[Envir]

Mul läks JuMZ katki. Jahutusvedelik oli õlisse tunginud ja mulle tundus, et ma ei taha teda enam remontida. Mitte, et JuMZ oleks halb traktor olnud: ei ta töötas mul siin kenasti 15a. Tuleb märkida, et JuMZi haakes tõstuki raam on niisugune kombo, millele on paljudel sh kallitel kaasaegsetel masinatel raske vastu saada. Tagaaknast oli käpaots ideaalselt näha ning kuna traktor on rahuliku käiguga siis oli käpad võimalik lihtsasti pluss-miinus paari cm täpsusega paika sõita. Mul on küttepuud ladustatud transpordialustele ning plats, kus nad seisavad, pole ideaalselt tasane. Täpsust on hädasti vaja, sest mul tuleb saada käppadega pihta aegajalt ka traktori suhtes viltu olevatele aluseavadele.

Aga vene traktor on vene traktor, teha temaga tunnike tööd või mõni tõste, oli väga odav ja oluliselt abiks. Üle tunni tema kabiinis muutus väsitavaks. Nüüd, kui traktor võrdlemisi põhjalikult katki läks, siis sai selgeks, et peale remonti on mul ikka vaid vana vene traktor, tekkis tunne, et võiks ühe ajastu siiski ära ajaloo prügikasti saata.

Asendusega oli eelpool mainitud põhjusel keeruline, ei esilaaduriga traktor, upitaja vms ei näe kabiinist tõstekahvli otsi! Jah, pane kaamera ja vaata, aga tore lugu küll, kas tunnistame siis vene traktori, mis abivahendeid ei vajanud, paremaks ja progressi läbi kukkunuks? Sai selgeks, et minule vajalike omadustega masinaks võiks olla väiksem laadur, mille kabiinist on ette hea vaade. Mehhaanilisest käiguvahetamisest oli tüdimus, seega kas automaat või HST.

Kõik teed viivad lõpuks Türile, seal oli pille pakkuda ning üks tuli minu õuele.

Väikelaadur TCM (pilt müügikuulutusest)
   

[Envir]

Talve jooksul sai sellel enamus hüdrovoolikuid ära vahetatud, sh sõiduvoolikud. Õigemini ühe sõiduvooliku vahetas ta seal kohapeal ise ära. Teise väga halb olukord kohe silma ei torganud, avastasin hiljem. Sõiduvoolikute asendamine eeldab günekoloogi pabereid koos vastava riistvaraga, tavaliste võtmete-padrunitega pole seal midagi teha. Näiteks tuli ligi pääseda vooliku mutrile nr 36, mis asub ca 40cm sügavusel 10x10cm tunnelis, mis omakorda asub kuskil kola vahel. Padruni sabale sobiv harkvõti nr 36 pole väga liikuv asi, eks teda saab tellida, aga on kallis, tellimine võtab aega ning pole kindel, kas saabuv asi ka kvaliteetne on.

Tegin ise selle harkvõtme. Õnneks on veneaegseid lehtvõtmeid veel liikvel, sai 5 EUR eest soetatud 36/32 võti, sellel laba maha lõigatud ning TIG abil Cromarodiga veneaegse padruni külge keevitatud. Kasutasin 3/4 saba, sellele veel 1,2m toru otsa, mõõdukalt jõudu ning naksatusega see mutter lahti tuli. Viisin vooliku H-scandi, kus tellisin talle täpse asenduse. Paigaldama asudes sai selgeks, et uue vooliku mutter pole mitte 36 vaid 32. Oleks harkvõtme tellinud, siis hakka järgmist mõõtu tellima. Õnneks oli mul ju võtme teine laba olemas, millele järgmine vene padrun otsa keevitada, jäi veel võtme vars alleski, äkki läheb veel kuhugi vaja. Sai vooliku üks ots paigale siis, hakkame teist panema - noja palju õnne! Nüüd tuleb välja, et poest tellitud täpne vooliku asendus on 2cm pikem kui originaal. Kuidas see nüüd juhtus, kas otsad olid kuidagi teistmoodi või mis, ma aru ei saanudki. 2cm pikemat jämedat, kuid suhteliselt lühikest voolikut on ikka keberniit keermesse ajada. No erinevate koormarihmade ja heeblite abil lõpuks siis ikka läks.

Tegemist on väikelaaduriga, millel on mitmeid häid omadusi - HST, väike kaal, väiksed mõõtmed - aga on ka nendest tulenevaid puuduseid. Masina geomeetria on disainitud kopaga töötamiseks. Kopaga sõidetakse hunnikusse sisse, käänatakse kopp üles, sõidetakse minema ning sihtkohas kallatakse kopp tühjaks. Kopas olev laadung liigub üsna suures osas liigendi peale, mis vähendab masina koormust märkimisväärselt. Minul on vaja koppa ka küll, aga suur osa tööd hakkab käima kahvliga. Kahvli kasutamise geomeetria on teistsugune kui kopal, kahvli puhul jääb mass liigendist ettepoole. Kuna kopp käänab üles ja pärast kallab lasti maha, siis saab kopale teha väiksema jõuõla kui on vajalik kahvlile.

Minu väikelaaduril on max tõste koormus 850kg ja töökoormus 650kg, mis iseenesest on enamuse tööde jaoks piisav. Samas, kui paigaldada eri haakeriistade jaoks nn eurokinnitus, siis läheks jamaks, sest eurokinnitus viib juba ainuüksi haakepunkti 10-15cm ettepoole. Tõstekahvlite kasutamise korral jääb väikese kopale disainitud jõuõla puhul kasulikku tõstevõimet kaunis vähe järgi. Lahenduseks meisterdasin ma FEM 2A standardiga sobituva haakeplaadi, millele tegin natuke pikema jõuõla.

[Envir]

Mul juhuslikult oli järgi veneaegset 20mm plekki, lõikasin sellest gaasiga joonlaua ning sirkli abil vajalikud tükid välja, puurisin augud ning keevitasin kokku. Keevitamisel teadagi tekivad deformatsioonid, selle vastu ma fikseerisin kriitilised mõõdud tugedega ära ning mängisin ette ja taha soojaga. Viimase toe eemaldamisel käis siiski ilus plinn, aga õnneks oli kõrvade vahe tehtud paraja varuga ning masina peal proovimisel sobis kõik hästi kokku.

Laaduril on kolm kinnituspunkti, millest kaks asuvad samal teljel ning üks nendega paralleelselt, kinnitamine käib 40mm tappidega. Samatelgsuse tagamiseks tuli nüüd peale keevitamist algselt varuga tehtud avad liini puurida. Mul oli juba enne plaadi tegemist olemas plaan A ja mingi järgmine plaan veel. Plaan A oli liini puurimine teenusena sisse võtta, konsulteerisin ühe firmaga sel teemal. Küsimise hetkel asi nagu sobiski, aga kui ma omadega sinnakaugele jõudsin, siis selgus, et järekord on kuu või rohkem. See mulle ei sobinud, võtsin hinnapakkumised paarilt teiselt firmalt. Sealt tuli hind ca 340EUR üks liin, seega 2 x 340 + km, mis ei tundunud vastuvõetav.

Tuli asuda järgmise plaani kallale. Tellisin 6 laagripukka, tükihinnaga alla 6 EUR/tk, ostsin kitsaid M16 mutreid kokku hinnaga alla 10EUR. Sättisin pukad 25mm kalibreeritud võlli ja vanade katteta poltide abil üles. Tegin võlli sisse vajalikud avad lendtera ning tihvti jaoks ning puurisin liinid treipingis läbi. Lendtera jaoks kasutasin 10x10mm kehaga tera, tegin 11x11mm neljakandilise augu ning fikseerimiseks 6mm tihvti. Kombo töötas hästi. Koorimisel oli parem kasutada kaldega tera, mõõtu lõikamiseks oli parem nn astmetera.

Kokkuvõttes ma arvan, et kui oleks esialgse firmaga tähtaja osas kokkuleppele saanud, oleks lasknud seal puurida, sest kuigi otsene kulu alla 50EUR, siis kõigi pudinate kokku otsimine ja üles seadmine oli ikka palju jebi. Lõikamine ise oli suht lihtne.

Alumine liin puuritud
   

Ülemine liin puuritud
   

Tapi passitamine
   

Masinal passitamine
   

[v6sa]

Edu väikelaaduri kodustamisel Kolmetonnise traktoriga seal midagi võrrelda ei ole. Ei heas, ei pahas - hoopis erinevad elukad.

...Viisin vooliku H-scandi, kus tellisin talle täpse asenduse. Paigaldama asudes sai selgeks, et uue vooliku mutter pole mitte 36 vaid 32. Oleks harkvõtme tellinud, siis hakka järgmist mõõtu tellima. Õnneks oli mul ju võtme teine laba olemas, millele järgmine vene padrun otsa keevitada, jäi veel võtme vars alleski, äkki läheb veel kuhugi vaja. Sai vooliku üks ots paigale siis, hakkame teist panema - noja palju õnne! Nüüd tuleb välja, et poest tellitud täpne vooliku asendus on 2cm pikem kui originaal. Kuidas see nüüd juhtus, kas otsad olid kuidagi teistmoodi või mis, ma aru ei saanudki. 2cm pikemat jämedat, kuid suhteliselt lühikest voolikut on ikka keberniit keermesse ajada. No erinevate koormarihmade ja heeblite abil lõpuks siis ikka läks.

Saue Hydroscand?

Ürgsete ja nüüdisaja optimeeritud otste mõõdud on erinevad küll. Neil on teoorias kataloogis ka teisi valikud, aga praktikas tähendab see mitmenädalast ootamist ja rammusamat hinda.

Sõidumootori voolikud vast ei nihele eriti kasutamisel. Eks otsasid pead jälgima, et laht ei murraks. Lühikese voolikujupi liigne pikkus on alati jama, jääb otsi kangutama.

...
Masina geomeetria on disainitud kopaga töötamiseks. Kopaga sõidetakse hunnikusse sisse, käänatakse kopp üles, sõidetakse minema ning sihtkohas kallatakse kopp tühjaks. Kopas olev laadung liigub üsna suures osas liigendi peale, mis vähendab masina koormust märkimisväärselt. Minul on vaja koppa ka küll, aga suur osa tööd hakkab käima kahvliga. Kahvli kasutamise geomeetria on teistsugune kui kopal, kahvli puhul jääb mass liigendist ettepoole.
...

Jõuõlg jõuõlaks, paralleeltõste puudumine on kahvlitöö puhul kõige tülikam. Nagu kirjutad: tõste puhul keerab kahvel end "sisse", sest miski ei nihuta kallutussilindrit tõste edenedes väljapoole. Seda peab tegema juht kangist.

Puhas vertikaalne liikumine on kahveltõstuki masti vaieldamatu trump. Sul on metallitöö käpas: masti saab ju tõstuki asemele ka monteerida

Suurepärane töö avade töötlemisel ja selle kirjeldamisel!

[Envir]

Kolmetonnise traktoriga seal midagi võrrelda ei ole. Ei heas, ei pahas - hoopis erinevad elukad.

Laadur kaalub ca 2,5t, massierinevus seega nii suur ei olegi. 

Saue Hydroscand?

Sõidumootori voolikud vast ei nihele eriti kasutamisel. Eks otsasid pead jälgima, et laht ei murraks. Lühikese voolikujupi liigne pikkus on alati jama, jääb otsi kangutama.

Ei, see, kus vanasti Tiit Vähi pilt oli. Aga mul ei ole neile suuremat midagi ette heita, sõbralik ja abivalmis suhtumine. Eks tuleb endal jälle teadja ja tähelepanija olla. Jätsin targu kõik originaalsed Jaapani voolikud kuuriseinale alles, vajadusel saab mõõtu võtta. 

Ma kardan, et hüdrošoki tõttu nihelevad sõiduvoolikud ikka küll. Sellel põkal on nn vanatüübi juhtimine: pedaal vasakul viib edasi, pedaal paremal viib tagasi. Kui pedaali lahti lased, siis pidurdab jõuliselt, seega šokki seal kindlasti tekib. Vanadest voolikutest oli järgi roostes rotipesa, midag niisugust pole ma varem näinud. Ilmselt niheles pealmise katte katki ning vesi pääses traadile ligi. Uued voolikud ajasin kõik koorti sisse, muidu jäid vastu metallservi.

Jõuõlg jõuõlaks, paralleeltõste puudumine on kahvlitöö puhul kõige tülikam. Nagu kirjutad: tõste puhul keerab kahvel end "sisse", sest miski ei nihuta kallutussilindrit tõste edenedes väljapoole. Seda peab tegema juht kangist.

Siinkohal tuleks täpsustada, et laaduri originaalgeomeetria hoiab tõstmisel-langetamisel kopa asendit. Oma muudatusega ma jah rikkusin algset geomeetriat, aga praktikas pole see paralleelsuse kadu nii suur, praegu saan teda kasutada, milleks mul teda vaja on. Tulevikus oli mõte keskmine "tõmmits" silindriga asendada. Sõltub viitsimisest, saadaolevast ajast ja hetke rahakotist, aga mängin mõttega viia juhtimine kallutusanduriga mikroprotsessori peale. Et siis võiks masin ise vastavalt poomi asendile paralleelsust hoida. Aga mul on üldse igasugu häid mõtteid, millest mõni saab vahel isegi teoks. 

Tõstuk laadurile ette pole minu arvates hea idee, sest nähtavus kaoks ära jne. Soovi korral tuleks siis juba maastikuvõimeline tõstuk osta.