[poolita] Puidukuivati
#1

(03-11-2023, 10:15 AM)Peeter2 Kirjutas:  
(03-11-2023, 00:41 AM)v6sa Kirjutas:  Muu hulgas säärane aeglane kuivamine on üks põhjuseid, miks 200-aastased rehielamud on veel püsti, aga vahepealsed kähkupüstitet ahjukuivatatud materjalist maju juba otsast lammutatakse. Tasuta lõunaid ei ole looduses.
Kuna vanad talumajad on mulle hingelähedased, siis mulle meeldib nende osas täpne olla. Eestis ei ole püsti ühtki 200-aastast rehielamut! Smile
OT Julgen kahelda viimases väites ... kui mõni rehielamu püsti on, siis peab ta olema 150+ aastat vana. 1870-ndatel talude päriseksostmise ajal ehitati juba ikka nn häärbereid.
Minu maja on üle saja aasta vana, enne seda oli ka nn häärberi tüüpi maja mis põles maha 1915 aga vana rehielamu oli alles kuni ma ise ta ca 15-20 a tagasi ära lammutasin, kuna katus lagunes ja ei jõudnud sellega sammu pidada. Vee läbijooksu kohtades olid palgid mädad aga enamuse palke sai ära kasutada sõltuvalt seisundist ehituseks või kütteks. Rehielamu ehitusaasta on teadmata aga mõisa kruntimise plaanil 1870 on talude peahooned märgitud ja seal ei asu see rehielamu kohas, järelikult oli siis juba olemas uus maja ja rehielamu elamuna maha jäetud. Lahutame 1870 ca 50 a ja saame oletuslikuks ehitusajaks 1820, mis teeb 200 aastat. Kui oleks olnud tegijad, kes kogu aeg laastukatust oleks uuendanud, siis see muldpõrandaga hoone oleks siiani püsti ...
Vasta
#2

(03-11-2023, 00:41 AM)honkomees Kirjutas:  OT Julgen kahelda viimases väites ... kui mõni rehielamu püsti on, siis peab ta olema 150+ aastat vana. 1870-ndatel talude päriseksostmise ajal ehitati juba ikka nn häärbereid.

Minu maja on üle saja aasta vana, enne seda oli ka nn häärberi tüüpi maja mis põles maha 1915 aga vana rehielamu oli alles kuni ma ise ta ca 15-20 a tagasi ära lammutasin, kuna katus lagunes ja ei jõudnud sellega sammu pidada. Vee läbijooksu kohtades olid palgid mädad aga enamuse palke sai ära kasutada sõltuvalt seisundist ehituseks või kütteks. Rehielamu ehitusaasta on teadmata aga mõisa kruntimise plaanil 1870 on talude peahooned märgitud ja seal ei asu see rehielamu kohas, järelikult oli siis juba olemas uus maja ja rehielamu elamuna maha jäetud. Lahutame 1870 ca 50 a ja saame oletuslikuks ehitusajaks 1820, mis teeb 200 aastat. Kui oleks olnud tegijad, kes kogu aeg laastukatust oleks uuendanud, siis see muldpõrandaga hoone oleks siiani püsti ...
läheb väga offtopicuks, aga austatud ksf honkomees, ära palun hakka jaurama Big Grin Ma olen seda teemat korduvalt ja korduvalt fb vanade talumajade grupis arutanud ja tulemus on ikka üks. 200 aasta vanuseid talumaju Eestis pole. 
- enamasti kipuvad väheinformeeritud oponendid segi ajama majade vanust ning talukoha mainimist 
- 200 aastat tagasi oli talumajade arhitektuur märgatavalt teistsugune kui 100-120 aastat tagasi, see oleks selgesti äratuntav. Aknad, uksed, katuse, seinte konstruktsioon jne. 
- Vanim maja, mis oleks täna tõepoolest 200-aastane, oli Sassi-Jaani rehielamu, mis toodi vabaõhumuuseumi. See hävis tules 1984 ja ehitati uuena üles. Kui sarnaseid oleks veel, siis oleks need avalikult teada.
- Üks vanimaid viimase ajani säilinud talumaju oli paljudele tuntud Hinni, ehk Suve filmis Tootsi kodu. See ehitati 1870. aasta paiku ja on ka tänaseks hävinud.
Vasta
#3

(03-11-2023, 10:15 AM)Peeter2 Kirjutas:  
(03-11-2023, 00:41 AM)v6sa Kirjutas:  Muu hulgas säärane aeglane kuivamine on üks põhjuseid, miks 200-aastased rehielamud on veel püsti, aga vahepealsed kähkupüstitet ahjukuivatatud materjalist maju juba otsast lammutatakse. Tasuta lõunaid ei ole looduses.
Kuna vanad talumajad on mulle hingelähedased, siis mulle meeldib nende osas täpne olla. Eestis ei ole püsti ühtki 200-aastast rehielamut! Smile
Ära vaidle - ON ka veel vanemaid puumaju! Näiteksd mu Sõprade omand Keskvere mõis, kus ainuüksi "uus" aidahoone ise on aastast 1781 Big Grin Praeguses kujus mõisas on ka päris palju minu tööd sees. Näiteks kogu katus, kogu taganurk mida ei olnud olemas jne. 
Päris 200-aastaseid rehielamuid ei pruugi tõesti olla, teiste Heade Tuttavate koduks olev Vardja talu on üks vanemaid.
Mida aga on palju, on 200+ aastat vanu taaskasutatud palke! Ma siin tegin lapselapse jaoks Kopli tänava vanas Balti Raudtee 19.sajandil ehitatud majas vähe remonti ja ülaltusena on seegi ehitatud taaskasutatud materjalidest!  Ühe suurema avatuma planeeringu jaoks võtsin meetri püstpalkseina maha ja see kõik oli enne mingi muu hoone olnud! Alles jätsime sellise neljakandilsite aukudega posti mille kunagisest otstarbest pole aimugi. Augud on nii ideaalsed nagu oleks täna CNCga tehtud, põhjad ka täiesti siledad. 

Aga tulles tagasi puidu juurde, siis lõikamine ja kuivatamine on vähemtähtis, oluline on puude kasvukiirused! Kestvad on need majad, mis on ehitatud KAUAkasvanud puidust. Viimane on aga seotud kliimaga. Näiteks nii, mõlemad männid minu maalt, ühevanused ja mõlemad murdis Loodus maha. Ühe jää ja teise tuul.
Lihtsalt paarsada aastat tagasi oli "väike jääaeg" ja sellel ajal kasvanud puud oli jämedaks saades väga vanad ja väga tihedad-rasked! Need olid siis 200 aastat tagasi ehitamistel kasutusel puit, selle jääaja aegne. Hollandi kanalite tammepuit Eestis jms. Sestap on siiani kõrges hinnas ju polaaralade puit, soomlaste isekuivanud kelopuu näiteks. Aga ka kõik Kanada ja USA külmade alade ja mägede puit. 

Tänased majandusmetsad on kaugelt jääaja järgsed metsad, kasvanud üha soojenenud kliimas ja paljudes riikides ka väetatud metsades, mis õnneks Eestis on keelatud.  Puit on hõre ja kerge. Lõikad seda suvel või talvel, kuivatad aeglaselt või IRga, vahet tegelikult ei ole. Hõredaks jääb ta ikka Wink 

[Pilt: ADCreHfl5dbDr6Tw50bOy7r7yogzConQyjk3fCTY...authuser=0]
Vasta
#4

Näitlikustamiseks käik kuuri ja PILT Big Grin 
Need o nsiis vasakult paremale:
1. 1930tel ehitatud Kadrioru üürimaja põrandalaag. Puu kasvanud 19.sajandil.
2. Mõne aasta tagune kalibreeritud saematerjali jääk, puu kasvanud 20.sajandil. 
3. Kopli seina fragment. Puit võib olla kõige hiljem 18.sajand aga võib olal veel vanem, ei ole lasknud süsinikumeetodil vanust määrata Big Grin 


[Pilt: ADCreHeE8fz1A_O6w7OzSN9BO0NI7T2-YP9H5X2J...authuser=0]
Vasta
#5

(03-11-2023, 11:46 AM)Peeter2 Kirjutas:  
(03-11-2023, 00:41 AM)honkomees Kirjutas:  OT Julgen kahelda viimases väites ... kui mõni rehielamu püsti on, siis peab ta olema 150+ aastat vana. 1870-ndatel talude päriseksostmise ajal ehitati juba ikka nn häärbereid.

Minu maja on üle saja aasta vana, enne seda oli ka nn häärberi tüüpi maja mis põles maha 1915 aga vana rehielamu oli alles kuni ma ise ta ca 15-20 a tagasi ära lammutasin, kuna katus lagunes ja ei jõudnud sellega sammu pidada. Vee läbijooksu kohtades olid palgid mädad aga enamuse palke sai ära kasutada sõltuvalt seisundist ehituseks või kütteks. Rehielamu ehitusaasta on teadmata aga mõisa kruntimise plaanil 1870 on talude peahooned märgitud ja seal ei asu see rehielamu kohas, järelikult oli siis juba olemas uus maja ja rehielamu elamuna maha jäetud. Lahutame 1870 ca 50 a ja saame oletuslikuks ehitusajaks 1820, mis teeb 200 aastat. Kui oleks olnud tegijad, kes kogu aeg laastukatust oleks uuendanud, siis see muldpõrandaga hoone oleks siiani püsti ...
läheb väga offtopicuks, aga austatud ksf honkomees, ära palun hakka jaurama Big Grin Ma olen seda teemat korduvalt ja korduvalt fb vanade talumajade grupis arutanud ja tulemus on ikka üks. 200 aasta vanuseid talumaju Eestis pole. 
- enamasti kipuvad väheinformeeritud oponendid segi ajama majade vanust ning talukoha mainimist 
- 200 aastat tagasi oli talumajade arhitektuur märgatavalt teistsugune kui 100-120 aastat tagasi, see oleks selgesti äratuntav. Aknad, uksed, katuse, seinte konstruktsioon jne. 
- Vanim maja, mis oleks täna tõepoolest 200-aastane, oli Sassi-Jaani rehielamu, mis toodi vabaõhumuuseumi. See hävis tules 1984 ja ehitati uuena üles. Kui sarnaseid oleks veel, siis oleks need avalikult teada.
- Üks vanimaid viimase ajani säilinud talumaju oli paljudele tuntud Hinni, ehk Suve filmis Tootsi kodu. See ehitati 1870. aasta paiku ja on ka tänaseks hävinud.
Aga kuda Ruhnu puukirikuga on - see ju ehitatud 1643 ja palkide viimaseks kasvuaastaks määratud teadlaste poolt 1641-43 aasta? Püsib ju siiani püsti kenasti.
Vasta
#6

(03-11-2023, 22:55 PM)Matvei Kirjutas:  Aga kuda Ruhnu puukirikuga on - see ju ehitatud 1643 ja palkide viimaseks kasvuaastaks määratud teadlaste poolt 1641-43 aasta? Püsib ju siiani püsti kenasti.
Eks ta raske on, aga tuleks püüda aru saada, et räägitud sai konkreetselt rehielamutest. Mitte suvalistest puuhoonetest.
Vasta
#7

(04-11-2023, 13:22 PM)Peeter2 Kirjutas:  
(03-11-2023, 22:55 PM)Matvei Kirjutas:  Aga kuda Ruhnu puukirikuga on - see ju ehitatud 1643 ja palkide viimaseks kasvuaastaks määratud teadlaste poolt 1641-43 aasta? Püsib ju siiani püsti kenasti.
Eks ta raske on, aga tuleks püüda aru saada, et räägitud sai konkreetselt rehielamutest. Mitte suvalistest puuhoonetest.
Eelnevast kumab läbi, et rehielamud pole säilinud sellepärast, et puit on ära mädanenud. Kas lugupeetav seletaks siis, miks rehielamul puit ei kesta 200 aastat aga kirikul kestab? Ehk on rehielamute mittesäilimisel ikkagi teised põhjused - ehitati moodsamaid maju, majad jäid tühjaks, hävisid tulekahjus jne..?
Vasta
#8

(04-11-2023, 13:39 PM)Matvei Kirjutas:  
(04-11-2023, 13:22 PM)Peeter2 Kirjutas:  
(03-11-2023, 22:55 PM)Matvei Kirjutas:  Aga kuda Ruhnu puukirikuga on - see ju ehitatud 1643 ja palkide viimaseks kasvuaastaks määratud teadlaste poolt 1641-43 aasta? Püsib ju siiani püsti kenasti.
Eks ta raske on, aga tuleks püüda aru saada, et räägitud sai konkreetselt rehielamutest. Mitte suvalistest puuhoonetest.
Eelnevast kumab läbi, et rehielamud pole säilinud sellepärast, et puit on ära mädanenud. Kas lugupeetav seletaks siis, miks rehielamul puit ei kesta 200 aastat aga kirikul kestab? Ehk on rehielamute mittesäilimisel ikkagi teised põhjused - ehitati moodsamaid maju, majad jäid tühjaks, hävisid tulekahjus jne..?
selle offtopicu peaks vast ära koristama... läheb lasteaia tasemeks. 
Küsimus polegi selles et puit ei kesta. Kestab küll kui seda ilmastiku eest kaitsta. Mina konstateerisin fakti, et 200 aastaseid rehielamuid alles pole. 
Kirik oli otse loomulikult väärtuslikum hoone, mida hoiti korras ja ka juba ehitati paremini kui pärisorja elamut. 
See viimane polnud ka suurem asi väärtus mida säilitada. Lasti ära laguneda ja ehitati uued ning paremad hooned asemele.
Vasta
#9

Eelnevast kumab läbi, et rehielamud pole säilinud sellepärast, et puit on ära mädanenud. Kas lugupeetav seletaks siis, miks rehielamul puit ei kesta 200 aastat aga kirikul kestab? Ehk on rehielamute mittesäilimisel ikkagi teised põhjused - ehitati moodsamaid maju, majad jäid tühjaks, hävisid tulekahjus jne..?
[/quote]


Veel eelmise sajandi kaheksakümnendatel seisis Koeru juures metsaservas püsti suitsutare. Uksest pidi neljakäpakil sisse minema,toas sai ainult sügavalt kummardades seista, aken oli ühe ca 20x20 cm ruuduga, seest oli maja jagatud kaheks osaks. Natuke suurem kui oli Valgehobusemäe Mardi suitsutare. Miks sellised ehitised ei säilinud oli lihtne põhjus- puudus tänapäeva mõsites vundament, vundamendi asemel ja põranda külmumise vältimiseks olid maasse kaevatud palgid. Nende mädanemise kiirus võrdus maja kasutamise ajaga, kui enam sisse ei mahtunud tehti uus. Mitte keegi ei plaaninud neid sajandeid püsti hoida seda enam et aja kulg ja määratlus oli tol ajal teistsugune. Alles vundamentide ja korstende tulekuga hakkas hoonete eluiga pikenema.
Vasta
#10

(08-11-2023, 00:23 AM)Meelis2 Kirjutas:  Eelnevast kumab läbi, et rehielamud pole säilinud sellepärast, et puit on ära mädanenud. Kas lugupeetav seletaks siis, miks rehielamul puit ei kesta 200 aastat aga kirikul kestab? Ehk on rehielamute mittesäilimisel ikkagi teised põhjused - ehitati moodsamaid maju, majad jäid tühjaks, hävisid tulekahjus jne..?

Tsitaat:... Miks sellised ehitised ei säilinud oli lihtne põhjus-  puudus tänapäeva mõsites vundament, vundamendi asemel ja põranda külmumise vältimiseks olid maasse kaevatud palgid. Nende mädanemise kiirus võrdus maja kasutamise ajaga, kui enam sisse ei mahtunud tehti uus. Mitte keegi ei plaaninud neid sajandeid püsti hoida seda enam et aja kulg ja määratlus oli tol ajal teistsugune. Alles vundamentide ja korstende tulekuga hakkas hoonete eluiga pikenema.
Huvitav, pole sellist asja kunagi uurinud aga meie kandis olid kõik vanad hooned, sh nii meie kui naabertalu rehielamud, mida hästi mäletan ja mis mõlemad lammutati sel sajandil, kõik olid ehitatud kogu seina ulatuses maapinnal asetsevatele suurtele  (kuni 70-80 cm läbimõõduga) maakividele. Praegu ulatuvad kivid maapinnast ca 10 cm välja, arvatavasti ehituse ajal kõrgusid ikka mõnikümmend cm maapinnast. Mõne väiksema olen oma rehielamu "vundamendist" välja kaevanud, et muru saaks niita, suurematest ei käi jõud üle, peaks kopa õuele tellima. Sama oli ka suitsusaunaga, mis oli kindlasti olemas juba enne 1900 (meie talu popsikohast pärit skulptori poolt teisel pool ookeani lapsepõlvemälestuste jaoks tehtud küla plaanil)ja millises mina käisin pesemas kuni uue sauna ehitamiseni 1976. Sellel saunal küll 1990 aastateks hakkasid alumised palgid ära mädanema, kuna asus mäenõlval ja vajus kogu aeg ülevalt pinnast vastu seina. Mäeharjal asunud rehielamutega seda muret polnud. Ka metsas käies leiab vanad hävinud talukohad nelinurksete kiviridade järgi üles ...

P.S. palgid jm ehitusmaterjal oli tol ajal (18-19. saj.) hinnas, kuna taludel enne päriseksostmist ei olnud metsa ja pärast päriseksostmist oli metsa vähe ja ehituspalki sai vaid mõisatest, kel ka oli metsaga suht kitsas, meenutame purjelaevade ehitusbuumi ja viinapõletamise ajal tühjaks raiutud metsi ning maade ülesharimist rahvastiku järsu kasvu ajal. Niisama maha palki ei maetud ja iga 10-20 a järel uue maja ehitust ka ei planeeritud, ikka isalt-pojale ja pojapojale poliitika.
Vasta
#11

Et miks ei ole 200-aastaseid rehielamuid aga on vee lvanemad muud hooned alles? Vundament ja sokke lon põhiline ja teien asi KATUSED! Eestlane õppis mingit kestvamat katust tegema, või sai seda omale rahalislet lubada, hiljem kui tänasest 200 aastat tagasi. Erinevalt Vanast-Maailmast, kus savikivi on põletatud tuhandeid aastaid ja terracota-katuseid olid juba vanas Mesopotaamias, lisaks looduslikud kiltkivikatused ehk siis ka väga vana slate tile shingles jms, siis meie pärisorjadest esivanemad ja nende järeltulijad tegid katuseid "lehmasitast", õlgedest, raagudest ja kurat-teab millest veel~20.sajandilgi! Nõukaaja lõpul oli veel alles ka päris vanu maju, siingi paar juhust välja toodud, tänaseks on need kõik kadunud. Ka ise mäletan neid õlgkatustega mädahuinnikuid, kuhu sisse sai roomates. 

Küll võib väga vana puitu palkidena vast leida uuemate majade ja kõrvalhoonete seest sest puit oli hinnas ja mitte mäda taaskasutati. Aga lisame Eesti ülihalva kliima mis mädandab kõike vs lõunapoolsemate riikide sooja kliima KOOS kiviehitistega... ja siis vaatame Tallinna Vanalinna: meie oma lihtsalt töödeldav paekivi ja terrakota-katused! Nii lihtne see majade säilimise valem ongi.
Vasta
#12

   Ma nüüd ei tea kas haakub teemaga kuid : Suurel Tütarsaarel on paepaljand kust pärit kividega olid kaetud sealsed katused vanadel hoonetel ( kirik , mis oli kasutuses laudana ) , pae kihid olid vast 8mm paksused , vene aegsed hooned olid plekkkatustega . Kas sealt meie poole kaubavahetus käis ei tea , oli ju tegu Soome saarega .
Vasta
#13


Huvitav, pole sellist asja kunagi uurinud aga meie kandis olid kõik vanad hooned, sh nii meie kui naabertalu rehielamud, mida hästi mäletan ja mis mõlemad lammutati sel sajandil, kõik olid ehitatud kogu seina ulatuses maapinnal asetsevatele suurtele  (kuni 70-80 cm läbimõõduga) maakividele.


Maast lahti kividele ehitati ikka aidad-heinakuurid-varjualused jne. Juba laudaosa ei saanud nii teha kuna hundid oleks kevadeks kõik loomad pintsli pistnud. Mäletan vanaema jutte sellest kuidas mingil külmal talvel üritasid hundid seina alt sisse tungida, kegu pere pidi öö otsa neid hangude-harkidega tagasi tõrjuma. Minu maa peal on olnud 3 sauniku sauna, vundamente pole neil ühelgi, ainult ahjukohad. Vanameeste jutust mäletangi seda et muldpõrandaga hoonetel kaevati üks rida palke maasse, siis ei külmunud seespoolt seinaääred läbi. See käib muidugi eluhoonete kohta. Ilmselt muutusid taludes vundamendid kasutuskõlbulikuks ikkagi korstende ja laudpõrandate tulekuga.
Vasta
#14

(13-11-2023, 22:31 PM)Meelis2 Kirjutas:  
Huvitav, pole sellist asja kunagi uurinud aga meie kandis olid kõik vanad hooned, sh nii meie kui naabertalu rehielamud, mida hästi mäletan ja mis mõlemad lammutati sel sajandil, kõik olid ehitatud kogu seina ulatuses maapinnal asetsevatele suurtele  (kuni 70-80 cm läbimõõduga) maakividele.


Maast lahti kividele ehitati ikka aidad-heinakuurid-varjualused jne. Juba laudaosa ei saanud nii teha kuna hundid oleks kevadeks kõik loomad pintsli pistnud. ...
Meie külas vanu lautasid-aitasid-küüne vms minu elueal enam ei olnud, need olid ikka ehitatud juba 20 sajandil ja vundamendil ja seega ei oska midagi kaasa rääkida. Aga vanad  rehielamud olid püsti küla peal just meie kahes naabertalus ja need olid ehitatud kividele. 
Kui nt metsaküünid (või veel 1970-ndatel meie saun) ehitati nö nurgakividele ja keskelt oli tühi palkide alune, siis rehielamul olid kivid kogu palgi pikkuses all, sealjuures ei ole ma näinud, et nende vahed oleks täidetud väikeste kividega aga need võivad muidugi olla ka aja jooksul laiali pudenenud ja kadunud.
Need kiviread rehielamu alt on praegugi maa sees paigas, ulatuvad kuni 10 cm maapinnast välja. Minu lapsepõlves olid alumised palgid pea maapinnal ja seestpoolt oli muldpõrandal igasugu sodi kõrgemalgi, kasutusel oli rehielamu kolikambrina, rehealune küünina. Kuidas tsaariajal nende kivide vahe täidetud-soojustatud oli ei tea mitte!
Vasta
#15

Lugu kauakasvanud puidu ja tänapäeval kasutatava puidu erinevusest:

Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne