09-12-2017, 16:31 PM
Tartu Autoremondis kuumutati neete keevitusvooluga punaseks ,asetati paika ja teine mees pitskruvi taolise suruõhuhaamriga neetis.Mina olin kõrvalruumis demonteerimas autosid,8 oli päevanorm.Aeg oli .75 talv.
(09-12-2017, 14:38 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: No mis kuradi teras see enam on mis ahjus pehmeks on läinud. Täitsa raud,ei muud midagi.
T.
(09-12-2017, 19:24 PM)mossepower Kirjutas: Samamoodi väitest, et "Terasest saab ahjus raud", saab ka kõnekeeli täitsa aru.
Aga samas siin oleksin mina juba siiski veidi ettevaatlikum. Seda väiet lugedes võib ka tekkida mulje, et tules olles millegipärast rauasulami süsiniku sisaldus väheneb ning terasest saab raud. Samas reaalsuses siiski jääb vahe 99% ainult karastamisesse ja sellest tulenevasse sulami "pehmusesse" ning seda peaks ka oma jutule lisama. Muidu pärast kui keegi kuskil oma tarkusi lahelt jagama peaks ning hiljem info tagapõhja uurides selguks, et tegu automoto foorumiga siis see just parim variant ju pole.
(05-12-2017, 00:18 AM)ervg Kirjutas: võibolla rumal küsimus, aga miks mitte kasutada roosteeemalduseks elektrolüüsi? detailide deformeerumisoht kahaneks vast tunduvalt.
(09-12-2017, 20:33 PM)Feeliks_Jalgraud Kirjutas:(05-12-2017, 00:18 AM)ervg Kirjutas: võibolla rumal küsimus, aga miks mitte kasutada roosteeemalduseks elektrolüüsi? detailide deformeerumisoht kahaneks vast tunduvalt.
Tegelikult saab melassiga veel paremini.
haiseb hirmsalt aga tulemus nagu meerikamaa happevannis (tegelikult tekibki hape melassi käärimisel)
Vastava basseini saab teha laudadest ja vanast rekka tentist.
Lased rahulikult 1ndal+ käärida... siis pesed survekaga puhtaks (ilusti jälgitav protsess)
1:7 vahekord veega
Melassi saab kasvõi tonnikaupa osta.
Elektrolüüs on paras keberniit tegelikult kui ntx tervet autoust vms tahad korraga teha (on lüüsitud ikka igasugu asju ja kogemust on nagu ka... -mida tähendab suuremahulise asja lüüsimine)
Kõik alu/ duur-alu/silumiin tükid enne detaili küljest ära... need muutuvad mälestuseks nii lüüsides kui melassi sees....
(09-12-2017, 20:33 PM)Feeliks_Jalgraud Kirjutas:(05-12-2017, 00:18 AM)ervg Kirjutas: võibolla rumal küsimus, aga miks mitte kasutada roosteeemalduseks elektrolüüsi? detailide deformeerumisoht kahaneks vast tunduvalt.
...
Elektrolüüs on paras keberniit tegelikult kui ntx tervet autoust vms tahad korraga teha (on lüüsitud ikka igasugu asju ja kogemust on nagu ka... -mida tähendab suuremahulise asja lüüsimine)...
(09-12-2017, 22:00 PM)honkomees Kirjutas: Aga teistpidi pärast lüüsi lased niikuinii veel paar korda ortofosforhapet peale kuni siniseks läheb.
(10-12-2017, 00:39 AM)pen.skar Kirjutas: Suvel sai ülekasvanud rabarber seguvanni lõigutud, veits vett ja roostekäkid sinna paariks nädalaks "kuppuma". Väljavõtmisel peab märjalt survepesuriga kohe üle laskma, muidu kuivab see must ja haisev kiht uuesti peale kinni. Detektoristid soovitavad oblikhapet. Viljandis saada bussijaama Maarahva poes kuni poolekilostes potsikutes.
(10-12-2017, 01:13 AM)Feeliks_Jalgraud Kirjutas: Põhimõtteliselt on võimalik ka ortofosvorhapet eraldi osta,.. maksab ilusti ja üle kolmeliitrise poti ei anta eraisikule...
(09-12-2017, 22:23 PM)Feeliks_Jalgraud Kirjutas:meil kasutusel ikka puhas keemiakaubandusest soetet ortofosforhape ja kui jõuad protsessi võiduka lõpuni siis läheb sinakasmustaks, kui ikka veel kusagil on mingi roosteuss sees, siis on hallika tooniga. St et tuleb harjaga kiht maha lükata ja uuesti hapet või ka lihtsalt niiskust anda - suvel on hea ööseks õue jätta, hommikune kaste mõjub happele ergastavalt. Mõnda asja saab ikka nädalaid kastetud ja nühitud ... Toon on tegelikult masina "rauast" eri juppidel erinev, vististi sõltub metalli koostisest.(09-12-2017, 22:00 PM)honkomees Kirjutas: Aga teistpidi pärast lüüsi lased niikuinii veel paar korda ortofosforhapet peale kuni siniseks läheb.Siniseks ei lähe metall ortofosvorhappe pärast(siis jääb hallikas) vaid sellesse lisatud ainete pärast ja õhuhapniku koosmõjul (tanniin etc.- kui kasutad antirusti) ...
(04-12-2017, 22:48 PM)Taaviw126 Kirjutas: Mähis toimis ja kui vool taha panna siis membraan liigutas ennast. Kondekas vist läbi.