[zazik]

No mul seisid aastaid toapeal kuivas ja kinnises kilekotis EESTI KING -ad.... ja võtsin koristamise ajal alla,et poisile just parajad... Tallad mõranesid hetkega ja tükid jäid maha,nagu plasteliin.. naksusid toas käies. Viskasin prügikasti,pole midagi teha nendega. Hoia veel....

Kuu aega tagasi kui oli vaja Soome Talverallile minna... No miilitsa mundri juurde ju viisakaid saapaid vaja. Maal olemas, tutikad säärikud, Tartu toodang ja puha. Omal ajal maksid 17 rutsi.
Proovisin jalga, sobisid. Jalutasin paar sammu, siis juba märkasin, et ühes tallas pragu sees. No mis seal ikka, saapad olid uhked, läksid käiku.

Kodus veel möksisin neid mitu päeva erinevate hooldusvahenditega, säravad ja läikivad said. 
Rallipäeval ajasin nad siis hommikul jalga, mõnus ja soe. Umbes tunni pärast täheldasin juba kannapealse naha küljest irduvaid suuri tükke. Mõnevõrra hiljem pudenesid esimesed suured tükid plastiktallast...
Järgmiseks päevaks oli üks tald lakanud olemast, teine tald kaotanud suure osa oma massist, samuti olid mõlemad kannanahad olematuks pudenenud. Sääred ja ninaosad on ikka nagu uued...
Moraal on selles, et saabastel on tõesti "parim enne".

Ma neid saapaid ära pole visanud, pigem olen mõlgutanud mõtteid, et peaks nendega näiteks AIPI saapavabrikusse pöörduma ja äkki õnnestub uued tallad ja puuduvad nahkosad lasta säärte külge pookida.