[Envir]

Nagu teate, on koduses majapidamises kuiva puiduga võimalik palju rohkem peale hakata kui märjaga. No märga puitu võib muidugi iga kell staabeldada ning sademete eest katusega kaitsta, aga see pole siiski see. Mõnikord on tarvis kiiremini ja kuivemat puitu kui õues seisva staabliga saab. Peale mõnede tublide Ameerika iseehitajate ning puumeeste videote vaatamist saabus inspiratsioonihetk, mille ma ära otsustasin realiseerida. Neil seal kannab koduseks vajaduseks sobiv kuivatamise kaadervärk nimetust 'solar kiln'. Meite maal pole sähandsed asjakesed eriti levinud, aga sealpool küll. Selle abil saab kodustes tingimustes päris kenasti puitu kuivatada, olen nüüd ära proovinud.

Üldvaade
   

NB! Pildid on kehvad, sest esiteks ei taha kõike kuivatit ümbritsevat elamist kogu ilmale jagada ja teiseks on kuivatis parasjagu üks ports puitu sees ja ei ole seetõttu võimalik seestpoolt minna pilte tegema. Ettekujutuse peaks saama.

Teooria ürituse taga on lihtne: päike kütab ning õhk käib ringi. Erinevalt lahtisest staablist on hunnikule kest ümber tehtud, et keskkond natuke paremini kontrolli all oleks ja soojust paremini ära saaks kasutada. Kuivati koosneb pmst kahest kambrist: esimene on nö lastiruum, kuhu paigutatakse kuivatatav puit ning teine on õhuruum. Lastiruumis õhk soojeneb, tõmmatakse läbi staabeldatud puidupaki ning juhitakse õhuruumi kaudu uuele ringile. Lastiruum ja õhuruum püütakse omavahel eraldada. Kuivatustingimusi saab reguleerida õhuvoolu hulga ning konsistentsi abil, st saab säädida, kui palju välisõhku ringvoolu kaasatakse või läbi käinud õhku ringvoolust välja juhitakse. Siin saab tahtmise korral väga peeneks minna, seadistust on võimalik varieerida mitme parameetri lõikes, panna õhuvool sõltuma temperatuurist, niiskusest jne.

Nn kest on 50mm penoga täidetud puidust raam, mis on kaetud 10mm OSBga. Katuseks on plastpaneelid. Selleks, et lastiruumi ligi pääseks, on tagakülg avatav. Mingeid uksi ega hingi pole, on tehtud paneelid, mida saab ette või eest ära tõsta. Kõik on võimalikult odav ja lihtne, ära on kasutatud erinevad jäägid. Isegi OSB on tavaline, mitte niiskuskindel.

Tagakülg
   

Paneelid
   

Kooriku või kuudi juures pole ilmselt midagi eriliselt mainimist väärivat. Ilmselt ka katuse puhul, kui on selgesti teada, mida ja kuidas tegema peaks. Pean tunnistama, et mina pidin katust tegema kaks korda. Esimesel korral ma lugesin juhendist küll, et kruvid tuleb paigutada laineharjale, aga ei võtnud seda tõsiselt, sest plekiga jäi pidama ka laine põhjast. Plastikut laine põhjast paigaldades tuli vesi kahjuks sorinal läbi. Nägin parandamisega hulka vaeva, kerisin kruvid maha, lasin silikooni vahele, aga pidama ei saanudki. Teisel katsel valisin veidi teise materjali ning tegin nõuetekohase paigalduse laineharjalt spets kruvidega läbi prismakujuliste tugede. Nüüd peab väga hästi. Peab mainima, et esimene katus oleks tuksi läinud igal juhul, ka siis, kui ma kruvid kohe õigesti pannud oleksin. Point selles, et esialgne PVC paneel ei talunud ära päikeselõõsa kuuma, mis kuivati katusel tekkis. Ta oli väga klaar ja hea läbipaistvusega, aga päikese toimel koguni söestus osades kohtades. Lainega polükarbonaat ei ole nii hea läbipaistvusega, aga on vastupidavam. Minu kogemuses pole läbipaistvuse vahe nii määrav. Kui päikest on, siis ta kütab kuumaks nagunii.

Katus
   

Läbipaistvus seest
   

[Envir]

Õhu ringi ajamiseks on mul kasutusel  autoradiaatori 12V ventikad. Peab ütlema, et need on vinsked sellid. Sain mõned aastakümnete vanused trööbatud isendid kätte šokolaadi ning mõne niisama aitähhi eest. Kahtlesin, kas neist suuremat elulooma on? On päris kenasti, kannatasid siin suure kuumuse all suviläbi korralikult koormust, kohati koguni täisvingaaliga laskmist niipalju, kui neist tulemas oli. Nüüd üks VW Passati oma tahaks teisele tiivikule uusi laagreid.

Ventikapesad õhuruumist vaadatuna
   

Kuivati on energeetiliselt täisautonoomne, vajalik elekter tuleb päikesepaneelidest. Elektri tarbimine jaguneb kaheks: ventikad ja ventikate juhtimine, olen need ahelad algusest peale lahus hoidnud. Ventikate toite jaoks on oma paneelid, oma kontroller, oma aku. Samamoodi juhtimise ahelas Arduino jaoks. Juhtimise ahela tarbimine on stabiilsem ning ahelate lahus hoidmine võimaldab olukorda erinevates situatsioonides paremini jälgida. Arduino kogub kahest punktist temperatuuriandmeid ja ühest punktist õhuniiskuse andmeid. Temperatuuri alusel määratakse ventikate pöörlemiskiirus. Need andmed ning akude pinge väärtused edastatakse GET-päringuga üle WiFi ThingsSpeak pilverakendusse, kuhu on ligipääs suvalisest seadmest.

Antenn
   

Olgugi võlusõna "WiFi" juba ära mainitud, siis võrgulahendus on ehk veidi huvitavam kui lihtsalt seadmega võrku autentimine. Kunagi +10a tagasi tuli meie kodune internet paraboolantenniga vastuvõtja abil lähiasula katlamaja korstna otsas olevast saatjast. Juhtus aga nii, et mets kasvas vahele ning see ühendus enam ei toiminud ning tuli järgmised lahendused kasutusele võtta. Põhimõttel "kes hoiab, sellel on" panin vana paraboolantenni tallele. Nüüd kuivati võrgulahendust välja mõeldes tuligi ta uuesti meelde, sest kuivati asub tubasest ruuterist veidi eemal. Vahele jäävad puud jms, mis WiFi levikule kuidagi kaasa ei aita, tavaliste väikeste antennikestega pole mõtet üritadagi. Tekkis mõte, et äkki saab vana antenni ära kasutada? Tõin kola pööningult alla, puhusin tolmust puhtaks ja avastasin veel ühe huvitava julla. Tuli nii välja, et julla näol on tegemist Ubiquiti Bullet vanema versiooniga, mis ühe otsaga antenni külge ühendub ja mille teisest otsast võrgukaabli abil puhast internetti kätte saab. Bullet võttis ilusti elu sisse ning ühendus tubase ruuteriga ära. Paraboolantenniga ühendunult lubab tootja spekk talle ühenduse kauguseks max 50km, igatahes läbi roheala ühendumisel probleeme polnud, internet oli tagatud.

Tarkusepesa
   

Alguses polnud teada, kuidas ventikaid juhtida. Noh loogiline, et temperatuur on üks parameetritest. Sealt edasi on segasem, sest päike on ebastabiilne energiallikas, tema poolt antav valgus ja soe on muutlik nii kellaaja, päevade kui ka aastaaegade lõikes. Nö "päris" kuivatites käib kuivatamine pidevalt. Mida teha, kas peaks päikeseküttel kuivatis ka õhku ööpäev läbi ringi ajama? Ilmselt efektiivsem oleks jah, aga see tähendaks, et aku mahutavus peaks katma pimeda aja tarbe ning energia, mis pimedal ajal ära kulub, tuleks valgel ajal akusse tagasi panna. Seega oleks kogu energiatarve päikesepaistelisel päeval = päevane kulu + öine kulu. Kena lihtne valem, aga juba vihmase päeva või paariga on arvestus tuksis omadega. Selleks, et aku tühjaks ei saaks, tuleb arvestada paneelide tootlust, aku mahutavust, päikese intensiivsust, temperatuurist sõltuvat voolutarvet ning igasugu varutegureid. Igasuguste otsuste tegemisel oleks hea täpseid mõõtmisi aluseks võtta, et olukorrast õigesti aru saada. 20s tagant internetti logitud väärtuste graafikuid uurides tekkis idee, et palju lihtsam ja odavam oleks arvestada iga päev töötsükliks kindel ajavahemik ning jälgida, kas aku laetuse tase jääb piisavaks? Töötsükkel algab millalgi hommikul ning lõppeb pealelõunal. Siis jääb päeva teises pooles mingi hulk aega, mil süsteem tegeleb ainult aku laadimisega. Kui aku on tsükli alguseks liiga tühi, tuleb töötsüklit lühendada ning lasta hommikul või õhtupoolikul akul pikemalt laadida. Minul niisugune lähenemine toimis.

[Envir]

Tsükliline kuivatus on kindlasti vähem efektiivne kui kuivatamine pideval temperatuuril, samas on ta puidule "tervislikum". Näiteks 2023. aasta kevadsuvel ulatus minu kuivatis päikese poolt üles köetud maksmaalne õhutemperatuur üle 60 kraadi. (NB! seda olukorras, kus kolm autoventikat täiega huugasid ning õhku läib tammetihu vedasid!) Katuseks olevad plastpaneelid sooja suuremat ei pea ning jaheda öö korral langeb temperatuur märgatavalt. Hommikul algab uus kuumaperiood jälle pihta. Kokkuvõttes saab kuivatatav puit üsna korraliku amplituudiga sooja ja jahedamat vaheldumisi, mille tulemusena pole kuivamine liiga kiire ning ei teki suuri sisepingeid. Ehk siis minu arust pole suuremat probleemi, kui katus on vähese soojapidavusega. Kui olekski väga soe ruum, aga päike puudu, siis poleks elektrit ikkagi. Kui on päike, siis on šallallaa nagunii ja jahedam periood päevapaiste vahepeal ei tee midagi halba. Niiskust kuivatab soojaga ikkagi rohkem välja kui vahepeal tagasi läheb.

Olen kohanud teistsuguseid arvamusi: mõni on väga peene lahenduse teinud ning mh katuse soojapidavusele suurt rõhku pannud. Pmst saaks kuivatit ju tuunida veel ka päikese poolt soojendatud vee ringvoolu lisamisega jms. Pole küll proovinud, aga mulle tundub lihtsam (tuunimata) variant mõttekam, sest suurem kasutegur tuleb juba hulga kallimalt kätte ja kuivatamine toimub lihtsama variandiga samuti edukalt.

Mõned numbrid. Minu kuivati lastiruumi pikkuseks on 5m, laiuseks ca 1,2m. Teoreetiliselt peaks olema võimalik sinna siis 5m3 puitu sisse panna. Praktikas kuivatasin eelmine aasta ära 2x1m3 erinevat tammematerjali. Esimese satsi niiskus õnnestus saada lõpuks 7-8% peale. Viimane sats 2m3 lehist kasutas ära septembri viimaseid ilusaid ilmu ning sai ligemärjast 17% peale.

Niiskusemõõtja GANN Hydromat
   

Tulemus
   

Eraldi peaks kirjutama puidu niiskuse mõõtmisest. Tuleb niimoodi välja, et asjalikumad niiskusmõõtjad maksavad päris palju, alates mõnesajast kuni tuhandeni. Kümneeuroste hiinakatega pole suurt midagi teha, mul üks on, nende tööpiirkond algab kusagil 15% juures ja siis paneb ka villast kui korraliku riistaga võrrelda. Kuigi ma ise puidu lõpptarbija pole, siis mõõta on ikkagi vaja. Leidsin huvitava lahenduse, Ebay-s pakuti odavalt firma GANN vanakooli niiskusmõõtjat. GANN Hydromat, seisukord teadmata, maksab 18EUR. Ostsin selle ära. Kuigi saatmine + patareid maksid rohkem kui seade ise, olen praegu täitsa rahul. Seade kasutab kahte 22,5V patareid, mis teeb toiteks kokku 45V. Tegin seadme korra lahti ka: väga kihvt riist on, tema sees on milliampermeeter, üks pentood (raadiolamp), paar takistit, ja üks potekas ja üks keraamiline konde vist oli ka. Ja ongi kõik! Pentoodi kohta kirjutab tark raamat: highly linear output. "Päris" mõõtjaga võrdlemisel oli tulemus mitte päris võrdne, aga andis okidoki pildi ette. Õiget otsikut seadmega kaasa ei tulnud, seepärast on mõõtmiseks kruvid planku keeratud ning kruvidele juhtmeotsad külge pandud.

[suvasass]

Äge projekt! Mulle meeldib, kuidas oled Arduinot kasutanud.

Need andmed ning akude pinge väärtused edastatakse GET-päringuga üle WiFi ThingsSpeak pilverakendusse, kuhu on ligipääs suvalisest seadmest.

Ma loodan, et ühendus on mingisugusegi autentimisega? Kas päringud ikka SSL peal? Vabandan, erialane kretinism

Huvitav oleks ka teada, mis loogika järgi sa Arduino progesid, kuna sul kolm sisendit ja üks väljund.

[v6sa]

Tsükliline kuivatus on kindlasti vähem efektiivne kui kuivatamine pideval temperatuuril, samas on ta puidule "tervislikum".
...

Muu hulgas säärane aeglane kuivamine on üks põhjuseid, miks 200-aastased rehielamud puitehitised on veel püsti, aga vahepealsed kähkupüstitet ahjukuivatatud materjalist maju juba otsast lammutatakse. Tasuta lõunaid ei ole looduses.

Ajukeskuse kapi eest lisapunktid

[Envir]

Ma loodan, et ühendus on mingisugusegi autentimisega? Kas päringud ikka SSL peal? Vabandan, erialane kretinism 

Huvitav oleks ka teada, mis loogika järgi sa Arduino progesid, kuna sul kolm sisendit ja üks väljund.

Ühenduse puhul on vaja täpsustada. Andmete logimine käib GET-päringu parameetrite abil, muud autentimist või turvaprotokolli seal pole. Samas mina ei tunne sellest ka puudust, sest ThingsSpeaki kasutamiseks peab olema loodud "kanal", millel on unikaalne ID. Ilma päringus kanali ID-d kaasa andmata ei võeta pöördumist vastu. Andmete vaatamisel läbi portaali on jah muidugi https ja autentimine. 

Minu arust pole lahendusel häda midagi, sest tegemist on kliendi, mitte serveriga. Teiseks ma riiklikke saladusi ei edasta. Kolmandaks on kaunis väike tõenäosus, et keegi minu kanali ID teada saab, kui ma seda ise ei levita (see on suht pikk number niisama ära arvamiseks). Ma ei usu, et üle WiFi käiv suhtlus nii kergesti vahelt võetav on. Noja kui kellegil on sobiv seade ning oskused ja suur tahtmine mulle suvaandmete esitamisega käru keerata, siis saagu ta süda kergem sellest! 

Saladuskatte all tuleb öelda, et mul on Arduino sisendeid rohkem, kõik analoog-sisendid on ära kasutatud erinevate andurite jaoks (akude pinged, juhtseadmete poolt tarbitava voolu tugevus, temp.andurid). Ventikaid juhin läbi kahe kontrolleri, st kaks väiksemat ventikat on ühe kontrolleri taga ja üks suurem on eraldi kontrolleri taga. Ventikad on erineva võimsusega ning vastavalt sisenditele pöörlevad erineva kiirusega. See koodipool pole üldse keeruline tegelikult, mõned funktsioonid, tingimuslaused ja elementaararvutused. Olulisem on lähtepunkt, miks midagi on tehtud.

[aavu]

No siia peaks kutsuma mingid CO2 spetsialistid ministeeriumist väljasõidu istungile kogemuste saamiseks. Muidu käivad kanaari saartel nädal-kaks kogemusi saamas. Või mõnes mõisas jookide-söökidega.

Igatahes kiitus

[Peeter2]

Muu hulgas säärane aeglane kuivamine on üks põhjuseid, miks 200-aastased rehielamud on veel püsti, aga vahepealsed kähkupüstitet ahjukuivatatud materjalist maju juba otsast lammutatakse. Tasuta lõunaid ei ole looduses.

Kuna vanad talumajad on mulle hingelähedased, siis mulle meeldib nende osas täpne olla. Eestis ei ole püsti ühtki 200-aastast rehielamut!

[maaks]

Muu hulgas säärane aeglane kuivamine on üks põhjuseid, miks 200-aastased rehielamud on veel püsti, aga vahepealsed kähkupüstitet ahjukuivatatud materjalist maju juba otsast lammutatakse. Tasuta lõunaid ei ole looduses.

Kuna vanad talumajad on mulle hingelähedased, siis mulle meeldib nende osas täpne olla. Eestis ei ole püsti ühtki 200-aastast rehielamut!

Ja kähku või siis aeglaselt kuivatamisega ei ole uusehituste vs vanade majade säilumisel samuti mitte mingit seost, aga jutuks hea küll 

[v6sa]

Ja kähku või siis aeglaselt kuivatamisega ei ole uusehituste vs vanade majade säilumisel samuti mitte mingit seost, aga jutuks hea küll 

On selle kohta ka head teaduslikku selgitust puidu kuivamise protsessi kohta, mis sellist väidet lubaks veenvas kõneviisis esitada?

Selle kohta on palju teadmist, et erinevate terade kuivatamisel EI TOHI välispinnalt niiskuse aurumise kiirus ületada siseeehituse vastupanuvõimet, vastasel korral kahjustub oluliselt eluvõime. Julgen arvata, et nüüdisaja arutu kiirustamise tõttu kähku-kähku jõuiga kuivaks wäänatud puidule see vägivald mitte head ei tee. Idanema just ei pea, aga elusa puidu rakukestade sulgumine võtab oma aja. Ei pandud mitte tegevuse puudumise tõttu loogapuud jms. kriitiline puuvara aastateks parsile kuivama...

Ühtlasi tänan juhtimast tähelepanu olulisele eksimusele väljenduses. Siin foorumis tuleb olla juriidiliselt täpne

[speedsta]

Kas võib kuivati läbilõiget paluda, sest kahe kambri süsteemist päris täpsel ei saa aru piltide põhjal. Ps. Loodi mõisa puutöökoja juures oli/on sarnane puidukuivati.

[Envir]

Kas võib kuivati läbilõiget paluda, sest kahe kambri süsteemist päris täpsel ei saa aru piltide põhjal. Ps. Loodi mõisa puutöökoja juures oli/on sarnane puidukuivati.

Selline sait annab head infot koos piltidega: https://owic.oregonstate.edu/solarkiln/plans.htm

Veel üks: https://vtechworks.lib.vt.edu/bitstream/...30_pdf.pdf

Otsisõne 'solar kiln' annab palju vasteid koos piltidega.