Regardman Kirjutas:Võru kandis sõitsid/sõidavad ringi PAZ-3205d reg. nr.-tega: 280VAD, 117ALV, 178VAD. Mis on saanud 982ALVist (PAZ-3205)? Sõidab sammuti ringi ?Need kolm Sebe omad hetkel. Peale selle on Sebel veel üks 672M numbriga 739AME. 982ALV kohta ei oska midagi tarka öelda. Numbri järgi tundub ka Võru kandi buss olevat, kuid Autobaasi/Sebe all lähiminevikus sõitnud ei ole.
Martti Kirjutas:Sõber üks kord rääkis et talle meeldivad kõige rohkem \"ümarad LAZ-id\", kuna tema olevat sellisega sõitnud Saaremaal Sõrve kui ta veel väike(väga noor) oli. Ehk siis 80-ndate lõpus 90-ndate alguses. Kas tõesti siis sõitsid veel sellised vanad LAZ-id?
valdo Kirjutas:Sellega seoses tuli meelde...Martti Kirjutas:Sõber üks kord rääkis et talle meeldivad kõige rohkem \"ümarad LAZ-id\", kuna tema olevat sellisega sõitnud Saaremaal Sõrve kui ta veel väike(väga noor) oli. Ehk siis 80-ndate lõpus 90-ndate alguses. Kas tõesti siis sõitsid veel sellised vanad LAZ-id?
Kui mitte iga päev, siis varubussidena vahel vast kindlasti. Siis ei olnud nende isendite vanus veel ju väga suur.
mustninja Kirjutas:valdo Kirjutas:Sellega seoses tuli meelde...Martti Kirjutas:Sõber üks kord rääkis et talle meeldivad kõige rohkem \"ümarad LAZ-id\", kuna tema olevat sellisega sõitnud Saaremaal Sõrve kui ta veel väike(väga noor) oli. Ehk siis 80-ndate lõpus 90-ndate alguses. Kas tõesti siis sõitsid veel sellised vanad LAZ-id?
Kui mitte iga päev, siis varubussidena vahel vast kindlasti. Siis ei olnud nende isendite vanus veel ju väga suur.
Lasteaias, kus ma käisin, oli väljasõitudel kasutada üks ümar LAZ. Kuna neid väljasõite väga tihti ei olnud, siis suurt midagi sellest bussist ei mäleta. Üks juhtum on kindlalt meeles, kui käisime Viljandi lumelinnas kogu rühmaga. Aasta võis olla siis 86. Selgelt on meeles, et too erines tavalistest LAZidest oma punnis esilaternate poolest ning esiukse ninapoolne osa oli üheosaline ja kolmnurkse aknaklaasiga, sabapoolne osa oli tavaline voldikuks nagu linna-Ikarustelgi. Tagumine uks oli tervenisti kahepoolne neljaosaline. Ja tagatuled olid pisikesed ümmargused ja paiknesid suurte vahedega. Buss ise oli valge ja punaste triipudega. See on ka enamvähem kõik, mis meenub.
PETSS Kirjutas:Tollel kolmnurgse aknaga esiukse küljes oli veel toru(ei mäleta enam kas teleskoop ) mis läks juhikabiinini välja. Uks awanes alati suure susina ja pauguga kui ta lõpuks lahti tuli.Ja tagaukse juures paremal pool väike sein ,mille ülemine osa klaasist oli.Klaas oli ühelt poolt kaetud 3 või 4 peenikese wardaga.Edimest liinitahvlit topiti väga tihti nende armatuuril asetsevate kumerate klaasisoendus kohtade vahele.Tagaistmel oli piin sõita suvel see eest mõnus aga talvel.Esiukse toru oli jah teleskoop. Toru ots asus juhikabiini seina küljes pesas. Kui juht kabiinist sõitjateruumi ronis, siis tõstis toru otsa armatuurlauale, selleks oli seal teine pesa. Uste lülitid olid armatuurlaual, originaalis vist tumblerid, kuid paljudel bussidel olid pandud tavalised seinalülitid, kahe klahviga.
). Maaliini-LAZ-ides ei olnud muidugi konduktoreid ega piletikassasid, pileteid müüs bussijuht. LAZ-ides tulid üsna varakult kasutusele vändaga piletimasinad, kus juht telefoniketta sarnase numbrikettaga hinna valis ja siis pileti välja väntas. PAZ-i juhid pidid läbi ajama piletirullidega, kust siis juht pileteid rebis. Oli 5-kopikane põhipilet, musta kirjaga, ja punase kirjaga lisapiletid, vist 5 kop., 10 kop. ja 30 kop. Kaugliinibussides, kus piletihinnad juba rublades, kasutasid juhid tihti lõigatavaid pileteid. Need olid üsna suured paberid, pakki köidetud, igal lehel taustaks bussi (vist Ikaruse) pilt ja kõrval tabel hindadega. Bussijuht kirjutas pastakaga piletile sihtkoha ja lõikas siis kääridega pileti õige hinna kohalt ära. Selliseid pileteid müüdi ka mõnel pool bussijaama kassas.
smolin Kirjutas:Rakveres sõitsid LAZ-id linnaliine nii 70-ndate teise pooleni, siis asendati nad algul LIAZ-idega, mis vaid kolm aastat vastu pidasid, ja hiljem kollaste Ikarustega. LIAZ-ides vist veel olid piletikassad, Ikarustes küll enam mitte, neid asendasid kompostrid ja pileteid müüdi leheputkades (mis olid enamasti kinni, kui piletit vaja oliTallinna busside kassas olevad piletid olid venekeelsed,punase ääre ja tähtedega.Ainult seerianumber oli musta värwi.Kas säärased keeratavad kassasid (kus raha ülevalt sisse panid ja siis omale pileti keerasid)olid waid Tallinnas ja Tartus.Tollest kuidas sai pileteid niisama säält kassast välja keeratud võiks lausa väikse jutu kirjutada.
Martti Kirjutas:Täna kui Põlvast läbi sõitsin siis ootas seal bussijaamas oma väljumis korda vana PAZ buss. Liinil 59, oskab keegi öelda kas kuskilt saab teada ka mis buss millisel liinil ja millal on, tahaks sõitma minna järgmine kord sellega? PAZNägin sama bussi, Põlva sanatooriumi oma, reg numbrit ei viitsi vaadata. Põlva-Räpina-Värska-Saatse liini sõidab
pokk10 Kirjutas:Bussi reg. märk 373GAE, ainus PAZ veel Põlvamaa liinidel, omanik AS Värska Puit. Liin 59 käib tööpäeviti 15.15 Põlvast Saatse suunas. Tagasi tuleb hommikul 7.30 Saatsest.Martti Kirjutas:Täna kui Põlvast läbi sõitsin siis ootas seal bussijaamas oma väljumis korda vana PAZ buss. Liinil 59, oskab keegi öelda kas kuskilt saab teada ka mis buss millisel liinil ja millal on, tahaks sõitma minna järgmine kord sellega? PAZNägin sama bussi, Põlva sanatooriumi oma, reg numbrit ei viitsi vaadata. Põlva-Räpina-Värska-Saatse liini sõidab
mustninja Kirjutas:Bussi reg. märk 373GAE, ainus PAZ veel Põlvamaa liinidel, omanik AS Värska Puit. Liin 59 käib tööpäeviti 15.15 Põlvast Saatse suunas. Tagasi tuleb hommikul 7.30 Saatsest.Tagasi ei tulegi Põlvasse see 15.15 väljuv buss? Kui nii siis on küll raske sellega sõita, keegi peab siis autoga järgi sõitma.
Küsimus Pokile: mis asi on Põlva sanatoorium?
Regardman Kirjutas:... pöörab 07:40 PAZ bussile, mis on kasutusel soojakuna Kesselaiul.