Asünkroonmootori elektrodünaamiline pidurdamine
#21

(03-03-2022, 10:42 AM)oltsberg Kirjutas:  Mul endal käis kah peast läbi, et alalisvoolu võiks saada otse kahest faasist, jättes trafo mängust välja. Ma oma rumala külamehepeaga mõtlesin (erinevalt ühe dioodi ja takistiga tehaselahendusest) pruukida dioodsilda ehk täisperioodalaldit. Papa Ohm peaks ju asjad paika loksutama...? Või...?

Tere!
Õige vastusevariant peaks olema "Või"!
Kui võtame hästi lihtsustatult ja ümmargusekstehtult - täisperioodalaldi 2 faasi vahelt, saad ütleme, 400 V DC ja kütad selle mootorimähistesse takistusega, ütleme jällegi 1 oom, olgu, ütleme 2 oomi, siis tulemuseks on 200 A DC voolu (Djakovi poolt soovitatud 20 A asemel)  staatorimähises. Iseenesest see peaks rootorit pidurdama küll, vb isegi rohkem, kui 1 korra (kuigi kahtlane), aga selge on see, et ta pidurdab seda rootorit kindlalt ja põhjalikult, nii et see rootor enam enne staatorimähise ümbermähkimist enam pöörlema ei kipu, kui just kuhugi ahelasse peale alajaama fiidrit veel mõnda kaitset pole pandud, tegelikult muidugi on vähemalt leiutajamajal mingi  peakaitse, mis peaks leiutaja lennukaid mõtteid veidi pärssima ja vb isegi mootori hukkamist takistama.
Papa Ohm on ka ilmselt juba teise külje keeranud ja ehk veidi rahunenudki...
Vasta
#22

No vot, kui me lgp. ksf! kassitapp mõttekäiku edasi veeretame pingel 50 volti ja mootori oomilisel takistusel 2 oomi saame
vooluks 25A. Kuna meil 50 volti saadakse trafost mis ei suuda 50 volti 25A koormuse juures välja anda, saame rohkem või
vähem langeva sekundaaarpinge koormuse all ja jõuamegi sujuvalt sinna Djakovi soovitusliku 20A juurde.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#23

Kui nüüd asja lihtsustada, siis 12 V pealt ja mõne ampriga töötab sapaka invavariandi sidur. Treipingi mootori võlli üks ots veab spindlit ja teise otsa see sidur piduriks. Lihtne Vatson!?!?

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#24

(03-03-2022, 22:53 PM)aavu Kirjutas:  Kui nüüd asja lihtsustada, siis 12 V pealt ja mõne ampriga töötab sapaka invavariandi sidur. Treipingi mootori võlli üks ots veab spindlit ja teise otsa see sidur piduriks. Lihtne Vatson!?!?

Geniaalne, Holmes, geniaalne! Koguni nii geniaalne, et selle peale on tuldud juba tehases
Töötab 24 voldi pealt.

Siinkohal tekib lugejatel muidugi õigustatud küsimus: miks see teema on üldse püsti pandud, kui tehaselahedus on olemas. Püüan vastata:

a) See asjandus ei tööta. Tester ütleb, et mähises on katkestus. Kust uue mähis saab? Tõesti uue, mitte sellise, mis on kellelgi 40 aastat kuuri all seisnud, olgugi et kasutamata? Ok, keegi mähib, aga mis see maksma läheb?

b) Vene foorumitest on jäänud (võibolla ekslik?) mulje, et tegemist on mitte just kõige töökindlama ja tõhusama vidinaga. Ka põgusad isiklikud nägemised/kuulmised kipuvad seda kinnitama (enamasti pole seal juhetki taga).

c) Teema võtmemotiiviks olev pidurdusviis ei sisalda mehaanilisi komponente, mis ajapikku kuluvad. Tehaselahendusel on kettad, mille kohta tekib taas küsimus: kust ja millise raha eest neid saab?

d) 24 V tootmiseks vajalik trafo on jalutama läinud. Võibolla tehti tema kadumise kohta omal ajal miilitsasse avaldus, aga alampolkovnik Kartul ja tema alluvad Kessner ja Vaher ei suutnud seda üles leida.

Seega - nagunii tuleb pidurdamiseks hankida trafo ja miks siis mitte selline, mis oleks suuteline mootorit otse (mõistagi läbi alaldi) pidurdama. Kaaludes kahte varianti ja ka rahakotti, tundub sedamoodi, et elektrodünaamiline variant on mõistlikum ja jätkusuutlikum.
Vasta
#25

Sai ka oma pingi elektrikappi uuritud,2 trahvot sees ja mõlemad 24v ja tundub,et 24 v siiski ei suuda pidurdada?MR piltidel on 36v trahvo,mul ka sarnane olemas 36v,aga pole jõudnud proovida.On veel mingi trahvo millega kunagi vist kunstkärge sulatati raamidesse,mis vool seda ei tea.
Vasta
#26

Oltsberg, mis on tegelik probleem? Ehk kirjutad privaati.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#27

(04-03-2022, 21:07 PM)oltsberg Kirjutas:  a) See asjandus ei tööta. Tester ütleb, et mähises on katkestus. Kust uue mähis saab? Tõesti uue, mitte sellise, mis on kellelgi 40 aastat kuuri all seisnud, olgugi et kasutamata? Ok, keegi mähib, aga mis see maksma läheb?

b) Vene foorumitest on jäänud (võibolla ekslik?) mulje, et tegemist on mitte just kõige töökindlama ja tõhusama vidinaga. Ka põgusad isiklikud nägemised/kuulmised kipuvad seda kinnitama (enamasti pole seal juhetki taga).

c) Teema võtmemotiiviks olev pidurdusviis ei sisalda mehaanilisi komponente, mis ajapikku kuluvad. Tehaselahendusel on kettad, mille kohta tekib taas küsimus: kust ja millise raha eest neid saab?

d) 24 V tootmiseks vajalik trafo on jalutama läinud. Võibolla tehti tema kadumise kohta omal ajal miilitsasse avaldus, aga alampolkovnik Kartul ja tema alluvad Kessner ja Vaher ei suutnud seda üles leida.

Seega - nagunii tuleb pidurdamiseks hankida trafo ja miks siis mitte selline, mis oleks suuteline mootorit otse (mõistagi läbi alaldi) pidurdama. Kaaludes kahte varianti ja ka rahakotti, tundub sedamoodi, et elektrodünaamiline variant on mõistlikum ja jätkusuutlikum.


Tere!

Midagi läks valesti, proovin uuesti, puhtalt pahatahtlikusest!
a)mähises on katkestus - see 24 V mähis on üsna jämedast traadist mähitud, seega eriti "katki" ei tohiks minna, üks ots on keres, teine kontaktrõngas, tinaga joodetud, tihti see jootekoht lõpetab töö, asi toimetab õlises keskonnas, õli ronib sinna vahele ja 24 V enam edasi ei suuda ühendust anda. Lihtne traadist pool, lõhu lahti, mähi uuesti, kui vaja ja pane kokku tagasi, kui oled ikka leiutaja, mina ei tea, kuidas seda teha!
b)vene foorumite mainimisega ole praegu ettevaatlikum, aga minu põgusad nägemused ja kogemused ütlevad, et sellised elektromagnetilised muhvid töötavad sadades tuhandetes Nl seadmetes, on töötanud enne ja töötevad ka pärast, seni , kuni enam ei tööta!
c) võib välja lugeda, et Sul on ikka tõsine suurtootmine teoksil, pink huugab pidevalt pool tundi kuus ja kettad muudkui kuluvad? Tee siis ise uued kettad, kui suudad originaalid läbi kulutada, viili välja nagu siin varemalt tegijad on juhendanud või lase välja lõigata, jah, tahavad muidugi selle eest raha...
d)see väike trafo elektromagnetilise muhvi kurjaksajamiseks ei maksa midagi võrreldes mootori el.dünaamiliseks pidurduseks vajaliku trafohinnaga.
Milline pidurduse variant on mõistlikum ja jätkusuutlikum, seda mina ei julge siin ara mehena pakkuda, samuti ei tea ma, kas lgp. teema autor on tõesti leiutaja või hoopis väitlejast kirjanik... aga pakun välja ühe võimaluse, tee mõlemad variandid teoks, katseta ja kasuta neid mingi aja vältel ja anna siis meile ka teada, kumb variant oli parem, odavam ja kokkuvõttes jätkusuutlikum!
Edu leiutamisel!
Vasta
#28

Milles on probleem või miks ma lgp. sf! Oltsbergi leiutajaks tituleerin, vb on väike vihje siit foorumist, näis, kuidas tsiteerimine praegu välja kukub...



(22-07-2020, 12:31 PM)oltsberg Kirjutas:  Mina olen ennast tutvustanud kui leiutajat, kombinaatorit, vanade asjade elustajat... Ja püüangi elada nii, et hobitegevus annaks ka mingi praktilise väljundi.  Ja oltsberg on juba lapsest saati kogenud, et teda tihtipeale ei mõisteta ja sellega ka harjunud. Äkki on ikkagi väheke mõistlikum ettevõtmine, kui siin palju elevust tekitanud mersuniiduk Big Grin
Vasta
#29

(04-03-2022, 21:15 PM)muska71 Kirjutas:  Sai ka oma pingi elektrikappi uuritud,2 trahvot sees ja mõlemad 24v ja tundub,et 24 v siiski ei suuda pidurdada?MR piltidel on 36v trahvo,mul ka sarnane olemas 36v,aga pole jõudnud proovida.On veel mingi trahvo millega kunagi vist kunstkärge sulatati raamidesse,mis vool seda ei tea.

Sedakorda mitte pahatahtlikusest, vaid lihtsalt väike vahepala, kuigi olen seda ka siin foorumis juba vist kajastanud...
Kuigi me kõik saime aru, millest lgp. ksf! Muska kirjutas (filoloogid nagu me siin oleme!), opptatu mehe siiski nimetavad seda hujoovinat, millest jutt, hoopis traFoks! Ja ühes koolis, kust mind kunagi jõuga läbi veeti, oli selline käibenaki kasutusel - et kui majandusteaduskonna tüdrukud füüsika labori töös kirjutasid "trahvo" asemel "trafo", siis said selle töö automaatiliselt arvestatud, olenemata selle sisust!
Veel mainiks, et elektripinge ühik volt kirjutatakse lühidalt hästi suure v tähega ( V ), nagu ka amper, esimene siis lugupidamisest Alessandro Volta vastu ja tema teenete eest, nagu ka ksf! Muska71-te jt ksf! oleks sobilik siin foorumis kõnetada ja vormistada, ma arvan, vb ma muidugi eksin, sest ma pole tegija ega hindaja, kuigi poolikud projekte on rohkem, kui kassil kirpe! (ja ma tean, et mu kirjutamisest ei ole si..ttagi kasu, keegi naljalt oma stiili sellest ei muuda!)
Vasta
#30

(04-03-2022, 22:50 PM)M.R. Kirjutas:  Oltsberg, mis on tegelik probleem? Ehk kirjutad privaati.

Vabandust, lugupeetav, aga ma kahjuks ei mõista küsimuse (taga)mõtet Sad  Või saab ridade vahelt välja lugeda, et akf! M.R. suudab pakkuda mingit lahendust sünnipärase pidurimehhansmi reanimeerimiseks?

Kogu "võimlemise" taustainfoks niipalju, et kogu elektrisüsteem tuleb praktiliselt täiesti uus, kasutades tänapäevaseid komponente (ja nende poolt dikteeritud "ekstraid"), kuid samas säilitades originaalsüsteemi järgimisväärsed lahendused.

Sõltumata rakendatavast pidurdusviisist (teema "peakangelane" vs originaalne elektromagnetpidur) on skeem ja kasutatavad komponendid praktiliselt samad, erinedes vaid ühe nüansi poolest.

See on: elektrodünaamiline variant nõuab võimsamat ja kallimat trafot kui originaalpiduri puhul. Ja nüüd matemaatika: kui sünnipärase piduri remont+odavam/vähemvõimsam trafo moodustavad kokku suurema $umma kui suur ja isane trafo, siis miks mitte proovida?

Muidugi, mul võib mingi kiiks kallal olla Smile Tegelikult olen antud teema kohta siit foorumist ka varem infot õngitsenud ja mulle "visati" tookord "hambusse" isegi üks skeem. Ehk on mulle kustumatu mulje jätnud pioneeriea mälestus, et kooli puidutreipink jäi matsuga seisma. Pealegi, nagu mainisin, näen mootori otsepidurdusel ka teisi kasutusvaldkondi. Lisaks tundub, et ksf! muska71 tunneb kah asja vastu elavat huvi. Muidugi oleks abiks, kui ta paljastaks, millist pinki ta seisata tahab - siis teaksid härrased konkreetsemaid lahendusi pakkuda.
Vasta
#31

Veelkord, mis on tegelik probleem? Kirjuta privaati, ära loe ridade vahelt.
Reeglina on tehase skeemi järgimine kõige valutum lahendus, KB-s ei toimetanud lollid inimesed.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#32

Minu pink on 1a616 ja orginaalne pidur on olnud mootori otsas oleva releega mis siin ka piltidel esindatud,aga see relee lahkunud enne minu aega.Poiss paigaldas mingi kaasaegse aegrelee ja lisa kontaktori kust 2 kaabelit läbi jooksevad.Aegrelee toimib,aga vot ei pidurda.4kw mootor peal ja mingi sakslane.Skeem siin kui peaks vajalik olema http://stanki-katalog.ru/sprav_1a616.htm .
Vasta
#33

Muska71, sinu pingil on piduri toitemoodul СВ24-9, kas see on olemas? Kas seal seleenide osa on elus?

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#34

Jah seesama trafo on sees koos seleenidega ja tundub,et toimib kuna 33V alalisvoolu tuleb välja.Nüüd sai tõsiselt süvenetud teemasse ja alaldist läheb vool läbi kaitsme,äkki 10A,aga kaitse maha põlenud.Panin prooviks kruvika asemele ja siis jõuab ka see 33V reaalselt mootori mähisesse läbi kontaktori,aga pidurdusefekt kui üldse on siis väga minimaalne.Madalamal spindli pöörlemisel midagi nagu pidurdaks,aga kõrgematel pööretel ei miskit.
Vasta
#35

33 volti on naljakas number. Kas see väärtus on saadud koormusega või koormuseta?
On see ikka kindlasti alalist pinget? Plokk ise on =24V 9A väljundiga.
Väga tõenäoliselt on seleenid surnud.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#36

(06-03-2022, 13:24 PM)M.R. Kirjutas:  33 volti on naljakas number. Kas see väärtus on saadud koormusega või koormuseta?
On see ikka kindlasti alalist pinget? Plokk ise on =24V 9A väljundiga.
Väga tõenäoliselt on seleenid surnud.
See number on koormuseta,ehk trafo töötab ja midagi taga pole.Tester oli alalisvoolu peal ja otsad ümber tõstes ehk vale polaarsus kohe -33.Tester oli trafo väljundil mõõte hetkel.Minu arusaama kohaselt on seleenid alaldi ehk muudab vahelduv voolu alalisvooluks.Juhul kui seleednid kutu siis võib seda ka asendada nt boostri funksiooniga akulaadia alaldiga(seisab riiulis),ka ikaruse dioodsild riiulis ja peaks tummisem tükk olema.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#37

Tester oli trafo väljundil või mooduli väljundil? Pane moodulile koormuseks kaks H4 pirni järjestikku ja mõõda siis.
Kui seal oleks alalisvool saadaval siis ka mootor pidurduks.
Dioodsillaks seleenide asemele sobib suvaline dioodsild min parameetritega 20A 100V
Näituseks selline või selline
P.S.
Boostri silda peab vaatama markeeringut ja ikaruse oma samuti.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#38

Sai vahepeal pidurdamise teemal igasugu loomseid katseid tehtud kodus leiduvate abivahenditega.Kõigepealt ühendasin juhtmed taha 36V väljutavale trafole ja ühendasin selle nii treipingi kui ka ühe teise 4kw kiire mootoriga ja mootori võllis surin sees ja pidurdusefekt tõesti olemas.Samasugune surin  mootoris ka pingi orginaal süsteemiga ja põhjus miks ei pidurdanud oli maha põlenud kaitse(nv süvenesin esimest korda asja hingeelusse ja avastasin,et kontaktorile ei tulegi alalisvoolu ja uurisin,et miks ei tule).
Kas on mingit vahet kas pidurdamiseks lasta mähisesse 24V versus 50V nagu pildil olev trafo väljund?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#39

Mootorit pidurdab vool mitte pinge. Kõrgemal pingel sama voolu juures tõuseb ju vajalik võimsus.
Mingis kirjanduses oli väide, et elektrodünaamiliseks pidurduseks alalisvooluga oleks optimaalne 4-5 kordne
mootori tühijooksuvool mis on vahemikus erinevatel mootoritel ~20-70% nominaalvoolust. Loomulikult tuleb arvesse võtta
see, et kas on vaja konkreetses rakenduses tarvitada kordsust 4-5. Kui saab vähemaga hakkama siis tuleb ka vastavalt teha, siis
on ka vajalik trafo võimsus väiksem. Väiksem trafo võimsus=väiksem hind.
Ja muidugi tuleks ka mõõta ära mootori oomiline takistus kahe faasi vahel ja reaalne tühijooksuvool.
See annab arvutusteks sisendi.

Paneb imestama kuidas saab 36voldist vahelduvast 50 volti alalist. Müstika.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#40

Ei mingit müstikat. Alaldamisel on alati kehtinud reegel VAC/√(2). Ehk eelneva loo näitel 36 x √2 = 50,911688245. Ruutjuurt kahest ei maksa praktilises elus kogu aeg arvutada, kõlbab ka koefitsent 1.4.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne