[wobla]

Noh, see vee asi sai siis selgeks - survepesurite 100 baari jääb värvi ja rooste korralikuks eemaldamiseks väheseks ja need tõsised \"pesurid\" on ilmselt sellises hinnaklassis, et tuleb siiski leida tee liivapritsini. Ja sellest Tehnikamaailma loost jäi kah meenutades selline mulje, et see veega toimetamine on kallis, kuid see eest sedavõrd efektiivne, et kohe ükski roostene koht enam roosteseks ei jäänud, ning Fordi omanikul oli päris kurb vaadata, kui auklikuks ostetud unikaalne auto tegelikult osutus.

[N2O]

Relaka ja terasharjaga peab ikka väga palju neid terasharjakettaid olema, mul lähevad ~15 minutiga läbi (800rpm)

[Molotov51]

Relaka korralik (punutud) terashari on mul vägapalju kestnud, punumata lendas aga ka veoautoraamipeal peagi tükkideks.

[mihkel]

No mul on see otsitud liivaprits nüüdseks juba ammu olemas ja peab ütlema, et igati kasulik tööriist on. Kusjuures täiesti efektiivselt töötab see ka pisikese kompressori taga. Muidugi peab ca. iga minuti tagant ootama kuni rõhk jälle üles pumbatakse, aga väiksemad asjad saab väga edukalt tehtud.
Näiteks võiks tuua, et ühe mootorrattaraami puhtaks laskmine võttis puhast tööaega umbes kolm tundi. Tundub küll palju, aga samas sai raami ikka täiesti puhtaks. Ei kujuta ettegi, et traatharjaga oleks igasse prakku ja auku pääsenud. Pluss veel see, et materjalikulu (rahalises mõttes) oli kordades väiksem. Mõelda vaid kui lõbus oleks sama tööd teha tõsise tööstusliku liivapritsi ja kompressoriga
Auto siledate välisplekkide kallale on vist tõesti üsna mõttetu sellega minna - saab ka lihtsamalt, aga kõikvõimalikke nurgelisi ja raskesti ligipääsetavaid plekkprofiile ei kujuta küll ette kuidagi teisiti puhastama hakata.
Ühesõnaga ainult kiidan!

[mrt36]

Üks väike küsimus siitpoolt, et palju liivaprits õhku tahab, mitu bar-i?

[bronec]

No ilmselt 6atm oleks minimaalne, mida rohkem seda parem ma arvan.

[mrt36]

Kas atm ühik on sama mis bar?
Mul isa rekka annab 11 bar-i, kas see on piisav?

[taruvaras]

Vabandust, et teemast väljun ja parandage, kui ma eksin, aga - ühes Tehnikamaalimas oli juttu ühest soomlase poolt taastatud vanemast Fordist ja muu hulgas ka keretöödest. Seal leidis nimelt liivapritsi asemel kasutamist survepesur (vähemasti mainiti kõrge surve all oleva veega kere saastast puhastamist). Nn survepesuriga eemaldati nii vana värv kui ka rooste. Millised olid eelised - liivaprits õgib edukalt ka metalli, kui rooste eemaldatud ja seepärast võib hoogu minnes mõni ootamatu auk juurde tekkida. Veega seda ohtu ei teki. Lisaks, nagu mainis Valdo, poeb liiv igasugustesse pragudesse ja teda sealt kätte saada, pea võimatu. Vesi aga kuivab lihtsalt ära. Isiklikult mul kogemusi pole, ei liivapritsi ega survestatud veega, ainult trelli otsas oleva traatharjaga. Traatharja variant tundub mulle natuke lahjaks jäävat, ja seda just õnaruste ja pragude pärast, kuhu selle traatharjaga ligi ei pääse. Loo moraal aga - kui rooste eemaldamiseks piisaks vaid harilikust survepesurist (100 bar), siis mõtleksin küll tõsiselt selle soetamisele. Aga ehk on keegi reaalselt proovinud ja oskab vastu vaielda.

Olen ise proovinud survepesur- liivapritsti. Ei meeldinud mulle see variant: võtab pinna haljaks küll, kuid kuivades tõmbab juba punaka kihi peale. Ka liiva kulu on suur, sest see kasutamisel märgub ja taaskasutamine seega võimatu.
Ise kasutan juba mitmendat aastat kuiva liiva pritse. Praegu 2 tk. Esimese ehitasin- täiustasin kivikaitsme püstolist, teise ostsin kaubandusvõrgus müüdava liivapritsi, mis ostes tööle ei hakanudki. Tehasepüstoli liivaimemine oleks pidanud toimuma vastu igasugu füüsikaseadusi. Peale täiendusi- parendusi toimib täielikult. Kuludetailideks on õhudüüs, mis on valmistatud vanast Co keevituse traadi düüsist, ning suudmiku düüsideks kasutan 3 cm pikkusi kapronvooliku juppe. Voolik ise kasutusel veokite õhkpiduri süsteemides. Liivaks sobib kõige peenema fraktsiooniga liiv, mida müüakse ka kaubanduses 40 kg kottide, ca 35 kr. kott. Ise aga ostsin suvel liiva karjäärist 1,5 T 38 krooniga. Loomulikut on vaja ikkagi see peenike liiv ka läbi sõeluda, sest sisaldab ka suuremaid kivikesi. Sõelun liiva vahetult ventlatsiooni imitoru juures. Sõelumisel tekkiv tolm imetakse ära, raskem tera kukub sõelutud liiva kasti, jämedad osad jäävad sõelale. Koonerina kasutan sama läbi pritsi lastud liiva uuesti, jällegi tolm ventileeritakse välja, suurem praht jääb sõelale. Pritsi töösurveks kasutan 7-8 atsi.
Pärast liivapritsi avastamist-leiutamist seisavad liivapaberi rullid ja traatharjakettad puutumatuna siiamaani. Ei ole neist vastast liivapritsile. Levinud arvamusele, et liiv \"sööb\" metalli, kinnitan vastupidist. Ta pommitab roostet niikaua kuni haljas teras vastu tuleb, edasisel liivaga pommitamisel midagi oluliselt ei muutu, tekkinud roosteauk suuremaks ei lähe. Ka ei deformeeru suured pinnad ei termiliselt ega mehaaniliselt sellise väikese pritsiga lastes. Pritsitud pind jääb siidjas-matt, sobilik krundiga katmiseks. Kusagil Foorumis käis läbi arvamus, et liivapritsitud pind muutub aktiivseks ja hakkab kohe roostetama. See on väär. Mul on mõningad detailid mis on puhastatud juba paar aastat tagasi ning katmata aga seisavad ikka haljad. Olen täheldanud, et maanteesoolade-keemiate rooste on aktiivsem, isegi liiv ei pommita viimset kui viimast roostemolekuli välja. Juba järgmisel päeval võivad detailil õhuniiskuse tagajärjel tekkida lokaalsed pruunikad laigud sinna, kust antud detail ennem kõvasti roostetas. Kasutan liivapritsi ka värviga kaetud kummitoodetelt värvi eemaldamiseks. Värvi eemaldab jõudsalt, aga kummtoodet ei kahjusta üldse. Ka on minu prits mugav üksikute roostetäppide ellimineerimisel, üksiku koha puhastatud pinna suurim sõõr on 4-5 mm läbimõõduga.
Niisiis kinnitan veel, et liivapritsile ei ole kodu töökojas vastast.

[WWW]

Üks väike küsimus siitpoolt, et palju liivaprits õhku tahab, mitu bar-i?

Liivapritsi puhul surve pole nii oluline . Tunduvalt olulisem on õhuhulk
(liitrit minutis) mida kompressor on võimeline tootma .
1 bar on 0,9 at .
Survepesurile käib otsa liivapritsikomplekt (vesi veab liiva kaasa)
ja siis saab edukalt liivaga puhastada . Mina ise eriti metalli kallale
sellega ei läheks . Põhjus ? Selle pinna peab üsna ruttu kuivaks saama
ja värv ka kohe peale . See survepesuriga liivaprits rohkem nagu
ehitustööl kasutatav (kivide pealt krohvi mahavõtmine ,puidusüü
väljauuristamine jne). Ja sellise liivapritsi jaoks ei kõlba mingi 2000.-
kroonine 'krõps' mida nimetatakse kah survepesuriks !

vs

[rainer]

vana teema küll aga ikkagi - millist soovitate koduseks nokitsemiseks nurgataguste roostekohtade kallal väiksema kompressori otsa (8 atm 165L/min) ? oleks hädasti vaja.

No tööriistamarketi kodukal 2 huvipakkuvat on

http://www.tooriistamarket.ee/website/pr...roduct=390 see tundub hea kompaktne aga õhukulu L/min tundub suur, tea kas tööle hakakkski ülalmainitud pilli otsas ...

http://www.tooriistamarket.ee/website/pr...oduct=4304 see tundub nagu mõnusam ja saaks paagi kah pealekauba aga maksab kah ...

On veel kellelgi värskeid kogemusi, tooteid mida soovitada inimesele kes iga pöäev liivapritsiga 3 m2 detaile ei puhasta ?

terv,
R

[Jossu]

keegi teab kust Tartust saada võimalikult odavalt väikest pritsu?
hädasti oleks vaja oma masinal nurgad puhtaks lasta kuhu halb ligi pääseda...

[VOLVO CLUB]

LUNA Tartu esindus: Turu 32B, 51014, Tartu
Avatud: E-R 8.30-17

[jurka]

Mul ainult korra proovitud nn. voolik kotti varjant ülearu.

[Jossu]

LUNA Tartu esindus: Turu 32B, 51014, Tartu
Avatud: E-R 8.30-17

Palju seal maksab?

[Sm. Volgahuviline]

Estpresto müüb ka väikeste paakidega (45 ja 80 l) liivapritse.
Link, kust neid vaadata saab, on selline:
http://www.estpresto.ee/sisustus.php?menu_id=4

[Jossu]

Selline n2eb siis asi v2lja

mis düüsi sa sinna otsa panid?
ja kust saab seda?

[eberhard]

   Ise kasutan juba mitmendat aastat kuiva liiva pritse. Praegu 2 tk. Esimese ehitasin- täiustasin kivikaitsme püstolist, teise ostsin kaubandusvõrgus müüdava liivapritsi, mis ostes tööle ei hakanudki. Tehasepüstoli liivaimemine oleks pidanud toimuma vastu igasugu füüsikaseadusi. Peale täiendusi- parendusi toimib täielikult. Kuludetailideks on õhudüüs, mis on valmistatud vanast Co keevituse traadi düüsist, ning suudmiku düüsideks kasutan 3 cm pikkusi kapronvooliku juppe. Voolik ise kasutusel veokite õhkpiduri süsteemides.

Kui võimalik, ole hea, pane oma tööriistast mõni pilt või skeem ka ülesse!

[taruvaras]

   Ise kasutan juba mitmendat aastat kuiva liiva pritse...

Kui võimalik, ole hea, pane oma tööriistast mõni pilt või skeem ka ülesse!

Kuna hetkel paraleellteema liivapritsidest ka just aktuaalne, panen siis lõpuks ammutehtud pildid ka oma arhailistest püstolitest üles.
Esimesel pildil on vaskpoolne kaubandusvõrgu liivaprits, pärast ratsinguid on tema kuludetailideks õhudüüs, milleks on vanad või uued keevitustraadi otsikud, see vaskne jubin püstoli kõrval. Parempoolne püss oli algselt mastiksile mõeldud, selle õhudüüsi otsak on samuti vahetatav. Selleks kasutan samuti kõrvalolevat peenikest määrdeniplit, millest tuleb kuul eemaldada ja otsik koonusesse käiata, kuna mõlemal püssil on need otsikud keermnega on neid hõlbus vahetada. Seda tuleb teha küll väga harva, kui hiigelkogused liiva on püstolist läbi käinud. Pildi vasakul pool on veel keras 8mm plastvoolik, mida kasutatkse veokite õhusüsteemide trassideks. Kahe püstoli vahel on sellest plastvoolikust lõigatud jupikesed, mis ongi liiva enese düüsideks. Need ongi peamisteks kuluvateks detailideks. Ise tuleb ainult jälgida, et otsikujupp päris läbi ei kuluks, muidu hakkab liiv sööma plastjuppi hoidvat pesa. Kulunud otsikuga püssil langeb märgatavalt ka tõhusus, see näitab juba ise ,et aeg panna uus otsik. Vana tirida otsast ja uus otsa vajutada ning edasi!
Teisel pildil on mõningane lisavarustus: liivasõel, selle all kast, kuhu kukub sõelutud liiv. Sõelutud liiva kallan paremal asuvasse viltuse jalaga liivaämbrisse, kust püss liiva imeb. Viltu seepärast, et otsakorral olev liiv ämbris pudiseks viimseni võtturitoru ette. Veel on isikliku kaitsevahendina oluline vana valge klaasiga keevitusmask. Klaase tuleb ka üsna sageli vahetada, kuna tagasipõrkav liiv täkib klaasi matiks ja siis enam ei näe, mida sa teed ja kui hästi teed. Klaasid on valmis lõigatud vanast aknaklaasist.
Kolmandal pildil on muu kola all konteiner, kus on eelmisel suvel otse Potsepa karjäärist toodud peenikest looduslikku liiva. Umbes 1,5 tonni ja maksis see alla 50 krooni. Poest saab umbes sama raha eest 25 kg kotikese sõelutud liiva!
Kompressoriks see üldlevinud veneaegne kahesilindriline jurakas, millele uusi klappe saab metalljoonlauast teha. Peale on talle installitud  sisse- väljalülimise automaatika ja lisatud umbes 200l õhupaak. Liivatöö tegemiseks on väga oluline veeeraldaja õhust. Rohke kondentsiga õhk märgab püstolit ja kitib selle liivatolmust umbe. Ei oskagi liivakogust määratleda, kui palju on seda need püssid läbi tulistanud, ikka väga-väga palju!
Liivapritsile järgmine arvestatav tõhus rooste eemaldaja on ka kärgketas, kuid tema puuduseks on sügavartesse roote pooridesse mitte tungimine. Traatharju ja liivapabereid  ja muid "libivaid" väheeffektiivseid vahendeid ei kasuta ma enam üldse peale eelpool kirjeldatud pritside leiutamist.  

[rainer]

hr taruvaras ,

kui palju se 2 silindriline joonlauaklappidega masin sul õhku (kasvõi paberitegi järgi ) toodab ( L/min ja max atm) ? Ja umbmääraselt kui suure puhastatava pinnaühikuga "korraga" selle tehnikaga saad adekvaatselt tegeleda ?

R