Nostalgia atribuutika

Oi... Ma vist peaks ka hakkama omal kodus leiduvat tavaari üles pildistama... Pontu 1. pildil olev mikrofon on isal lauasahtlis, 3. pildil olev taskulamp riiulil ning järgmisel olev kopikakarp igapäevases pruukimises Smile

Või noh, tähendab, mitte needsamad, aga sama tüüpi asjad siiski Smile
Vasta

eeee, saan ilmselt kohe vastu päid ja jalgu, aga mis riistapuu see teisel pildil(mikri ja taskulambi vahel) on? väljalase mul kyll veel õndsal nõukaajal ('80) aga siukest imelooma ma pole enne näinu.

...
Vasta

dzeiaar Kirjutas:eeee, saan ilmselt kohe vastu päid ja jalgu, aga mis riistapuu see teisel pildil(mikri ja taskulambi vahel) on?

See on üleskeeratav pardel. Vene kroonus ehitati selle riistapuu baasil ka tätoveerimismasinaid.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta

pontu6 Kirjutas:[Pilt: image030.jpg]
See elektridrell tagab kasutaja ja Narva vahele kindla ühenduse, praegu on selliste kasutamine keelatud ja eluohtlik. On see veel töökorras?
Vasta

Martti Kirjutas:
pontu6 Kirjutas:[Pilt: image030.jpg]
See elektritrell tagab kasutaja ja Narva vahele kindla ühenduse, praegu on selliste kasutamine keelatud ja eluohtlik. On see veel töökorras?

Kui mähised keres ei ole, pole midagi hullu.

Kui tahad ohutust veel suurendada (nt juhuks, kus mähis võib töö käigus üle kuumeneda ja keresse anda), võiks ka korrasolevas olekus kasutada kuivas kummi- või puitpõrandaga ruumis, kus maaühendus puudub. Sest kui jäädki ise pinge alla juhuslikult, ei ole see väga ohtlik olukorras, kus maaühendus puudub.

Vrd nt nõukaaegsed isetehtud puutööpingid jms, kus ka mootor on korpuse küljes reeglina...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta

Martti Kirjutas:
pontu6 Kirjutas:[Pilt: image030.jpg]
See elektritrell tagab kasutaja ja Narva vahele kindla ühenduse, praegu on selliste kasutamine keelatud ja eluohtlik. On see veel töökorras?
Eriti kindel on see ühendus siis kui puurimise ajal näiteks radiaatoritorust kinni võtta.
Vasta

pontu6 Kirjutas:Labida ette jäi selline välipitsat. Oskab keegi äkki arvata kus ja mis asutus sellist võis kasutada?
Läbimõõt umbes sama mis kahe kopikalisel.

Vägagi tõenäoselt tegu Nõuk. Armees kasutatud värava/ukse pitseriga. Nöörijupp aasadest läbi, pudelikork naelaga ukse küljes, sinna nöörijupid risti peale, törts plastiliini ja pitsat otsa. alates -20 kraadisest pakasest oli võimalik plastiliin tükkis täiega välja murda ja hiljem törtsu tatiga tagasi kleepida. Eks proovige ise pakases plastiliini mõjutada.

korvimees Kirjutas:
dzeiaar Kirjutas:eeee, saan ilmselt kohe vastu päid ja jalgu, aga mis riistapuu see teisel pildil(mikri ja taskulambi vahel) on?

See on üleskeeratav pardel. Vene kroonus ehitati selle riistapuu baasil ka tätoveerimismasinaid.

Sarnase aparaadiga ka enda noorusest kogemust. Eriti eredalt meeles, kuidas oma taat, üritas esimest korda paaripäevast habet ajada. Keeras vedru lõpuni üles, pistis masina näkku, käis üks kummaline rõgin-ragin ja kogu massinavärk rippus näos kinni. Väikeste kääridega sai siis ettevaatlikult lahti lõigatud. Mul hea meel, sain endale mehhaanilisteks katseteks. kõva tehnika on, nüüd oma poisid mängivad.


Vasta

valdo Kirjutas:
Martti Kirjutas:
pontu6 Kirjutas:
See elektritrell tagab kasutaja ja Narva vahele kindla ühenduse, praegu on selliste kasutamine keelatud ja eluohtlik. On see veel töökorras?

