[Meistrimees]

Põgusa proovimise tulemusena julgen väita et poldiaugud küll sobivad.

Sest erinevate agregaatide mootor d-242 ongi ju 50-ne ja 240 ristsugutis.

[Daff]

Põgusa proovimise tulemusena julgen väita et poldiaugud küll sobivad.

Sest erinevate agregaatide mootor d-242 ongi ju 50-ne ja 240 ristsugutis.

Kunagi panin 50 vända otsa 80 hooratta. Istub ilusti. Mingi tifti teema oli. 
50 vist 6 polti ja tift aga 80 7 polti. Oli vist niipidi. 
Kuna poldid on nihkes istub asi kokku tiftikoha suhtes jumala õigesti.

[Martin2140]

põgusal mõõtmisel on 80 vahekastil hüdropumba ajami hammakas kõrgemal kui 50 oma. on siin keegi aretanud 50 hüdropaagi 80 vahekasti peale?

edit: kataloog annab 80 alla hüdropaagile mingi vaheplaadi tihendite vahele. too vaheplaat lihtsalt vaja?

[2715]

põgusal mõõtmisel on 80 vahekastil hüdropumba ajami hammakas kõrgemal kui 50 oma. on siin keegi aretanud 50 hüdropaagi 80 vahekasti peale?

edit: kataloog annab 80 alla hüdropaagile mingi vaheplaadi tihendite vahele. too vaheplaat lihtsalt vaja?

Sul on sinna kas vaheplaati vaja või siis väiksemat hammasratast pumba ajamile.
Mina soovitaks hammasratast sest siis saab pump kiirust juurde ja madalamal pöördel toimetab hüdraulika paremini.
Plaat:
Hammasratast enam ei mäleta mitme hambaga aga siin on Z=24

[Martin2140]

ise küsin ise vastan. netipoed annavad 50 pumba lülitus hammakat kahe hammastearvuga. originaal peaks olema 25 ja teine võimalus on 24 hammast. ilmselt peaks olema vaja lihtsalt too 24 hambaga hammakas ja peaks sobima

[2715]

ise küsin ise vastan. netipoed annavad 50 pumba lülitus hammakat kahe hammastearvuga. originaal peaks olema 25 ja teine võimalus on 24 hammast. ilmselt peaks olema vaja lihtsalt too 24 hambaga hammakas ja peaks sobima

Üks hammas vähem on selle mooduliga umbes 2mm kõrguste vahet...

[Martin2140]

Nii, jama jama otsa. Peale plokikaane vahetust hakkas lekkima teine silinder jahutussärki ja kohe hulganisti mootori vasakult küljelt välja. Teistel silindritel ei täheldanud leket. Kasutasin tol korral metallist 50 tihendit. Kaan uuesti maha ja sai tõetud fakti et kaan ikkagist kõver. Sai kaan käiakiviga sirgeks lastud ja sirge joonlauaga igatpidi mõõtes 0.02mm lehtkaliiber vahele ei läinud.
Poest polnud metallist tihendit tookord pakkuda ning sai võetud tavaline klassikaline kaanetihend. Teflonrõngaid ei pannud. Seisma jättes on kuuldes et kuskil käib mingi mulks ehk lekib. Eile sai kokku pandud ja kohe ei näinud et välja oleks lekkinud. Täna oli näha et paar tilka tosooli oli ühtlaselt mootori vasakult poolt tihendi vahelt välja immitsenud. Töötamise hetkel viskas õhulist vahtu täpselt tihendi enda seest nagu oleks liiga poorne esimese, teise ja kolmanda silindri alalt.
Kui talvel sai kolbe hülsse vahetud sai pandud metallist plokitihend vana lõhki külmunud kaanega ja ei täheldanud mingit leket.
Mis seal veel vajaka jääb? Hülsid on kõik 0.1mm kõrgemal plokist. Kaan on sirge. Polte üle ei käinud aga ei usu et see pingutamine aitab. Kehv tihend? Või on kaanepind käiakivist liiga kare ja lekib selle tõttu?

[gruppen]

Mismoodi see käiakiviga kaane lihvimine välja nägi? Lasid nagu luisuga vikatit või käis ikka pingis ja lasti sirgeks?

[Martin2140]

Uue suure käiaiviga ja andsin minna. Näha oli et võttis otstest materjali maha. Ning nagu ma mainisin, Sirge meetrise joonlaua panin peale ja 0.02 lehtkaliiber mitte kuskil otsast läbi ei läinud. Mõõtsin igatpidi. Kahtluse alla võiks jääda aind see et pind on liiga kare ja laseb nendest mikrokraapsudest läbi.

[2715]

Nii, jama jama otsa. Peale plokikaane vahetust hakkas lekkima teine silinder jahutussärki ja kohe hulganisti mootori vasakult küljelt välja. Teistel silindritel ei täheldanud leket. Kasutasin tol korral metallist 50 tihendit. Kaan uuesti maha ja sai tõetud fakti et kaan ikkagist kõver. Sai kaan käiakiviga sirgeks lastud ja sirge joonlauaga igatpidi mõõtes 0.02mm lehtkaliiber vahele ei läinud.
Poest polnud metallist tihendit tookord pakkuda ning sai võetud tavaline klassikaline kaanetihend. Teflonrõngaid ei pannud. Seisma jättes on kuuldes et kuskil käib mingi mulks ehk lekib. Eile sai kokku pandud ja kohe ei näinud et välja oleks lekkinud. Täna oli näha et paar tilka tosooli oli ühtlaselt mootori vasakult poolt tihendi vahelt välja immitsenud. Töötamise hetkel viskas õhulist vahtu täpselt tihendi enda seest nagu oleks liiga poorne esimese, teise ja kolmanda silindri alalt.
Kui talvel sai kolbe hülsse vahetud sai pandud metallist plokitihend vana lõhki külmunud kaanega ja ei täheldanud mingit leket.
Mis seal veel vajaka jääb? Hülsid on kõik 0.1mm kõrgemal plokist. Kaan on sirge. Polte üle ei käinud aga ei usu et see pingutamine aitab. Kehv tihend? Või on kaanepind käiakivist liiga kare ja lekib selle tõttu?

Sellist tihendit mitu korda näinud mis higistab läbi jahutusvedelikku ja õli, see pole mingi uus mure vaid juba viimane aasta üsna tavaline.
See papp mis tihendi materjaliks läheb, seal sees on metall mis ei lase pappi laiali vajuda, vanasti oli ta korralikult ühinenud omavahel aga nüüd on need stantsid ära kulunud millega seda plekki perforeeritakse ja teravaid servi ei täida tihendi mass ära.

Plokikaane pind liiga kare?
Ma pole veel nii jämedat käia näinud millega on võimalik käsitsi selliseid kraapse tekitada et tihend ära ei tihenda...
Loodetavasti oli see käiakivi ikka nii suur et kattis kaane ära laiuselt ja ei nühitud edasitagasi vaid tehti ringliigutusi vaheldumisi number kaheksaga ning pidevalt keerati kivi.
Siis saab täiesti hea tulemuse.
Pealegi kui tihend õhukese hermeetiku või grafiitmäärdega koos siis see täidab mikrokonarused ära.

Ei taha nüüd õnnetust majja kutsuda, kuid mul veneaegne tihend vahel, keeratud 190Nm kinni, pingust kontrollitud iga aasta ning ei suutnud 1,6 bar rõhku ja 288 hj 60-120 sekundit kestev katse tihendit ära puhuda.

Ma panen plastikrõngad küll alati vahele et tihendi plekkserva kaitsta muutuva rõhu eest ja nagu praktika näitab suudab sulav plastik päästa väikse lekke et kohe ei jää vesi silindris seisma vaid tuleb koju ära.

[Martin2140]

Nii, jama jama otsa. Peale plokikaane vahetust hakkas lekkima teine silinder jahutussärki ja kohe hulganisti mootori vasakult küljelt välja. Teistel silindritel ei täheldanud leket. Kasutasin tol korral metallist 50 tihendit. Kaan uuesti maha ja sai tõetud fakti et kaan ikkagist kõver. Sai kaan käiakiviga sirgeks lastud ja sirge joonlauaga igatpidi mõõtes 0.02mm lehtkaliiber vahele ei läinud.
Poest polnud metallist tihendit tookord pakkuda ning sai võetud tavaline klassikaline kaanetihend. Teflonrõngaid ei pannud. Seisma jättes on kuuldes et kuskil käib mingi mulks ehk lekib. Eile sai kokku pandud ja kohe ei näinud et välja oleks lekkinud. Täna oli näha et paar tilka tosooli oli ühtlaselt mootori vasakult poolt tihendi vahelt välja immitsenud. Töötamise hetkel viskas õhulist vahtu täpselt tihendi enda seest nagu oleks liiga poorne esimese, teise ja kolmanda silindri alalt.
Kui talvel sai kolbe hülsse vahetud sai pandud metallist plokitihend vana lõhki külmunud kaanega ja ei täheldanud mingit leket.
Mis seal veel vajaka jääb? Hülsid on kõik 0.1mm kõrgemal plokist. Kaan on sirge. Polte üle ei käinud aga ei usu et see pingutamine aitab. Kehv tihend? Või on kaanepind käiakivist liiga kare ja lekib selle tõttu?

Sellist tihendit mitu korda näinud mis higistab läbi jahutusvedelikku ja õli, see pole mingi uus mure vaid juba viimane aasta üsna tavaline.
See papp mis tihendi materjaliks läheb, seal sees on metall mis ei lase pappi laiali vajuda, vanasti oli ta korralikult ühinenud omavahel aga nüüd on need stantsid ära kulunud millega seda plekki perforeeritakse ja teravaid servi ei täida tihendi mass ära.

Plokikaane pind liiga kare?
Ma pole veel nii jämedat käia näinud millega on võimalik käsitsi selliseid kraapse tekitada et tihend ära ei tihenda...
Loodetavasti oli see käiakivi ikka nii suur et kattis kaane ära laiuselt ja ei nühitud edasitagasi vaid tehti ringliigutusi vaheldumisi number kaheksaga ning pidevalt keerati kivi.
Siis saab täiesti hea tulemuse.
Pealegi kui tihend õhukese hermeetiku või grafiitmäärdega koos siis see täidab mikrokonarused ära.

Ei taha nüüd õnnetust majja kutsuda, kuid mul veneaegne tihend vahel, keeratud 190Nm kinni, pingust kontrollitud iga aasta ning ei suutnud 1,6 bar rõhku ja 288 hj 60-120 sekundit kestev katse tihendit ära puhuda.

Ma panen plastikrõngad küll alati vahele et tihendi plekkserva kaitsta muutuva rõhu eest ja nagu praktika näitab suudab sulav plastik päästa väikse lekke et kohe ei jää vesi silindris seisma vaid tuleb koju ära.

 Tänud! Plokikaan sai lihvitud just nii nagu kirjeldasid. Kareduse koha pealt lihtsalt pole endal kogemusi aga seda eeldasin isegi et see ei tohiks olla probleem, lihtsalt olen näinud masinaga lastud kaani ja need on suht peeglid. Ilmselt peab ikka selle metallist tihendi võtma. Esimene jäi pidama vana kaanega ning kui selle tihendi laiali lammutasin siis tihendimaterjal oli ka midagi muud kui sellel viimasel klassikalisel tihendil.
p.s kui keegi ostab 50 kaanetihendit (80 motol võibolla sama teema) siis kindlasti vaadata üle plokikaane jahutuskanali augud. Viimane kord pakuti esialgu seda mis peaks kuulumua 245 mootorile ja tollel olid jahutuskanali augud puudu. Jutt on siis sellisest tihendist: https://www.pmkaubamaja.ee/et/245-1003020-euro-3.html

[Martin2140]

Plokikaan jäi veneaegse tihendiga ilusti pidama. Tuleks tagasi aga nüüd kütusepumba juurde.
Saanud nüüd natuke jälgida mootori tööd ning külmast peas mootor jourab (pöörded kõiguvad). Kella vaadates saab 4 jourat 1 sek sisse nii suts alla 1000 rpm-i juures. mis teeb arvutuslikult ühe jõrramise 4 vända tiiru peale. Regulaatori kaan maas siis näha et regulaator käib kergelt edasi tagasi. Kui kinni hoida siis käib mootor siidi. Jourab ainult madala pöördega, üle 1200 pöörde on normis. Ning kui mootor saab soojemaks, nii umbkaudu üle 50 kraadi siis hakkab ka madalal pöördel ühtlaselt käima.
On selle regulaatoriga midagi võimalust ette võtta või peab lihtsalt aktsepteerima fakti et ta ongi selline poolkõva seadeldis?
Pump ise on karteripealt õlitusega ning tagant vedrukruvi on keeratud nii kaugele et on võimalus veel mootorit välja suretada.

[2715]

Plokikaan jäi veneaegse tihendiga ilusti pidama. Tuleks tagasi aga nüüd kütusepumba juurde.
Saanud nüüd natuke jälgida mootori tööd ning külmast peas mootor jourab (pöörded kõiguvad). Kella vaadates saab 4 jourat 1 sek sisse nii suts alla 1000 rpm-i juures. mis teeb arvutuslikult ühe jõrramise 4 vända tiiru peale. Regulaatori kaan maas siis näha et regulaator käib kergelt edasi tagasi. Kui kinni hoida siis käib mootor siidi. Jourab ainult madala pöördega, üle 1200 pöörde on normis. Ning kui mootor saab soojemaks, nii umbkaudu üle 50 kraadi siis hakkab ka madalal pöördel ühtlaselt käima.
On selle regulaatoriga midagi võimalust ette võtta või peab lihtsalt aktsepteerima fakti et ta ongi selline poolkõva seadeldis?
Pump ise on karteripealt õlitusega ning tagant vedrukruvi on keeratud nii kaugele et on võimalus veel mootorit välja suretada.

Kas selle piirdekruvi otsas vedrujupp on?
See peaks aitama summutada pöörete kõikumist madala koormusega aga muu maailm kasutab selleks kahte eri jäikusega regulaatorivedru ning muidugi ka regulaatoril üheraskusi vihte.
Kui vene omad on kui kirkaga välja raiutud siis mujal ilmas on nad kaalu aetud.
Algul ma üritasin vene pumbaga käima saada et mootor ei hauguks siis mul olid ajamis nii suured lõtkud et hammaslatt vibreeris eraldi ning selle vastu panin vedru splintide asemele mis lõtku välja võttis. Vedru siis ühendab vahelüli mis hammaslati ja regulaatori vahel sõrmed omavahel.

[Martin2140]

Asjad edenevad vaikselt. Tekkinud paar küsimust jagajate ühendamise kohta. Kuna soov 5-le sektsioonile aga kõigil võiks olla ujuv sai võetud 2 sektsiooniline ja 3 sektsiooniline bulgaaria jagaja. P on surve ning T on paak. Kas N peaks olema siis see millest tuleb võtta surve teise jagaja ühendamiseks? Ning kas on seal mingit vahet kui ma ei võta teise jagaja jaoks survet esimese N kanalist, vaid panen peale hüdrapumpa kolmiku kust siis läheb surve otse mõlemasse jagajasse? Arusaadavalt sobiks vist paremini Y kujuga kolmik kuna T kujuline hakkab voolukiirust takistama ning tekkib mõtetu drossel.
50 hüdrosurve oli vist 160bari ning seda peab regullima mõlema hüdrojagaja redukstiooniklapist sellisel juhul? Üks jagaja 160 bari peale ning teine peab suutma hoida 160bari või rohkem.

[CORRADOg60]

Kui mõlemad jagajad läbi kolmiku ühendad siis tööle seda asja normaalselt ei saa. Mõlemad läbivooluga jagajad, kui ühel kangi tõmbad paneb õli rõõmsalt läbi teise jagaja ja survet ei teki. Kui mõlemal korraga kangi tõmbad hakkab liikuma operatsioon mida on kergem liigutada. 
Eelmainitud jagajal midagi manuaali laadset kaasas pole? Mingi jagaja(ausõna, ei mäleta mis tootja) manuaal kirjeldas selleks puhuks mingit spets stutsi mis enne selle N pordi  kasutamist sinna tuli keerata.

Teoorias peaks siis olema nii et jagajad järjestikku, rohkem kasutatav jagaja esimeseks, selle N-ist teise P porti. Mõlema jagaja tagasivoolud paaki. Survet saad nagunii ainult ühte liini korraga.

[v6sa]

Eelkirjutajal õigus: kui tahad viit sektsiooni, siis kahe jaguriga mängimise asemel osta kohe viiene klaver. "Kaks pluss kolme" puhul ei tea kunagi, mis ja kuhupoole minema paneb, kui üritada kummaltki miskit samaaegselt välja pressida.

[Martin2140]

Kui mõlemad jagajad läbi kolmiku ühendad siis tööle seda asja normaalselt ei saa. Mõlemad läbivooluga jagajad, kui ühel kangi tõmbad paneb õli rõõmsalt läbi teise jagaja ja survet ei teki. Kui mõlemal korraga kangi tõmbad hakkab liikuma operatsioon mida on kergem liigutada. 
Eelmainitud jagajal midagi manuaali laadset kaasas pole? Mingi jagaja(ausõna, ei mäleta mis tootja) manuaal kirjeldas selleks puhuks mingit spets stutsi mis enne selle N pordi  kasutamist sinna tuli keerata.

Teoorias peaks siis olema nii et jagajad järjestikku, rohkem kasutatav jagaja esimeseks, selle N-ist teise P porti. Mõlema jagaja tagasivoolud paaki. Survet saad nagunii ainult ühte liini korraga.

Tänud! Seda infot oligi vaja teada!

Eelkirjutajal õigus: kui tahad viit sektsiooni, siis kahe jaguriga mängimise asemel osta kohe viiene klaver. "Kaks pluss kolme" puhul ei tea kunagi, mis ja kuhupoole minema paneb, kui üritada kummaltki miskit samaaegselt välja pressida.

Oleks ostnud, aga ei leidnud ühtegi millel oleks ka ujuvad asendid sees. Kallite poodide seast nagu hydroscand ei hakkanud otsimagi sest nii palju raha polnud kulutada.

[mutikas]

Jagajate jadamisi ühendamise lullat vaja.

[CORRADOg60]

Ehk siis seda kui tegu üldlevinud P40 tüübiga.
Samal lehel P80 oma ka pakkumises.

[arvok]

Jagajate jadamisi ühendamise lullat vaja.

Sinna N porti käib selline julla. Ei tule meelde, kuidas teda kutsutakse.
Aga eks ta selline poolkõva lahendus ole. Mängida saab, aga tõsist tööd teha ei saa.