[poolita] Mis elektriauto osta - kasutajakogemused.
#61

B4 salongiradikas oli 2kW minu mälu järgi või oli see golf2 oma, pead ei anna aga igatahes sellest piisav, et auto oli soojas iga ilmaga.
Vasta
#62

Õhk õhk soojuspumba juurde , mul on daikin perfera 40 , kui panna praegu (õues on - 2,8 C ), soovitud sisetemperatuuriks +23 siis elektrikulu arvesti näitab tarbimist 2990W , see on hetkenäit  , see vajub vähemaks ka kuskile 1700W juurde , need COP arvud on ikkagi +7kraadi Celsiuse juures ilusad , sooja puhub va reo pool tundi , siis 15 minutit sulatab välisosa , pask .
Vasta
#63

(05-01-2024, 22:27 PM)deus Kirjutas:  13piisab, selline sõnavõtt näitabki harimatust teemal. Palun loe veelkord läbi, mida ma kirjutasin ja siis veelkord ja veelkord. Ja siis mõtle natukene, kuidas selle võrgusüngi paika saaks. Lisaks uuri, mida soetas EE mobiilsel kujul, et kompenseerida ületootmist ja veelkord, mõtle uuesti, kuidas saaks kodune asi Narvas oleva seieriga kontakti ja reguleerida ennast paika. 
Selleks on vaja avatuld lähtekoodiga karpi igale poole ette. Autole, akupakile, päiksepaneelide inverterile jne jne jne. Ja kui ütled, et praegu ju töötab, siis LOE VEELKORD mu eelmist sõnavõttu. V6sa võib sind edasi harida, ta oskab lihtinimesele arusaadavamate sõnadega seda seletada.

tsohoh. Räägime ikka asjast ja mitte sellest, kuidas keegi asjast räägib. Või lahmib.

et kodanik deus demagoogiapilve pealt kenasti maa peale talutada, siis konkreetsed küsimused:
1) mis eristab päikesepaneel+inverter kooslust aku+inverter kooslusest?
2) mille EE soetas ja mis eesmärgil? EE kontsernis on palju rolle ja teenuseid. Valdavad on vabaturu-teenused.
3) ...ja lisaküsimus: "avatud lähtekoodiga kabid" - miks? Kui räägiksime mõne API toest, siis saaks teoreetilise konstruktsioonina veel aru - kuigi ka see ei ole mikrotootmise praktika.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#64

Demagoogiaga pole midagi pistmist, otsesed küsimused, mis oleks pidanud innustama sind ise infot otsima enne kui vastad uuesti. 
Soetati mobiilsed jaamad, et korvata ületootmise hetkesid, kui pole enam näiteks ühtegi jaama genekat välja lülitada.
API ei lahenda kottigi, side peab kahepoolne olema. Loe põhjust üleval.
Ja miks miks miks miks mikrotootjad veel elus on ja võrku prsse ei keera, loe eelnevatest kommentaaridest, olen selle juba kirja pannud.
Kui aru ei saanud, loe veelkord.
Vasta
#65

(11-01-2024, 23:40 PM)deus Kirjutas:  Demagoogiaga pole midagi pistmist, otsesed küsimused, mis oleks pidanud innustama sind ise infot otsima enne kui vastad uuesti. 
Soetati mobiilsed jaamad, et korvata ületootmise hetkesid, kui pole enam näiteks ühtegi jaama genekat välja lülitada.
API ei lahenda kottigi, side peab kahepoolne olema. Loe põhjust üleval.
Ja miks miks miks miks mikrotootjad veel elus on ja võrku prsse ei keera, loe eelnevatest kommentaaridest, olen selle juba kirja pannud.
Kui aru ei saanud, loe veelkord.


Mul on ka jäänud arusaamatuks, mis probleemi üle see vaidlus käib. Päikesepaneelidest ületootmine? Või millele siin täpselt vihjatud on? Üks kokkuvõttev postitus oleks vägagi tervitatav, mina ei leidnud üles mida ja kust lugema peaks, et probleemi mõista.

Tsitaat:Hetkel stabiliseerib meid venemaa, kui see ära kaob, siis võite V2G isegi idee tasandil sisse istuda. Sinu auto ei tea Narvas oleva seieri seisukohast mitte muhvigi.


Mis seierit siin mõeldud on? Võrgu sagedust teab ju auto (või iga teine inverter) väga hästi? See on standarditega reguleeritud, mis sagedusest alates inverterid võrku tootmist peavad vähendama hakkama. Kui see vahemik ei sobi, siis küll määratakse uus, kitsam vahemik. Ning sel juhul on ju V2G vägagi tervitatav, kuna saab võrku müümist alustada just neil hetkedel, kui PV tootmine (ja seetõttu võrgu sagedus) langeb. Lisatakse siia mingi täiendav rahaline kompensatsioon juurde ja ongi akujaamade omanikud nõus sageduse stabiilsusesse kaasa panustama.
Vasta
#66

Lihtsalt mõtteharjutus. Isegi, kui mingi ime (administratiivse sunni) läbi õnnestuks mingis riigis tekitada olukord, kus kõik tootvad ja tarbivad vidinad on ühtses süsteemis, siis kui palju maksaks sellise olukorra tekitamine ja millist mõju see avaldaks majanduse konkurentsivõimele? Või riiklikule valuutale?

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#67

https://elering.ee/sites/default/files/p...ritest.pdf

Läbi lugeda ja kui siis ka aru ei saa, no siis ei saa.

EDIT: Siin aksf'de veenmise tulemusena kirjutan veel juurde, et Elering hetkel minuteada ütleb ainult Qilowatt seadmele, et tõmba tagasi või anna juurde. Kui mitmel elektriautol see peal on? PDF'i selgituseks ütlen, et see V2G lahendus ongi see liblikas, keda kardetakse.
Vasta
#68

Gigantide võitlusesse pole küll ilus sekkuda  Toungue , kuid deuzi lingitud jutuke paljastas selgelt probleemi peapõhjusena tunnipõhise elektribörsi tipud ja põhjad, kui elektrijaam nr.6 või 8 otsustab võrguga ühineda või sealt lahti ühenduda. Sellest ka kompensaatorid ja muu jura sinna juurde. Senikaua, kui Narvas katel podiseb, ei saa suuremat häda juhtuda, sagedus tuleb ju sealt. Igaüks võib lisaks oma elektriarve vaatlemise läbi veenduda, et võrgu olemasolu ja püsimise eest maksame igapäevaselt päris soolast hinda, järelikult võiksid kõrgeltmakstud spetsialistid ikkagi teada, mida nende käsutuses olevate heeblitega teha. Aga elame-näeme, see päev pole väga kaugel.

Kas kohalikul tasandil keegi oma kümmet kilovatti võrgust võtab või sinna annab, ei mõjuta nii suurt süsteemi küll vähimalgi määral. Kui elektrit liiga palju saab, tõuseb Narva veehoidla temperatuur väheke ja elu läheb edasi. Hullemal juhul kärssab mõni alajaam läbi. Aga sedagi juhtub igapäevaselt niigi.
Vasta
#69

(12-01-2024, 16:43 PM)deus Kirjutas:  https://elering.ee/sites/default/files/p...ritest.pdf

Läbi lugeda ja kui siis ka aru ei saa, no siis ei saa.

EDIT: Siin aksf'de veenmise tulemusena kirjutan veel juurde, et Elering hetkel minuteada ütleb ainult Qilowatt seadmele, et tõmba tagasi või anna juurde. Kui mitmel elektriautol see peal on? PDF'i selgituseks ütlen, et see V2G lahendus ongi see liblikas, keda kardetakse.

See selgitab probleemi ja selgitab ka lahendust. Igati loogiline. Neid kompensaatoreid ju selleks lisataksegi, et süsteemis oleks inertsi. Ka tuulikud muide täidavad seda ülesannet väga hästi. Aga mismoodi see kõik elektriauto teemasse puutub? Ja miks ikkagi V2G on vaja omale sisse istuda? Kõik võrku müümist toetavad inverterid on võimelised sagedust mõõtma 0,01 Hz täpsusega. Samamoodi on võimeline elektriauto laadija seda tegema. Kui inimestele pakkuda kompensatsiooni selle pealt et nad näiteks 0,02 Hz madalama sagedusega oma autot enam ei laeks ja hoopis võrku müüma hakkaks (või vastupidi), siis väga paljud on nõus neid asju niiviisi seadistama. Mis täiendavat suhtlust Eleringiga veel siin vaja on? Mis see annaks? Paluks ikkagi täpsustada. Niisama kõiki lolliks sõimata on kindlasti tore küll, aga kui ei ole soovi mingit sisulist diskussiooni arendada ja oma mõtted lahti kirjutada, siis võiks samahästi kirjutamata jätta.
Vasta
#70

Nüüd siis alles on loogiline, kuigi lehekülje jagu on tampimist ja mittemõistmist.
See V2G ongi see hirmuäratavav liblikas ja mõtle kui neid veel parves tuleb. 
Sagedust ei mõõdeta, sagedust öeldakse. Lükake ümber kui teate paremini aga minuteada hetkel ütleb Elering ainult ülalnimetatud tootja inverterile seda, et anna juurde või tõmba koomale. See tähendab, et iga auto peaks seda sama jublakat omama. Senikaua kuniks on ülelinnaline katkestus, seni suudavad särtsukad anda voolu küll kambaga aga kuidas nad teavad, kes kui palju annab? Kuidas vältida ala- ületootmist kamba peale? Mis juhtub siis kui peavõrk korda saab? Minul kodus on eraldi käsitsi lülitatav (sest laisk jne) rubilnik selle jaoks näiteks peale voolumõõtjat, et peavõrgu ja diiselgeneka vahel lülitada et just igasugu jamasid vältida. 5 minutit peab kodu vooluta vastu, 5 päeva on liiast natukene.
Vasta
#71

Õige ta on, mikrotootjad on oodatud ainult raudpoltkindlalt toimivasse võrku natukene lisama. Suuremate jamade puhul ei ole see alternatiiv kasutuskõlblik rohkem kui ainult lokaalselt (eramu, korteriühistu ka ehk?) ja peab olema turvarubilnikuga suurest süsteemist eraldatud. Algandmetes on ju, et võrgus peab olema igal ajahetkel tootmine ja tarbimine tasakaalus. Seda saab sünkroga üle nende karbikeste  Big Grin
Lisaks veel nende "siinust" tootvate inverterite mured, aga sel teemal on v6sa targem kindlasti.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#72

(12-01-2024, 22:57 PM)Marko Kirjutas:  ... Algandmetes on ju, et võrgus peab olema igal ajahetkel tootmine ja tarbimine tasakaalus. Seda saab sünkroga üle nende karbikeste  Big Grin
...

Palun lugeda tähelepanelikumalt. Synkro käivitusaeg on 15minutit...mis igahetke tasakaalu ta võrgus nii hoida saaks?. Ilmselt on selle tarbeks muud vidinad-nibinad kuskil midagi sisse-välja lülitamas, välisühendused ja kes teab veel mis nõia-Ints kuskil kapis posimas.
Vasta
#73

See on suures võrgus ja ka lahti seletatud. Praegune erioperatsioon (sõda ei tahaks öelda) käib mikrotootjate sageduse hoidmise teemal, seal on oluline erinevus! Selleks et mikrotootjad saaksid arvestatavalt panustada suurde võrku, selleks peab takt olema ette antud, mitte võrgust imetud.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#74

Tsitaat:Synkro käivitusaeg on 15minutit.
Ilmselt enne venest lahutamist see 15 minutit on vajalik. Edasi ta jääb ju alatiseks tööle. Või saan jälle valesti aru?

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#75

Saad valesti aru.
Vasta
#76

(12-01-2024, 23:46 PM)aavu Kirjutas:  Ilmselt enne venest lahutamist see 15 minutit on vajalik. Edasi ta jääb ju alatiseks tööle. Või saan jälle valesti aru?

Nagu tavatseb öelda Lang, Rein Lang - olen unes näinud, et tegelikult oleme juba tükimat aega veremaa võrgust füüsiliselt lahus. Ja endiselt elus. Meil ei ole nende küsitava kvaliteediga elektriga mõtet oma head ja kvaliteetset võrku lõhkuda.  Lahtiühendamise jutud on niisama vee sogamiseks.
Vasta
#77

Paljud seda skeemi tunnevad üldse millega saab alalisvoolust vahelduva teha ja seda sünkroonis juba olemasoleva sagedusega?
Oleks huvitav teada kuidas see käib?
Vasta
#78

(13-01-2024, 11:58 AM)alfredo Kirjutas:  
(12-01-2024, 23:46 PM)aavu Kirjutas:  Ilmselt enne venest lahutamist see 15 minutit on vajalik. Edasi ta jääb ju alatiseks tööle. Või saan jälle valesti aru?

Nagu tavatseb öelda Lang, Rein Lang - olen unes näinud, et tegelikult oleme juba tükimat aega veremaa võrgust füüsiliselt lahus. Ja endiselt elus. Meil ei ole nende küsitava kvaliteediga elektriga mõtet oma head ja kvaliteetset võrku lõhkuda.  Lahtiühendamise jutud on niisama vee sogamiseks.
Vadates energiate liikumisi siis vist ikka veel ei ole? Hetkel annab kaart ikkagi kolm 330kV ühendust, 2 Narvast ja 1 Pihkvasse. Ja seda väidab ju ka Live kuskohast hetkel Venemaale elekter suundub, seega peame olema sünkroonis. Kui need kolm juhet maha võetakse, siis vast on reaalselt kõik? Kuid see hetke13.01.2024 13:00  373MW on üüratu suurus ehk ma hästi ei kujuta ette, kuidas selliste mahtudega hakkama saadakse ilma Venemaa lõputu võrguta?
Tarbimine on hetkel 1320MW ehk 1/3 mahust on seotud Venemaaga... Plaan ehk "roheline" versioon tahaks Venemaaale 0MW saata ja siis lõunasuunda "ülejääk" aga kas seal seda vastu võetakse ja vajatakse? Ida suunas on kui palju ajavööndeid ja sealt ka erineval ajal tiputarbimist? Rääkimata rahvamassist Baltikumi idapiiri lähistel, ka Moskva pole geograafiliselt elektri jaoks kaugel. Ehk targad on selle kõik lõpuni läbi mõelnud, on ju selline lootus, aga kurat, vaadates Eesti Riigi juhtimise taset üldiselt, siis ma selles enam kindel poleks! Ma pole üldse kindel, et seda poliitilist otsust viivad ellu ENERGEETIKUD! Erinevalt siiani kehtinud ja toiminud võrgust, mille projekteerisid ja ehitasid Maailma absoluutse tipp-energeetikute plejaadid ülipika aja jooksul. Kõik sünkroomine ja muu on kõik tore aga kas see reaalselt ka toimima hakkab? Kuna me oleme miski 2% Venemaa Gridist, siis see on sama kui ma toodaks kodus suvalise genekaga kuus oma tarbeks 6kWh elektrit ja see oleks kuidagi kogemata Gridiga ühendatud. See vist liblika tiivalööki ei suudaks tekitada...
Vasta
#79

Eks peale võidukat lahtiühendamist saab millalgi jälle kokku ühendama, neid stsenaariumeid on erinevaid mille käigus see juhtuda võib ja rohkem kui 1 Big Grin aga no vähemalt ei lähe elektri ala inimestel oskused rooste!
Vasta
#80

PlyVal64, kui meile igapäevaselt kõige kõrgemal tasemel valetatakse, on siis mõtet riigifirma lehelt näidatavat multikatki niiväga uskuda?

Toon ka ühe lihtsa näite, mida soovitan meelelahutuslikuna käsitleda. Loodan, et ksf! deus südarit ei saa  : )

Nagu me kõik teame, siis kasutavad kaugloetavad arvestid elektrivõrku näitude edastamiseks, ehk põhimõtteliselt on tegu internetivõrguga üle elektritraatide. Seega, kui ühendus üle riigipiiride oleks füüsiline, saaks veremaa oma analooge mitte omava tehnoloogiaga iga kodu ja arvestit ja pistikut ja mistahes võrgus asuvat seadet mõjutada. Neil on selleks tehniline võimekus kindlasti olemas. Põhimõtteliselt kremlis üks nupuvajutus ja Kaya Kallase külmkapp hakkab hommikukohve ajal nõuka hümni mängima. Või siis näiteks Juri Ratase jaapani päritolu vetsupott lausub küllatulnud janatoomikumile midagi sedavõrd familiaarset, nii et tolle prilliraamidki punastavad. Midagi sellist aga ei ole juhtunud, järelikult pole me ka verise võrguga füüsilises ühenduses.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne