[Lauri_L]

Kõigi kommentaarid on teretulnud ja pahandama ma küll ei hakka, kui kellelgi on oma arvamus, mis minu omaga ei ühti.

Läksin õue, vaatasin - oma majal samasugused tuulekastid
Vaatasin, et naabril ka samasugused.... Peaks veel huvi pärast küla peal suurema tiiru tegema

Googeldasin... Googel andis kohe portsu samasuguseid: see, see, see, see, see ja siis veel see ka.

Tunnistan, et minu ehitusalased teadmised on lapsekingades, kuid vähemalt tuulekastiga midagi kategoorilist mööda küll ei tundu olevat pandud. Nõus, et alati saab paremini...


Piece

[Marko]

Asi kisub põhimõtteliseks. Lauri ilmselt ei pahanda kui soovin, et vant ja Peeter oma nägemuse täpsemalt visualiseeriks, muidu jääb väärt õppematerjalile kahtlase väärtusega koht sisse. Ehk olete nii kenad ja leiate mõned minutid?
Ise tahaksin kiita taaskord. Selline hiigelsuur hoone on suudetud proportsioonis tõstuste ja muu pudi piirdeliistudega muhedaks onnikeseks muuta visuaalselt, uhke värk! Pilt ka:

https://www.taskulambid.eu/media/taskula...1692732940

[Peeter2]

Selgitan oma mõttekäiku:
Fotod, millele viitad, seal on räästale tehtud horisontaalne tuulekast. (Viimasel pildil üldse lõpetamata)
Sel juhul pole suurt vahet mis paksusega on kelbale ehk otsaseinale tehtud tuulekast (aga paksem on ilusam). Mulle isiklikult ka horisontaalne tuulekast ei meeldi, seal jääb kelba kastiga liitmine veider.
Pildid petavad aga mulle näib nagu oleks sul räästa tuulekast katuse pinnaga paralleelne. 
Sel juhul tuleks kelba tuulekast teha räästa tuulekastiga sama paks. Minu isikliku arvamuse kohaselt on nii ilusam. Õhuke tuulekast ... no ei ole ilus.
Pilt
Veel kord, tegu on minu isikliku arvamusega ja sinu lahendust maha ei tee kuidagi.

[Lauri_L]

Selgitan oma mõttekäiku:
Fotod, millele viitad, seal on räästale tehtud horisontaalne tuulekast. (Viimasel pildil üldse lõpetamata)
Sel juhul pole suurt vahet mis paksusega on kelbale ehk otsaseinale tehtud tuulekast (aga paksem on ilusam). Mulle isiklikult ka horisontaalne tuulekast ei meeldi, seal jääb kelba kastiga liitmine veider.
Pildid petavad aga mulle näib nagu oleks sul räästa tuulekast katuse pinnaga paralleelne. 
Sel juhul tuleks kelba tuulekast teha räästa tuulekastiga sama paks. Minu isikliku arvamuse kohaselt on nii ilusam. Õhuke tuulekast ... no ei ole ilus.
Pilt
Veel kord, tegu on minu isikliku arvamusega ja sinu lahendust maha ei tee kuidagi.

Nüüd saan küll aru, mida silmas pidasid . Keegi lihtsalt seisis parasjagu minu juhtmetel ning mõte mulle esimese hooga kohale ei jõudnud. Juba hakkasin kartma, et tehniliselt on midagi puusse pandud.

Aga fotod petavad siinkohal küll palju. Räästa tuulekast (see, mis jääb pikemasse külge hoone ees ning taga) ei ole katusega paralleelne, see on sisuliselt paralleelne maapinnaga. Väga väike nurk on küll sees, kuid kaugel sellet, et katusega paralleelne. All paar varasemat fotot, kus tuulekast on külje pealt näha ning tegemist ikkagi nö "paksemat" tüüpi kastiga:





Viilu osas sai tuulekast "õhem" osaliselt tehnilistel põhjustel. Mitte tehniline põhjus oli hoone välimus otsa poolt vaadatuna. Kardan, et oleks liialt massiivseks kujunenud (päris mitu korda joonistasin paberile ja visualiseerisin ka arvutis). Teine nö tehniline põhjus on aga selles, et tegelikkuses on hoone viilu osas laudise alla müüri sisse paigutatud üleliigne sillus, kuhu saaks soovi korral tulevikus akna tekitada. Viilu all teisel korrusel on mul nö "mancave". Projektis seal akent polnud (ei olnud algselt ka eraldi ruumi, mis sai küll hiljem muudatusprojekti viidud), seega tekitasin jooksvate ehitustööde käigus tulevikuks sellise valmiduse. Kui nüüd tahta see aken seal välja ehitada, siis jääksid paksud tuulekastid peaaegu ette. See omakorda tähendaks, et alumise ja ülemise korruse aknaavade viimistused tuleksid erinevad ja see omakorda rikuks hoone välimuse veelgi enam.

[ak75]

Vahet pole, kuidas tuulekast visuaalselt lahendatud on. Igaüks teeb, nagu tahab ja oskab või olukord võimaldab. Need neli kinnitust, mis poleemikat tekitasid, oleks võinud olla lahendatud renni sisekinnitustega. Ruukki valikust ei jäänud silma, Toode lehel oli olemas, aga ei lase eraldi erinevaid klambreid linkida.. seega suvaline link https://katus24.ee/toode/renni-sisekinnitus/

[vant]

Kuna nõutakse, et peaksin näitama "nõuetekohast" räästakasti, siis panen oma hobiputka nurgast ühe pildi, kuigi ma hea meelega teise mehe garageteemasse omi pilte ei topiks.
 Neid viilu- ja räästakaste saab kokku viia mitmel viisil.
 Esiteks, nagu teemaomanik ütles, polegi ju räästakastil tegelikult mingit kindlat normatiivi ja disainiküsimus on teadagi ainult hoone omaniku sisetunde asi. Ka minu jutt ei olnud mõeldud millegi või kellegi maha tegemiseks. Vastupidi, väga suur ja kena töö on ära tehtud. Olen selle teema jälgija olnud algusest peale ja kuigi mõned asjad on tehtud tõsise overkillina, mõned tuleks ehk ehitusnormidest ja -tavadest tulenevalt pisut teistmoodi teha, siis laias laastus on kena, funktsionaalne ja toekas hoone.
 Nüüd siis "tüliõunast" ka.
Viilukast võiks olla paksem. Nii tugevuse kui visuaali mõttes, et paksu räästakastiga hoone pikiosas kokku sobituks. Roovi otstele lastakse tavaliselt alla paksendused ja roovi otsad võiks lisaks viilulauale ka mingi asjalikuma materjaliga ära siduda. Kuidas viilu- ja räästakasti kokku viia, on maitse ja mingil määral ka konstruktsiooni küsimus. Vahel pikendatakse räästakast viilu lõpuni ja tehakse mingi kolmnurkne moodustis, mis on minu arvates ka inetu lahendus.
 Aga pilt juures ja materdage nüüd targutajat

[Lauri_L]

Eip ole siin mingit tüliõuna 

Väga ilus kätetöö on kaasfoorumlase poolt - nagu pildiraamatust, ilmselt on korralik kogemustepagas mängus. Tuleb mütsi kergitada. See garaažiosa on ilmselt eluhoonega kokku ehitatud?

Tõsiselt laia laua oled seina pannud. Silma järgi 150mm+ katva laiusega?

Tunnistan, et mina ei oleks sellist asja kuidagi suutnud valmis teha või siis kellelegi kirjeldada, et nii võiks teha. Malliks oli peamiselt omal krundil asuvad eluhoone koos kõrvalhoonega ja garaaži enda mitte nii detailne projekt. Ning eks oli kogemustest puudu... ja veel enam ajast. Ja noh... pelgalt garaaži puhul nii väga ei pinguta ilmselt ka.

Ja ksf vant võib ikka sõna sekka öelda, kui viga näeb laita. See tuleb mulle (ka teistele siin) vaid kasuks.

[pannkook]

Vant, mis plekist katus on? Kelle toode?

[vant]

See minu garaaž ei ole eluhoonega kokku ehitatud. On uus ja vana osa. Vana osa on vanast laudast ümber ehitatud ja uus osa T- kujuliselt talle liidetud. Kokku ca 130 m2 pinda.
 Pleki kohta küsiti- Olly sai sellele hoonele. Pisut parem kui Toode ja kehvem kui Ruukki. Lindabi analoogilise tootega kogemus puudub. Eks hind määrab. Kui pappi palju oleks, ostakski ainult maailma parimaid asju.

[Lauri_L]

Garaažiga olen koguaeg ikka vaikselt edasi nokitsenud. Palju on olnud väiksemaid töid, millest ei ole olnud mõtet kirjutada. Peamiselt välistööd, et märgadeks-külmadeks ilmadeks asjad joonele saada. Ja eks sügisesed tööd üldises majapidamises võtavad samuti vaba aega vähemaks. Suur asi on see, et ettevalmistused garaaži elektritöödeks on enam-vähem tehtud ning kõik vajalikud materjalid kohal. Elektrik samuti käis juba paar korda peal ning edusamme on näha. Aga enne, kui taas sisetöödele pilgu peale paneb, sai väljas veel mõned suuremad liigutused tehtud.


Korrastasin pisut garaaži ümbrust. Garaaž ei ole ehitatud päris tasasele pinnasele, vaid hästi-hästi kergele kaldpinnale. Algselt kirjutas projekteerija projekti sokli kõrguseks 20cm. Kui kohapeal seda kõrgust maha hakkasin märkima, siis selgus, et hoone ühest küljest oli see justkui okei, kuid teisest küljest näotult madal. Seega sai vundamendilinti pandud üks kiht juurde ja seetõttu tõusis sokli kõrgus algsest 18,5cm kõrgemaks. Hiljem läks see muudatus ka projekti sisse. See andis juba päris kena tulemuse. Samas hakkas ikka silmale see, et hoone ühe külje sokli osa oli justkui kõrgemal kui teine. Et see ei oleks nii, täitsin hoone küljed dreeniva killustikuga samale kõrgusele, kuid ümbritsev maapind jäi selle võrra madalamale. Seega nüüd sai ümbritsev maapind järgi aidatud ehk täidetud ümbritsev pinnas hoone paremalt küljelt ning tagant. Kokkuvõttes sain projekti kõrgusmärgid pea et ideaalselt klappima.



Kui vundamendiauku kaevasin, siis esialgu sai väljakaevatu kuhjatud garaaži taha hunnikusse. Ning kui sinna enam ära ei mahtunud, siis eemale metsa alla. Nüüd oli täidet hea kohapealt võtta. Üsna suure osa sain taaskasutada. Siledaks ajasin väiketraktori frontaaliga kraapides. Tulemus jäi hea. Kivid, mis mullast välja tulid, läksid platsi peale täiteks. Tagant järgi tarkus on see, et oleks pidanud kohe sellise ligipääsutee ehitatava hoone ümber tegema. Ise olin loll ja augu kaevamisel kuhjasin välja kaevatud pinnase liiga lähedale. Hiljem enam ei olnud võimalust sellist meeletut kogust kuhugi ümber teisaldada. Kui oli vaja killustikku vedada ning sellega täita, siis kahest küljest oli tegemist sisuliselt labidatööga.



Garaažile on ära tellitud ka õhk-vesi soojuspump koos paigaldusega. Aga et soojuspumpa paigaldada, pidin tekitama koha, kuhu seda panna. Täpsemalt koht välisosale. Seina peale ma välisosa ei tahtnud, sest selle vajadusel liigutamine ning seal tekkiv talvine sulatusvesi ei mõju puitvoodrile ilmselt positiivselt. Seega tegin korraliku aluse. Siinkohal tunnistan esimest korda, et läksin teadlikult üledimensioneerimise teed. Minu käsutuses on krundi ostuga jääkidena kaasa tulnud paarkümmend nõukaaegset vundamendi betoonplokki (30*60*90cm). Läksin lihtsama vastupanu teed ja lohistasin kaks nendest garaaži taha soojuspumba välisosa asukohta ning ajasin killustikuga loodi. Vähemalt nüüd on kindel, et välisosa saab korralikult ära ankurdatud.







Nüüd peaks välistöödega klaar olema. Varsti saab ehk ka elektritöödest pildiseeria ning ülevaate.

[meli666]

Kuidas plaan on nende kahe tõstukse esistega. Ühel paistab olevat lihtsalt killustiku kuhi, et uksest sisse saada, teine vist veel vormistamata?
Eks mul selle küsimisega omad huvid ka mängus. Praegu endal sama seis. Killustikku nagu ei tahaks jätta, mõte liigub betoonplaadi valamise suunas. Samas saaks nõukaaegseid laepaneele ka ära kasutada, mida suht lademes kommiraha eest pakutakse. Ja selle paikasaamiseks pole ju hullu kraanat vaja, tavaline klassikaline veokas teeks selle ära koos pisema kraanaga.
Igasugune betoon esine jällegi talvel libe ja kild oleks nagu võibolla siiski parim. Aga plaadist esine nagu ikka kõnetaks rohkem...
Sillusekivi ladumisest proovin kõrvale hoida, sellega sai roppu vaeva nähtud ühe teise hoone esisega ja ikkagi tekkisid vajumised. Eks vaja ikka kogemust ka.

[pannkook]

Ühele sellisele plokil peaks ka väliosa ära mahtuma. Oleks visuaalselt kenam,.
Ma lohistaks selle majast vähe eemale ja keeraks õigeks. Vbla laseks ka vähe sügavamale.  Hetkel kogu vesi, mis plokile ja pumbale lajatab, pritsib ka laudisele. See määrdub ja hallitab siis mõne aastaga.

[Lauri_L]

@meli666
Tänaseks on üsna selge, et uste ette tuleb betoonist valatud kaldtee. Nii >4m lai (ukseava laius 3m) ja 3-4m pikk. Ega see betoonvalu nüüd nii libe ka ei tule, et väikesest kaldest autoga üles ei saa. Kui just südatalvel madalapõhjalise ja raske kahveltõstukiga peale ei roni... Betoonplaadi (või siis laepaneeli vms) loodimine ja paigaldamine ei ole kindlasti mitte lihtne ülesanne. Ja kui suure masinaga sinna peale ronida, siis võib selle ka paigast ära nihutada. Hiljem ei pane seda ükski vägi endisesse asendisse tagasi. Ja killustikku pole ka mõtet jätta, sest suure masina rataste all liigub see sealt ikkagi ära. Betoonist valatud kaldtee aga on suht eluaegne kui korralikult teha. Lisaks lihtne teha ning pinna võid töödelda just sulle endale sobivaks. Ning see püsib seal paigal ka. Kui tekib kahtlus, et ei püsi, siis võib ju maasse ankurdada.

Millal korraliku sissesõidu ehitusega tegeleda jõuan, seda täna ei tea. Vaja veel garaažiesist natuke tõsta ning kuri plaan on plats tegelikult veelgi laiemaks kaevata. Nii et saaks ka veoauto muretult ringi keerata. Hetkel on juba sõiduauto+pikem järelkäru ümberpööramisega nikerdamist üksjagu. Aga kõik see tuleb pärast hoone vastuvõtmist teha, sest projektis on sees nii juurdesõidutee kui hooneesise platsi mõõdud.

@pannkook
Kahjuks soojuspumba välisosa raam ühele plokile ära ei mahu - uuritud, mõõdetud, ei mahu. Ei taha hakata valmis asja ümber ka ehitama. Soojuspumba asukoht on valitud just nii, et see jääks üleni räästa alla - nii on see suures osas vihma, lume ja muu taevast alla sadava sodi eest kaitstud. Soojusvahetilt alla pudenev sulatusvesi laudisele pritsima ei hakka, selles osas on juba plaan valmis. Natuke võiks kogu alus sügavamal olla küll, kuid tegemist on krundi kõige kaugema kohaga ning hoone tagaküljega. Seega silma ei riiva.

[DevilDeVille]

Ei suuda end siinkohal tagasihoida ja jagan nõu, mida keegi ei küsinud. Kõnealusele soojuspumbale saab ümber ehitada karaage/hobimajaga ühilduva kopsiku. Värvivalikust katusekaldeni välja. Sokli saab vormistada jne. Maitse ja huumorisoolika küsimus, kas vormistada aretis koerakuudina või pääsuna keldrisse. Igatahes lõpptulemus ei tõmba pooltki nii kiiresti silmast okset välja, kui paljas soojuspump.

[vwt2]

Ei suuda end siinkohal tagasihoida ja jagan nõu, mida keegi ei küsinud. Kõnealusele soojuspumbale saab ümber ehitada karaage/hobimajaga ühilduva kopsiku. Värvivalikust katusekaldeni välja. Sokli saab vormistada jne. Maitse ja huumorisoolika küsimus, kas vormistada aretis koerakuudina või pääsuna keldrisse. Igatahes lõpptulemus ei tõmba pooltki nii kiiresti silmast okset välja, kui paljas soojuspump.

Lisana normaalne varjualune kuhu veaks voolu nii 220v kui ka 3 faasi,et vajadusel ei peaks ümber putka pikendustega
võimlema.

[Janka]

Lihtsalt pilt:

   

[muska71]

Mul ka nüüd uus garaaz,betoon põrand ja puha ja mitte ühte remont tööd ei tee enam kuskil murumätta otsas,lihtsalt ei taha enam...Isegi naise velo keti õlitamiseks kamandasin garaazi.

Ukseesisest.Mina valasin betoon plaadi mingi ca 3x 1,5 ja 10 cm paks ja armatuur sisse ja väike kalle väljapoole.Kõikse odavam betoon ei sobigi...Mul keila betoonitehas naabrimees ja soovitasid pumbatavat betooni ja kuna kogus oli väike mingi 0,5 kanti siis kuulasin proffe ja kuna tehasel on ka betooni transport puhas bisnes(tellijale üsna kulukas) siis tõin selle sutsu oma käruga ära.

Eespool tunti ka huvi eelarve kohta,minul vundament 8,2x6,2,bauroc 200 seinad ja harja kõrgus 5m ja 3 seina tuli ehitada ja kokku läks 6 kilo koos eritõstega tõsteuksega.Plekk katus 60 ruutu oli varem olemas ja seda ei kajastu.Aknad 1,2x1,6 2 tk sain  sotaga järelturult,väike metall käiguuks sain suisa tasuta...Ehitasin ümber st tegin madalamaks,et mulle sobiks ja tegin ka suure akna sisse,et valgem sees ja ka välja näeks ja selle "tuuningu" materjalikulu mingi 70.-,pole paha?...Kuna ehitasin küüni pikemaks siis küüni poolne ots veel lahtine katuse osas ja tuleva aasta ehitab lõpuni.

[vant]

Ukseesisest.Mina valasin betoon plaadi mingi ca 3x 1,5 ja 10 cm paks ja armatuur sisse ja väike kalle väljapoole.Kõikse odavam betoon ei sobigi...Mul keila betoonitehas naabrimees ja soovitasid pumbatavat betooni ja kuna kogus oli väike mingi 0,5 kanti siis kuulasin proffe ja kuna tehasel on ka betooni transport puhas bisnes(tellijale üsna kulukas) siis tõin selle sutsu oma käruga ära.

See, kas betoon on pumbatav või mitte, ei määra tema kvaliteeti. Pigem on ilmastikukindlus märksõnaks ja selle tagamiseks omakorda koostis (graniitkillustik näiteks). Garaaži sissesõiduteel võiks olla ilmastikukindel betoon harjatud pinnaga. Kindlasti armeeritud ja mina teeks ca 12- 15 cm paksu koos korralikult tihendatud killustikalusega.

[Lauri_L]

Elektrit olen garaaži oodanud kaua. Seni on kõik toimetused tehtud 60m pikenduse kaudu, mis tööstusvoolu eluhoonest garaažini toob ja seal portatiivse kilbiga ühendatud on. Nüüdseks on elektrikud oma etteasteid juba alustanud ning ilmselt valgus enam ennast kaua oodata ei lase. Maakaabel garaažini sai juba siis ära veetud, kui hoone taldmikku sai valatud. Kõigepealt läks paika garaaži peakilp. See oli elektriku poolt suures osas eelkoostatud. 



Installatsioonitöid sai alustatud kahe väiksema töökojaruumiga, sest nii oli lihtsam ning sellepärast, et seal oli vahelagi altpoolt lahti. Kaablid said veetud vahelaetalade vahele sobivatesse kohtadesse. Sõjaplaan nägi ette, et kahe tööruumi osas tuleb toitekaabel kuni harukarpideni peidetuna vahelae seest. Suures põhiruumis tuleb pinnapealne paigaldis karbikutesse.



Sellistesse väiksematesse ruumidesse kaablite vedamine oli lihtne ja käis ruttu. Eelnevalt kokkulepitud paikadesse tulid valgustite kaablid, automaatika kaablid ning lae alla harukarpidesse valmis 1f ja 3f toitekaablid. Kui kunagi läheb sisseseade paigaldamiseks, siis saab just sealt vajalikud otsad edasi veetud. Ja nagu fotodelt võib juba aru saada, siis pärast kaablite paigaldamist hakkasin kohe soojustuse ning selle kinnikatmisega tegelema. Abiks tuli sõber ning kahekesi seda tegimegi. Tuleb tõdeda, et selline mahult väike protseduur (pisut üle 30 ruudu katmist kahe ruumi peale) osutus selle hoone ehitamise juures kõige ebameeldivamaks tööks. Kuratlikult vastik oli seda villa üles tõsta ning talade vahele panna. Õnneks olin talade paigutamisel juba arvestanud, et samm tuleb villa paani laiuse järgi, kuid siiski. Vedel asi omal jõul ikka laes ei seisa.



Soojustuse paksuseks vahelaes tuli 200mm 2x100mm ülekattega kihtidena. Selleks, et vill enne vineeri paigaldamist talade vahelt alla ei pudeneks, sai see toestatud heinapallinööriga, mis talade alaossa klammerdajaga pingule sai lastud. Sellised sik-sakid hoidsidki villa paigal.



Ja egas seal suuremat teadust ei olnudki, kui edasine plaatide mõõtu lõikamine. Tagumises ruumis (mis on üleval olevatel fotodel) oli töö lihtsam, sest lagi oli kenasti ruudukujuline. Plaatide liitumiskohtadesse, mis ei sattunud talade kohtadesse, sai taha pandud laud ning ääred kruvidega laua vastu sirgeks tõmmatud. Vineeri paksuseks on 10mm.



Siin on jäänud tagumise ruumi viimane plaat veel panna. Näha on harukarbid lae all. Need on igal pool, kuhu suure tõenäosusega midagi alla võib tulla, mis elektritoidet vajab. Märgin siinkohal ka ära, et suur osa minu sisseseadest tuleb roklaga teisaldatav. See on ka põhjuseks, miks kohe statsionaarset kaabeldust seintesse freesituna sellest garaažist ei leia. Valmidus saab aga igal pool olema.



Ning üks ülesvõte lähedamalt ka. Väiksemad karbid on 1f 230V toitele, suuremad 3f 380V toitele. Karbis on kaabel, mille otsad said hetkel isoleeritud Wago liitmikega.



Esimeses, välisukse poolses ruumis oli asi juba pisut põnevam ning arvutamist oli rohkem, sest selles ruumis oli ventilatsioonikorsten, mille ümber laevineer tuli sobitada.



Siin on näha ka meie popp ja noortepärane plaaditõstuk. Ehk plaadi toestamiseks ja oma kohale fikseerimiseks sai kasutatud kahte sobivasse mõõtu saetud lauda. Laua ja vineeri vahele sai pandud veel ka üks lappi klots, et pinda ära ei muljuks. Sisuliselt käiski kogu protseduur nii, et kui plaat oli mõõtu lõigatud, siis üks mees tõstis selle omale pea kohale, ronis postamendi peale ning surus nii palju vastu lage kui suutis. Samal ajal nügis teine selle enam-vähem paika ja lükkas ühe või kaks lauda püsti alla. Seejärel sai plaat puulaua ja puuhaamriga paigale koputatud ning kruvidega kinni lastud. Seejärel liitekohtadesse vahelauad (laes kollast värvi - ülejäägid välisvoodrist) ning uus plaat jälle jätkuks edasi.



Lakke villa ja plaate pannes sai naha korralikult märjaks. Plaadid olid võrdlemisi suured - 2500x1250mm. Väljas oli jahedam vesine ilm ning oli tunda, kuidas ruum soojaks läks   Aga ega asjad ei peagi lihtsalt kätte tulema... Kokkuvõttes läks kahe mehega kahe 15+ ruuduse ruumi lae soojustamiseks, plaatide mõõtu lõikamiseks-augustamiseks ning paigaldamiseks kaks päeva. Mitte küll täispäeva, kuid peaaegu. Ütleme, et 12 tundi kokku.



Samal ajal käis garaaži suures ruumis juba palju tõsisem tegevus. Üleval oleval fotol on ette valmistatud ning seinale paigaldatud peakilp. Sellisena see garaaži toodi ja seinale pandi - ühtegi kaablit sinna veel ühendatud ei ol. Kilbi vasakul küljel on näha üks igaks juhuks pandud pistikupesa 1f / 3f toitele ning paremal küljel neli lülitit. Lülitite näol on tegemist sekundaarsete lülititega siseruumide valgustusele. Kogu siseruumide valgustus hakkab hoones töötama liikumisandurite toel. Lülitid on seal igaks juhuks... nn "manual override".

Elektribrigaad, kes töid teeb, koosneb kahest mehest. Kuna garaaži lagi on oma kõrgeimas punktis pea 5m kõrge, siis installatsioonitööde tegemiseks võtsin Cramost akutoitel käärtõstuki. Lahe putukas, millega mööda põrandat ringi lasta.



Sisuliselt saab siit kõik alguse. Maakaabel siseneb kilbi all oleva toru kaudu ning kaablid hargnevad mööda hoonet laiali kolme kilbi pealt alguse saava karbikutest koostatud trassi.



Põhimõtteline ülesehitus saab olema selline, et kogu garaaži ulatuses tuleb mõlemasse laiemasse külge (ca 16m) lae alla karbik, kust saab igal ajahetkel ja sobivast kohast omale toite alla vedada. Üks osa sellest jookseb suure ruumi keskelt üle lae tugiposti juurest ning viib toite teisele poole. Sama karbiku kaudu jooksevad ka küttesüsteemi automaatikakaablid ning suure ruumi kolme valgustigrupi toitekaablid. Lisaks muu pudi padi nagu toide tulevasele autotõstukile ning tõstuste mootorite toide koos juhtimisega.



Siin on suure ruumi tagumine külg. Pooleli on tagaseina kaablitrassi karbiku paigaldus ning valgustite ühendamine.



Suure ruumi täiskõrge osa peale tuleb kokku kolm põhivalgustite gruppi, mis jagunevad tagumine, keskmine ja esimene valgustigrupp. Igas grupis on viis valgustit. Sisuliselt peaks olema nii, et keskmise (kõrgeima asetusega) grupi viis valgustit suudavad anda piisavalt valgust, et garaažis tööd teha ning need käivituvad nii liikumisanduriga, kui ka siis, kui üks kahest garaaži tõstustest üles peaks liikuma (nt. kui tuled öösel autoga ja soovid selle garaaži panna, siis teeb toa kenasti valgeks). Tõstuste mootoritel on küll oma valgustid sees, kuid need on pigem kosmeetilist laadi. Esimene ja tagumine valgustirida on käsitsi lülitatavad ning ette nähtud selleks, kui soov garaaž mõne peenema töö jaoks täiesti valgeks teha. No ja kui on tahtmine toimetada vaid ühes garaaži osas, siis saab ka emmale-kummale poolele sedaviisi lisavalgust anda.

[raul]

Kas liikumisanduritega lülituv valgustus tüütuks ei muutu? Mul garaaziesine liikumisanduriga ning alati lülitub valel ajal välja, st siis kui midagi teed
Andur kõrgel ja ei viitsi otsida redelit, ronida ülesse ja regullida...
Mul köik odavad liikumisandurid koolesid suht kiiresti ära ning asendasin kallimate Steinel omadega. Ning osa valgustust tegin hoopis Oomipoest pärit taimeriga mille klõpsan nupust tööle.