Kui mähised keres ei ole, pole midagi hullu.

Kui tahad ohutust veel suurendada (nt juhuks, kus mähis võib töö käigus üle kuumeneda ja keresse anda), võiks ka korrasolevas olekus kasutada kuivas kummi- või puitpõrandaga ruumis, kus maaühendus puudub. Sest kui jäädki ise pinge alla juhuslikult, ei ole see väga ohtlik olukorras, kus maaühendus puudub.

Vrd nt nõukaaegsed isetehtud puutööpingid jms, kus ka mootor on korpuse küljes reeglina...

Konkreetse drelli üldlevinud nimi oli "Inimesetapja". Tehase instruktsioonis suurte tähtedega kirjas, et kummikud kalossid peavad jalas olema. Siin foorumis pikemalt sellest juttu olnud.
sama tehas tootis ka analoogseid ketassaage ja el.höövleid.


Vasta

hulgus Kirjutas:sama tehas tootis ka analoogseid ketassaage ja el.höövleid.
...mis sel juhul, kui Sa samu masinaid mõtled, töötasid 220v 3-faasilise voolu pealt.
Vasta

Näen, et pildid põhjustavad elavat vastukaja ja äratundmisrõõmu. Pean küll siinkohal tunnistama, et tegu ei ole mitte minu kodus leiduvate asjadega vaid copy ühelt vene saidilt. Tore vaadata sellegi poolest.

Vol 2

[Pilt: image001.jpg]
[Pilt: image002.jpg]
[Pilt: image007.jpg]
[Pilt: image009.jpg]
[Pilt: image010.jpg]
[Pilt: image011.jpg]
[Pilt: image014.jpg]
[Pilt: image016.jpg]
[Pilt: image017.jpg]
[Pilt: image020.jpg]
[Pilt: image022.jpg]
[Pilt: image023.jpg]
[Pilt: image024.jpg]
[Pilt: image025.jpg]
[Pilt: image029.jpg]
Vasta

indrek Kirjutas:
hulgus Kirjutas:sama tehas tootis ka analoogseid ketassaage ja el.höövleid.
...mis sel juhul, kui Sa samu masinaid mõtled, töötasid 220v 3-faasilise voolu pealt.
(käsi)Höövel, millega min kokku puutusin (valusalt) tarbis 220V 1F.Hööveldasin põrandalaudu. paar tundi tööd ja kogu maailmapilt värises, käed ei suutnud midagi kinni hoida.


Vasta

hulgus Kirjutas:
indrek Kirjutas:
hulgus Kirjutas:sama tehas tootis ka analoogseid ketassaage ja el.höövleid.
...mis sel juhul, kui Sa samu masinaid mõtled, töötasid 220v 3-faasilise voolu pealt.
(käsi)Höövel, millega min kokku puutusin (valusalt) tarbis 220V 1F.Hööveldasin põrandalaudu. paar tundi tööd ja kogu maailmapilt värises, käed ei suutnud midagi kinni hoida.

Ega´s me vibrast räägi. Hoopis ägedamatest vibratsioonidest.
Minu meelest olnud küll ka üks väiksem alu. korpusega "tapjadrell"
Mul üks selline tutikas orkkis vineerkastis.
Sel olnud vist selline vunktsioon, et bizdik ühtpidi toimis normaalselt ja teistpidi....... lasknud faasi alumiinkorpusesse. (vist old sedasi)
Miskil aastal Nõukogudemaal tolle tootmine igastahes ära keelati.

loll on loll olla.
Vasta

Oi jee, siin piltidel on ohtralt asju, milliseid isegi omal ajal kasutanud.
Üleskeeratav pardel oli onul. Igavene vilets pardel oli.
Valget värvi pardlit "Harkov" kasutas minu isa vist 20 aastat. Remontis teist mitu korda, ühe korra mähkis isegi mootori uuesti. Ju tal olid palju jäigemad karvad, sest minu habet ei too ega hilisem Harkov küll ei võtnud.
Veneaegsete stereomakkide komplekti kuulus 2 mikrofoni ja ka jalg, millele neid sai stereosalvestuseks paigutada.
Sirklikarp oli mul mõnevõrra väiksem. Osa sirkleid on praegugi alles ja kasutan neid, kui vaja. Olen kunagi ka joonsulgedega tuðijoonist teinud. Oskaja mehe poolt üle lihvitud joonsulega ja Lääne-Saksa tuðiga sai mitte ainult üsna viisakaid jooni, vaid koguni kirja teha. Vene tuðð oli tükiline ja sellega kulus väga palju vandesõnu.
Väiksemat sorti alumiiniumkorpusega trellist olen ka ise surakat saanud, õnneks küll kergelt. Nii ta maal aidariiulile seisma jäigi ja varastati sealt ära. Loodan, et varas sai kõvema suraka.

Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Vasta

Vaatan, et igasuguseid tuttavaid asju on siia teemasse vahepeal siginenud. Üks tähtis dokument minu poolt ka, kahju, et numbrit ennast alles pole.
[Pilt: jalgratas1xp7.th.jpg]
Vasta

sai hiljuti omandatud veneaegne kompressor.kuna pakkumine oli võrdne utiilihinnaga siis ei mõelnud väga pikalt.käruga järgi ja peale.peale tõstsime 6 kesi kuna ei jõudnud teisiti.
paak oli roheline nagu enamikul vene töömasinatel.paak on ala 1,8m pikk ja u 50-60 cm läbimõõdus.kupatus on kõrge ala 1,5 kompressori peani.rihmakate on suur plekist karp ja mootor tavaine veneaegne.nyyd on paraku ka mure et kaduma on läinud rihmaratas kompresori küljest.a lisaks selle et kompressori pea küljes on spiraalina keerduv toru kahe rihmaratta taga mis omab jahutuse ideed.
kui keegi tundis nostalgiast asjakese ära ja teab kust ma saaksin sinna hankida rihmaratta siis oleks tänulik selle info eest.tahaks väga seda suurt looma veel tööle ajada.
Vasta

Väheke sideaparatuuri
[Pilt: 021458339092ed.jpg]
[Pilt: 0214583437ec9d.jpg]
[Pilt: 0214583357e088.jpg]
Telefoni automaatjaama silt ei käi trükimasina külge.

Aga nagu juba ütlesin, hoia silmad ja kõrvad lahti !

Üks 2001a Busso ongi ainult.
Vasta

Huvitav, mis neist taksofonidest üldse sai? Läksid vanarauda või on neid kuskile ka ladustatud?
Vasta

MartinL Kirjutas:Väheke sideaparatuuri
[Pilt: 021458339092ed.jpg]
[Pilt: 0214583437ec9d.jpg]
[Pilt: 0214583357e088.jpg]
Telefoni automaatjaama silt ei käi trükimasina külge.
Ära nüüd ütle ,et Sul selline taksofon kodus alles.Selline võttis vastu ka 10 kopikalisi.83 aastal armuwalu nii suur ,et sai lemmik tüdrukule helistada ka 10 kopsi eest.Asi lõppes nagu ikka,minu jaoks mitte kõige paremini.See selleks aga ehk kuskil säilinud weel vanemad putkade telefonid,või ehk kellelelgi pilte nendest.

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta

PETSS Kirjutas:Ära nüüd ütle ,et Sul selline taksofon kodus alles.Selline võttis vastu ka 10 kopikalisi.83 aastal armuwalu nii suur ,et sai lemmik tüdrukule helistada ka 10 kopsi eest.Asi lõppes nagu ikka,minu jaoks mitte kõige paremini.See selleks aga ehk kuskil säilinud weel vanemad putkade telefonid,või ehk kellelelgi pilte nendest.
Ei ütle jah Toungue
Tegelikult suurem nostalgiapahvakas tuleb numbreid valides - see hääl just.
Ja see taksofon peaks täiesti uus olema.

Aga nagu juba ütlesin, hoia silmad ja kõrvad lahti !

Üks 2001a Busso ongi ainult.
Vasta

Panin ka üht-teist huvitavat pildialbumisse üles. Põhiosa neist on minu omad,mis on aastaid keldris seisnud. Ka GAZ-53 näidikuplokk peaks kusagil olema aga aeg on sealmaal,et otsida enam ei jõua. Hiljem lisan juurde...
Pildid http://fotoalbum.ee/photos/Edelareisija/sets/376369/?page=1&seek=0

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne