[wagoneer]

Nii.Hommikul startisime,et viia ära natuke varustust(termopesu,magamiskotid,gaasiballoonid ja põletid,termotaldu ka) ja väga suutlik optika Eestist pärit täpsuslaskurile. Optika ja magamiskotid hankis MTÜ Südamega Ukrainale. Hetkel on nad roteerunud aga ootavad oma minekut. Edasi läks sõit Kiievi külje alla Bila Tserkvasse. Seal siis kliinik,mis ravib tasuta sõdurite hambaid. Neile siis olid koormas kaks hambaravitoolide komplekti. Toolide komplektid annetas MTÜ Südamega Ukrainale TÜ Kliinikumi Stomatoloogiakliinik. Samast sai ka peale võetud ühe UA droonitiimile energiajoogid ja lebomatid ning muud varustust,sest meie tee viis lõpuks Kramatorski ümbrusesse kus nemadki hetkel oma tööd teevad.
Aga enne pidime viima ära ühe kastika (Tartust ostetud uuem roheline Ranger) 3-ndale ründebrigaadile(Azov). Nemad on siis need,kelle vastu mingi aeg tagasi tiblade võitlejad keeldusid lahingusse minemast. Mehed on väga kõrgelt motiveeritud ning mõtlevad enamuse aja nii öelda “kastist välja” oma töös Videomaterjal oli muljetavaldav aga ka kurb. Peale väikest ringi,siis liikusime Harkivi suunas. Tee mis viis Harkivisse oli nagu kolgata tee kuubis. Auk ajas auku taga ja matsud mida transit vastu pidi võtma olid muljetavaldavad. Ainus auto mis seal teel ennast hästi tundis oli Land Rover Harkivis saime kokku veel ühe Eesti sõduriga kellele samuti edastasime nii termopesu kui magamiskotid ja lebomatid ja samuti gaasiballoone ja põleteid ning termotaldu.Lisaks siis ka pere poolt talle saadetud asju ja kodumaist magusat.Ta ootas meid vaatamata viivitusele Harkivis ikka ära,aga kohe peale kohtumist võttis suuna oma uuele positsioonile. Lisaks läkitas ta oma kodustele mõned kingitused mis on ka kenasti juba üle antud.
Samal päeval pidime kohtuma ka kolmanda Eesti sõduriga,aga oma ülemuse sõnul oli ta ülesandeid täitmas ja ei olnud levis.
Kuna tagasitee tuli ka läbi Harkivi,leppisime kokku,et toiemetame asjad tagasi tulles.
Harkivist läks juba edasi tee Kupjanski ja Lymani ning Kramatorski ümbrusesse.
Sai kohtutud erinevate brigaadide tegelastega kellele siis sai edastatud termopesu ja gaasiballoone/põleteid ja rehve maasturitele. Lisaks osutus üli populaarseks ka mägiaivari teip. Seda nii drooni tiimidel kui ka ründetiimidel. Ja nipukad. See on kuum kaup igas valdkonnas. Kasutusviise loetleti umbes miljon.
Kramatorskis sai ööbitud kenas korteris mis just renoveeritud. Nii öelda AirBnb Me olime antud trepikojas ainukesed elenikud Aga muidugi väga üllatav oli,et Kramatorskis elu käib nagu muiste. Trollid sõidavad ja poed ning kohvikud avatud. Ainus erisus,et kohvikutes ei pakuta alkohoolseid jooke. A kuna ma seda nii ehk naa ei tarbi,siis polnud sellest ka probleemi  . Ja noh poest saab seda ikkagi vajadusel soetada.
Seal rajoonis sai külastatud ka juba teada tuntud Eesti sõdurit Sergot. Tema aitab korraldada haavatute stabiliseerimis punkti. Töö mis ta seal ära on teinud on muljetavaldav. Ja nüüd on rohkem kui aru saadav kuhu need rullid side ja el.kaabliga kuluvad. Ja loomulikult läks talle ka suur kogus erinevat abi. Haavasidemed/rehvid/teip ja nipukad/tulekustuteid/ suuri (kile)prügikotte. Tööriistasid Antivata inimestelt. Lisaks erinevaid kinnitusvahedeid(Stellen24/Mart Kael) ja Land Rover Andres Alaver/Juura 1980 poolt. Andrese poolt oli Land Roverisse pakitud kaasa ka korralikud lisarehvid ja muud pisemat varustust ja Eestimaist magusat. Ja lisaks ka koduste poolt saadetud soojad talvised riided. Teda olen külastanud siis igal korral kui UA-s käinud olen ja lisaks trehvanud ka Eestis kui ta puhkusel oli.
Tagasiteel sai veel ühe brigaadiga kohatud ja jagatud neile vajalikku. Siis juba hooga Harkivisse. Õhtul sai kokku lepitud kohtumine järgmiseks päevaks ja jäi kokkulepe,et kui hakkame lähenema,siis helistan. No proovi mis sa proovid aga ei tööta telefonid. Lõpuks selgus,et just sel hommikul oli UA sidevõrk langenud ajaloo suurima küberrünnaku ohvriks. Õnneks hõlmas see ühte(suurimat) operaatorit. Peale ajuraginaid saime kätte Eesti sõduri pealiku,kes siis info edastas ja lõpuks ka T-Bone meile vastu tuli.
Ka temale sai antud termopesu/varjevõrke talviseid/rehve maasturile/teipi ja nipukaid ja Jaagu poolt saadetud talvevormi ning öövaatlus abivahendid. Lisaks põlvekaitsmeid.
Külastatud sai ka töökoda kus ta tegutseb. Enamus remondid tehakse nende poolt siis otse lahinguväljal või väga vahetus läheduses. Sellega seoses paar mõtet mis vaja ellu viia. Aga sellest kunagi hiljem.
Edasi oli juba põhjagaasiga tagasitee. Tänu paberile mis lubab sõita ka komandandi tunni ajal saigi tuldud ühe jutiga piirile. 20 min hiljem olime juba Poolas ja sealt ka ühe sirgega koju välja.
Tänan reisikaaslast Uku Kalmust ja suured tänud ka Piret Kalmusele(tema aitas kaugelt logistikaga) ning MTÜ Südamega Ukrainale. Suured tänud ka sõber Lauri Lahtmäele kes pani õla alla kütusega Euroopa piires. Ja loomulikult tänud kõigile toetajatele kes suuremal või väiksemal määral kaasa aitasid. Ilma Teie abita ei oleks see sõit teoks saanud.
Kogu reisi pikkuseks siis sellel korral 6040km. Millest natuke üle poole läbis ka Land Rover enne üleandmist Sergole. Tehnika kestis kenasti ja üllatusi polnud. Uuel aastal uue hooga. Veelkord suured tänud kõigile toetajatele. Loodan väga,et ka Teie abi ei rauge,sest päris üksi on natuke keeruline.