümbrus täiesti teist sugune.

•    

• Tagaklaasi raamist pilti pole, sest võtsin selle juba jupp aega tagasi eest ära. Aga välja näeb selline. (pilt raamatust 21).

•    

• Kõige problemaatilised on tagatuled. Need on palju suuremad.

•    

• Ukse käepidemed on teistsugused.

•    

•    

•    

• Teistsugune on antenn ja selle hoidik.

•    

•    

• Erinev on kell, mis on punaste osutitega ja ka hirvega spidomeeteri paneel, millest mul momendil pilti pole aga kunagi panen.

•    

• Peale selle on veel erinevusi aga nendest uues postituses.

[Formika]

Jätkame siis erinevustega Volga I seeria ja 0 seeria vahel.
 Õhu luuk kapoti ja esiklaasi vahel on eelseerial palju kitsam.
   
Ja ka soojenduse kinnitus seestpoolt teistsugune.
   
 Lae polster pole vakstu vaid samasugune nagu Pobedal või ZIM-mil, pehmest, sametisest materjalist. Ukse polster ka rohkem läbi õmmeldud. Esi istme seljatugi ka teistsugune. Proovin nädalavahetusel neist ka pildid üles saada, kui mu IT poiss koju tuleb, need mingis png süsteemis tehtud ja väga mahukad. Minu tarkusest ei piisa nende vähendamiseks. 
Tulemüür on ka suuresti erinev. Tehase tabel asub teises kohas ja juhtmestiku ava ka teise kujuga. Mõningad muud avaused paiknevad ka mujal ja on üldjuhul suuremad.
   
   
   
Uste lukustuse kinnitused ka teistsugused.
   
Põhjus miks see kapoti avamis süsteem ümber tehti peitub tõenäoliselt selles, et algne süsteem on nii ebakindel. Tööle on teda normaalselt väga raske saada. Sai isegi Venemaalt joonised tellitud, et võrrelda, kas midagi pole 65 aasta jooksul välja veninud.
   
Eks neid erinevusi tule veelgi välja aga nendest hiljem. Üks mis kindel, radiaator. Õiget pole mul õnnestunud hankida ja tõenäoliselt tuleb olemasolev ümber ehitada. Aga selleni on veel aega. Tänaseks kõik. Homme teeme juttu sellest, mis juba selle auto juures on õnnestunud korda saata.

[edvard]

Kas auto katus veidi teise kumerusega polnud , kuidagi on selline mälestus jäänud .

[iisak]

Volgaklubis öeldud eelseeria volga kõlab kuidagi paremi kui 0 seeria volga.

[Formika]

Kas auto katus veidi teise kumerusega polnud , kuidagi on selline mälestus jäänud .

 Vot selle peale pole ma tulnud, et seda ka mõõta, kuigi ma kahtlen.

[Formika]

Volgaklubis öeldud eelseeria volga kõlab kuidagi paremi kui 0 seeria volga.

 No jääme siis eelseeria juurde, see seal ka minu lapsuke. Võibolla kõlab ka paremini. Pobedal kutsuti neid lastehaigusi läbipõdenud autosid I seeria omadeks. Volga lastehaigused jätame siis eelseerija klassi.

[Marko]

Hee, sa kohe leiad väljakutseid, mis kogu energia võtavad ja veel natuke reservist ka 
Katus näeb nende olemasolevate piltide järgi tavaline välja, kapotihingedel on Pobeda hõngu. See on olemuslikult juba surnult sündinud konstrui, aga sa tead seda isegi. Edu järgmise võimatu missiooni lõpuni vedamisel!

[Raivo]

За рулем" 1957 №3
Karburaatoriks väidetakse K-22ж.

[Formika]

За рулем" 1957 №3
Karburaatoriks väidetakse K-22ж.

Raivo, sul on absoluutselt õigus. Karburaatoriks ikka K-22)/(. Selle ma 3 aastat tagasi Venest ostsingi. Kust see K-126)/( pilt mulle on tulnud on mälust pühitud.

[Formika]

Hee, sa kohe leiad väljakutseid, mis kogu energia võtavad ja veel natuke reservist ka 
Katus näeb nende olemasolevate piltide järgi tavaline välja, kapotihingedel on Pobeda hõngu. See on olemuslikult juba surnult sündinud konstrui, aga sa tead seda isegi. Edu järgmise võimatu missiooni lõpuni vedamisel!

See vana 21 on mu garaazis vedelenud vist juba 7 aastat. Käsil olid palju huvitavamad projektid ja sellele ei viitsinud/tahtnud pühenduda. Nüüd, kus teised projektid on kõik habemega ja nii või teisiti umbe jooksnud otsustasin teha midagi teostavamat.
 GAZ M1V8 rep. - nimekiri puudu olevatest vidinatest muudkui pikeneb ja projekt muudkui venib. Tasapisi komplekteerime.
 GAZ M1V8 orig. - Projekt seisab. Paralleelselt rep-ga kogun juppe.
 L-1 tasapisi teeme aga ka suurte raskustega.  
 ZIS 110 seisab juba pikalt pahtli ja värvitööde ootel. Samuti oleks vaja kroomida kogu auto detailid. Mõlemad tööd nii kohutavalt kallid, et ei näe vahendeid selle teostamiseks. Kui kunagi M1V8 rep. müüdud saab, siis saab asjaga edasi minna. 
 ZIL 115 on praktiliselt valmis. On jäänud paigaldada ekraniseeritud süüde.

[Formika]

Kuna mootori sain autost eraldi, siis selle remondiga sai alustatud juba paar aastat tagasi. Ploki kaan oli omadega läbi ja see läks vahetusse. Väntvõllil olid esimese rem. saaled, läksid teised. Kolvid I rem komplekt. Klapid uued. Nukkvõll jäi originaal. Ühesõnaga kõik mis oli hea jäi vana, mis ligadi-logadi sai vahetatud.
   
   
   
   
Momendil puudu veel ajastu kohane generaator. 
Juhin ka tähelepanu velgedele, mis sellel autol kokku needitud.
   
   
Selliseid Volga omi polnud enne näinudki.

[Formika]

Kuna mul oli mitu aastat aega selle projekti töösse võtmisega, siis sai otsitud kontakte nendega kellel võiks selline auto olla. Ühe leidsin Ukrainast, see on sama auto, mille pilt ksf. Raivol on mõni postitus tagasi üles pandud. Ilus ja hästi taastatud originaalne auto, kere nr-ga 15xx, ehk mõni kuu vanem kui minu oma. Teist nägin Moskvas mõned aastad tagasi, oli teine seal müüki pandud. Hind oli kusagil 50 000.-€ kanti. See oli täielik farss, Pobi mootor oli paigaldatud tavalise I seeria Volgale. Puudusid eelseeriale omased erisused. Kere numbrit sellel autol näha ei õnnestunud, kuid kapott oli lahti ja mootorit õnnestus uurida. Puudus mootori bloki detaili nr., mis pidi algama 21-ga. Tõenäoliselt maha käiatud 69-ga algav nr. Aga ära ta müüdi. Tõenäoliselt võib mõni isend kuskil veel olla. 
 Oma auto kere seisukorda uurides sai ruttu selgeks, et ilma doonorita pole siin midagi peale hakata. Eelmisel aastal leidsin Ukrainast korraliku I seeria kere ja siis võis hakata mõtlema selle auto restaureerimisele. Doonor sai liivapritsitud ja antud tegemisse. Tööd teevad 2 venda, kellel on pisike töökoda. Pole enne nende teenuseid kasutanud aga hoian silma peal ja mu tuttav Kiievis käib ka vahel vaatamas. Pildid siis doonorist ja kere töödest, mis hõlmavad seda osa, mis eelseeria ja I seeria autol ühist.
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
Järgmisel päeval pärast Tartu Motomessi sai päevakangelasel vale mootor maha tõstetud, õige asemele ja treilerile, et järgmisel hommikul vara Ukraina poole kärutama hakata. Nüüd ootab ees suurem töö. Originaal tuleb lammutada, st toorikuks võtta, siis liivapritsi ja välja lõigata kõik erisused (tulemüür, esimesed porikoopad, ukse postid koos orig. kere numbriga, tagumise akna ümbrus ja võibolla veel midagi) ning siirata doonorile. Saab suur töö olema aga õnneks Ukraina, meil poleks sellist tööd võimalik ette võtta. No muidugi raha eest saab kõike aga selle hind läheks üle mõistuse suureks ja lõpuks kulud ületaksid reaalset auto väärtust vähemalt poole võrra.

[twist]

Väga põnev projekt ja julge ettevõtmine!

Kas on täiesti kindel, et originaal-plokikaant poleks saanud taastada? Uue valu näeb veidi teistsugune välja võrreldes originaaliga ja tänapäeval pole enam probleemi selline kahjustunud alumiinium särava metallina puhastada ja puuduv materjal tagasi keevitada. Pealegi, kui tegemist tehasest forsseeritud mootoriga, kas pole seal ehk plokipeas olevas põlemiskambris mingit mahu/kuju erinevust?
Viimaks on kõik küll omaniku enda otsustada, aga selline raskemat teed pidi minemine ongi tihti see, mis auto ajaloolist väärtust säilitab ja seega rahalist väärtust suurendab.

[zazik]

• Nii, jätkame siis. Nagu eelmises postituses sai mainitud, siis Pobi mootoriga Volgasid toodeti kahe erineva markeeringuga taksovariant Gaz 21B (vene B) ja tava variant Gaz 21G (vene G). Mootor siis vastavalt forseeritud Pobi 65 hj ja 2432 cm3 ja 21 mootor 75 hj ja 2445 cm3. Sama forseeritud 65 hj mootorit kasutati ka mõnedel Gaz 69 mudelitel, eriti sõjaväe jaoks ja kutsuti neid komandirskije. Ainult neil mootori plokil algasid numbrid 69-ga mitte 21-ga. Parandage kui eksin.

Kas siin midagi valesti pole läinud? Komandirskijeks nimetati minu teada tavalist 69A-d, ehk neljaukselist versiooni. 2432cm3 Pobeda mootori kasutamist 69-tel ei oska kinnitada ega ümber lükata, küll aga kasutati neid mootoreid UAZ-450-tel. Selle kohta mul kahjuks info puudub, mis kood neil ploki peal oli.

Üks selline UAZ päritolu mootor oli möödunud või ülemöödunud aastal ka näoraamatu vahendusel müügiks.

[Formika]

Väga põnev projekt ja julge ettevõtmine!

Kas on täiesti kindel, et originaal-plokikaant poleks saanud taastada? Uue valu näeb veidi teistsugune välja võrreldes originaaliga ja tänapäeval pole enam probleemi selline kahjustunud alumiinium särava metallina puhastada ja puuduv materjal tagasi keevitada. Pealegi, kui tegemist tehasest forsseeritud mootoriga, kas pole seal ehk plokipeas olevas põlemiskambris mingit mahu/kuju erinevust?
Viimaks on kõik küll omaniku enda otsustada, aga selline raskemat teed pidi minemine ongi tihti see, mis auto ajaloolist väärtust säilitab ja seega rahalist väärtust suurendab.

 Kahjuks plokikaane kõige suurem probleem oli küünalde keermetes. Vähemalt 2 neist oleks tulnud ma ei tea kuidas taastada. Ka oli kaan tõenäoliselt kuuma saanud ja mm jagu kõver.

[Formika]

Unustasin mainida, et esimesed poolraamid tulevad ka originaalilt. Viimase informatsiooni põhjal on ka tiba erinevad. Vaatame, kas annab leida ka originaalset sassi numbrit, mis kunagi GAZ 20G restaureerimisel välja tuli.