2H125 puurpingi reanimeerimine
#1

Selleks, et seegi kord kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et sai järjekodselt spekulatiivse ja mittetöise tulu teenimise eesmärgil
ettevõttest N. soetatud mitu ühikut erinevat tehnikat.
Ühe ühiku reanimeerimisest siis pajatan.

Objekt ;
Puurpink 2H125, valmistatud Leenini nimelises masinatehases 1985 aastal.

Algatuseks sai ravitud elektrikappi, see oli millalgi kannatada saanud. Kas siis transpordi käigus või töötegemise käigus kui korralikult
kinnitamata töötüki töötlemisel lõikeinstrument viimase ringi tõmbas ja kapi külje ära kortsutas.
Paar tundi lammutamist ja plekitööd ja sirgeks ning õigesse kujusse ta sai.
Edasi vaja elektrikute ristpiste lahti harutada ja õigesti kokku panna. Puudu oli üks elektrolüütkondensaator, kahest olemasoleval ühel
mahtuvus pool nominaalsest, teisel normis.

       

Koostamise ajal esines miskitsorti dissonants, juhtmed olid kuidagi naljaka pikkuse ja asetusega. Mälusopist hakkas ujuma kahtlus, et nad
kuidagi teisiti peaksivad olema.
Sai see värk algatuseks nii nagu ta oli kokku pandud ja Narvaga ühendatud. Elektriliselt töötas funktsioon päripäeva pöörlemine ja stop.
Ei elektrodünaamilist pidurdust , ei automaatreeversit, ei kiigutavat liikumist. Kiigutav liikumine/качательное движение/ on tarviline
käikude vahetusel kui kastis hambad kohakuti satuvad.
Natuke sügavam analüüs tõi välja ka varasema dissonantsi põhjuse. Sellel plaadil on releede märgistused tagurpidi/vahetuses. Sai seal
kord majja löödud.
Uus katse. Areng, pidurdus on aga selline poolik.
Analüüs. Pidurduskontaktoritel samuti markeeringud tagurpidi. ja ka mõned juhtmed puudu. 
Korrektsioon, uus katse.
Pidurid on täies mahus. Autoreeversit ikka ei ole, järgmine kaan maha. Kaane all oleval mikrolülitil on elektriline ühendus tehtud jäigaks. Korrektsioon.
Järgmine katse.
On nüüd ka automaatreevers. Kiigutavast liikumisest tekkis pool funktsiooni ehk mootorit keerab alalisvooluga ühele poole natuke ja sedasi jääb.
Analüüs ja mõõtmine.
Vigaseks osutus elektrolüütkondensaator mis esmasel lähenemisel justkui elus oli. Korrektsioon ja uus katse.
Kõik elektrilised funktsioonid on olemas.
Käigukasti õlisilm oli tühi, manuaal räägib ~4 liitrist õlist mis käigukasti läheb. 4 liitrit sai sisse valatud ja käima lastud, jookseb nagu mahlakask.
Sai siis jooksu suhtes kõige kõrgem kaan maha võetud, tihendist on tehase poolt 1/4 paigaldatud.

           

Puhastame pinnad ja katame vedela tihendiga. Kaane paigaldamiseks kaks tikkpolti juhikuteks.

       

Käigukatsetused aeglastest ümbertiirudest kiiremateni, iga kiirus 10-15 min. Kõik toimib.
Aga madalatel ümbertiirudel tundus spindel viskavat. Torn sisse ja nii ongi. FUSK.
Kellaga spindli otsast mõõdetuna 0,35mm. Veelkord Fusk.

       

Vaja spindel pingist remondiks eemaldada.
Eendamise käepide maha, kaan maha.

   

Tiguratta eemaldamiseks vaja eemaldada tigu.

   

Teo laagrikorpuse poldid tuleb värvi ja pahtli alt üles leida. Sellel pingil on peaaegu kõik poldid/kruvid/mutrid värvi ja pahtli all peidus.

   

Paremalt poolt peaaegu kõik vajalik demonteeritud

   

Vasakult poolt vaja demonteerida spindli tasakaalustamise mehhanism ja spindli eendamise võllilt hammasratas. Spindli 
eendamise võll paremale poole väjutada. Siin tuleb olla tähelepanelik, võlli väljutamisel kukub spindel vabalangemise tingimustes.

       

Ja nii ta, spindel siis, 48 minutil välja tuligi.

       

Spindli osandamine

           

Spindli kõverusest 0,35mm pajatan järgmine kord.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#2

Seda puurpinki julgeks väga kiita.
Tuttaval garaazis esineb selline nähtus ning isegi kõik funktsioonid töötavad peale käigu lülitamisel mootori liigutamise ja töötab väga vaikselt.
Puuri annab ka ise kätte mis teeb asja mugavaks kuid krohvijad on tehases täpselt samamoodi kõik kinnitusvahendid sisse müürinud.
Vähe sellest et pingil aga ka elektrikapi ukse liitepinna ja isegi peamootori on ära krohvinud.
Hermeetilisuse probleem esineb ka aga õli lekib kangide vahelt ja tilgub spindlit pidi alla kuid leke pole suur, paar tilka päevas kui käivitada ja pole maailmalõpp.
Spindel oli täpselt samamoodi kõver aga antagu mulle nüüd andeks, kuid ma surusin samba ja spindlisse pandud torni vahele pandud keeratava tungiga sirgeks tagasi.
Võibolla küll mitte sajandiku sisse aga kindlasti alla 5 sajandiku.
Eks tüüpiline puurija paneb ikka poldi laua soonde ja loodab, et ei juhtu aga kunagi ikka juhtub...
Vasta
#3

On teada tungrauaga sambast tõukamise moodus spindli õgvendamiseks. See on selline fifty-siksti värk, et kas
laagrid jäävad ellu või ei jää mitte. Laagrite vahetuseks peab spindli ikka välja võtma.
Õli tilkumine kangide vahelt ja mööda spindlit võiks viidata liiga viskossele õlile. Aga on ka teisi põhjuseid.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#4

(06-08-2023, 21:14 PM)M.R. Kirjutas:  On teada tungrauaga sambast tõukamise moodus spindli õgvendamiseks. See on selline fifty-siksti värk, et kas
laagrid jäävad ellu või ei jää mitte. Laagrite vahetuseks peab spindli ikka välja võtma.
Õli tilkumine kangide vahelt ja mööda spindlit võiks viidata liiga viskossele õlile. Aga on ka teisi põhjuseid.
Ma viisakusest ei lükanud spindlist vaid pistsin umbes 25cm torni sisse et laagreid säästa ja tegelikult ei olnud spindlivõll üldse kõva sest padrunisabast treitud morse koonusega torn ei paindunudki ära.
Mul kohe sportlik huvi kas teisel pingil on asi jäigem või ei...
Olles võhik selle siseelu suhtes siis ega tal vist mingit kaitsefunktsiooni pole nagu põrksidur näiteks ja keerab seni kui miski järgi annab?
Kasti minuteada on lisatud ikka hüdroõli aga päris pead ei anna sest umbes korra aastas tuleb päevakorda ja leke on tõesti paar tilka ajalehele hommikuks.
Minu silmapiiril olev isend on veel süütu, kõik poldid on sisse müüritud ja elektrikapp ka nagu tehasest.
Vaikselt kauplen et ostan asemele Stokkerist kallutatava sambaga pingi aga ei taheta vedu võtta esialgu...
Vasta
#5

Sai siin ka spindlile ussisõnu loetud ja kaspirovskit tehtud. Lõpud sai saiapuruga meelitatud.
Tuli ka üks laagri toetuspind üle lasta, ei olnud seal ristseisu. Hälve ~0,25mm

   

Sai hea.

Lõplik spindli koonuse viskumine.



Edasi menetlesin ka spindli hülssi. Seal olivad laagrite toetuspinnad sellised esmaspäevased.

                   

Nii 30min hirmu ja valmis ka seegi detail

   

Homme hangime laagrid ja paneme spindli kokku.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#6

Ma nii uudishimust, et kas sai pressi all sirgeks lükatud või laagri pind ava järgi üle treitud?
Pildilt jääb mulje, et ka laagri istupind on üle treitud väiksemale laagrile...
Mingit erilist määrimisviisi vist laagritel ei ole ja käib selle määrdega mis koostamisel sinna pannakse?
Jahutamise pump on ka olemas ja töökorras?
Mind pisut huvitab kas pump peaks peamootoriga koos käivituma ja seisma jääma?
Tuttava käes oleval isendil on pump täiesti iseseisev olenemata peamootorist aga kas see oligi nii või on miskit ümber tehtud?
Vasta
#7

Minu suht uus Rootsi  4 morsega puurpink ikka lahuskäivitamisega.Kõike ei pea jahutama-määrima.
Vasta
#8

(10-08-2023, 17:10 PM)2715 Kirjutas:  Ma nii uudishimust, et kas sai pressi all sirgeks lükatud või laagri pind ava järgi üle treitud?
Pildilt jääb mulje, et ka laagri istupind on üle treitud väiksemale laagrile...
Mingit erilist määrimisviisi vist laagritel ei ole ja käib selle määrdega mis koostamisel sinna pannakse?
Jahutamise pump on ka olemas ja töökorras?
Mind pisut huvitab kas pump peaks peamootoriga koos käivituma ja seisma jääma?
Tuttava käes oleval isendil on pump täiesti iseseisev olenemata peamootorist aga kas see oligi nii või on miskit ümber tehtud?
Osadel pinkidel peab paar tika õli  minutis tilkuma laagritele ja sellepärast pritsib pink käivitamisel õli.
Vasta
#9

Spindel sai sirgestatud  külmalt õgvendamise läbi, laagrite istupindasi ei ole treitud.
Tehas on spindlilaagritele näinud ette määrde ЦИАТИМ-201, mina määrisin mingi Addinoli liitiumkompleksiga.
Jahutuse pump on olemas ja töökorras, pump töötab koos spindliga.
Spindli laagrite vahel olevad distantsvõrud on ka loomingulised.
Esimese laagri vahevõru

               

Teeme uue.
Tagumise laagri vahevõru samasuguse kvaliteediga, seal oli ava vähemalt normis, 30+0,08. 
Jäi vana, ainult käis tasalihvist läbi.
Mutter millega laagrid kokku tõmmatakse. Ei olegi nagu midagi kamentaarida.



Teeme siia väikese ümberlõikuse.
Instrumendi vabastamise mehanismi toetuspinnad, samuti ei kamentaari.



Siia tarvis suurematsorti ümberlõikus.
Veel ühed detailid mis on pöördkehad ja omavad tsentriavasid. See detail on lihvpingis lihvitud.
Selle lihvitud pinda pidi on ta mul padrunis. Kuidas asi nii kõver saab olla?
Natuke on vaja kõverust vähendada, vastasel juhul kipub instrumendi vabastamise mehhanismi kinni kiiluma.



See on vist sinine esmaspäev kuubis.
Aga valmis ta sai, spindel siis.

       

Eendamise tiguratta taga olev distansseib on ka selliste loominguliste mõõtudega, teeme uue.

               

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#10

Sai täna puurpink kokku pandud lõplikult, spinli viskumine jäi 2-3 sajandiku sisse.
Paras jama oli sellega, oli teine selline 4 küüruga kaamel.
Mind lõpptulemus rahuldab.



Vaja veel emulsioonipumbale voolik ja jupp 1/2 vee-gaasitoru ja siis
lõplikud käigukatsetused.

       

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#11

Käigukatsetuste ajal sai ka emulsioonisüsteem tarvilikud jupid külge ja kontrollitud.

       

Samuti laua ja spindlikasti kõrguste piirikud ka uued tehtud ja paigaldatud.

       

Ja justkui valmis ta saigi

   

Aga ei veel, käis vaikne bdzinn, alguses ei saanud aru mis see oli aga viimast kiirust vahetama asudes
tuli välja, et stop-nupu on Peetrus osaliselt ära kutsunud.
Nupukarbist sorisime uue ja nüüd on küll valmis.

   

Sellega siis on see teema lõppenud.
Tänan tähelepanu eest.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#12

Vedeltihendit / hermeetikut on kindlam ühe reana panna, kahe või rohkema puhul võib kokkusurumisel õhk nendevahelt emmalduda nii, et hermeetikusse tekib risti kanal. Muidu tundub igati viie vääriline sooritus. Ilmselt elab see pink veel mitmeid uuemate pinkide põlvkondi üle.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne