[viplala]

Kuniks nad ei nuputa välja hästimüüvat (legaalselt siis!) toodet, mida oma põllulapil kasvavast või metsatukast leitavast teha, ei saagi. Viidatud pere eelarve juures on põllumajanduse pluss vaid isekasvatatud kauba väiksem maksumus muidu lihtsalt mahapassitava aja arvelt.

Tavaliselt selline pere käib tööl. Nad ei tahagi hakata äri ajama. Ema on kassapidaja, isa käib uues viljakuivatis aganaid korjamas.

Mis saab siis, kui sel iidvanal põkal annab otsad KSP või kooleb ära sidur?

Aga mis siis ikka saab? korda tehakse ja elu läheb edasi.

Teemaga haakub küsimus ja Priidu emotsionaalne sõnavõtt vast sedapalju, et praegu turul põksinäksi eest küsitav hind käib viidatud perele ilmselgelt üle jõu.

Võibolla jääb, võibolla mitte, kuid uus traktor või rendimasinad oleksid veelgi mõrvalikumad. Keegi ei vaidlegi ju, et äri ajamine põkaga on vastunäidustatud. Põkal on omad kunded, kes oma elu sellega lihtsustavad, omi asju ajavad, omi tegemisi teevad. Sellised tavalised maakad noh . Küsimus on rohkem Priidu lahmimises, et te kuradi lollakad, viige oma perse kukkunud tehnika emexisse ja ostke uued traktorid, siis võite lossi aknast kaeda, kuda rikkad pidu panevad.

[Tegelane5]

Mis saab siis, kui sel iidvanal põkal annab otsad KSP või kooleb ära sidur?

25 puhul ei maksa sa seda nagu surnud hobust edasi kui jääbki seisma.
+ vaevalt 25 pumba ja pihustite hinnad CR pudinatele konkurentsi pakuvad;
+ küla peal on tõenäolisemalt keegi kes neid kontrollida oskab;

[v6sa]

...
+ küla peal on tõenäolisemalt keegi kes neid kontrollida oskab;

Ei paista nagu sedamoodi, kui siinseidki teemasid lugeda. Kuigi alust eeldada ju oleks: pea igas teises maakodus on PP olemas.

Millisel põkaga võrreldava hinnaklassiga masinal on CRpritse? Jätame Priidu lahmimise uute masinate teemal kõrvale ja püsime põka hinna teemas. Ehk kuulutustelehe järgi hinnavahemikus 3-5 k€

[kopraonu]

12lk juttust koorub välja mitu asja:
1. T-25A on saamas vanatehnikaks ja selle potensiaalne ostjaskond on hakanud kokku kuivama. Põhjused selles,et kas on suur huvi aga kodanik vaene kui kirikurott või siis on eakad,kes on õigel ajal raha kõrvale pannud. Tegu on kahe äärmusliku näitega aga nii, see elu kipub olema.

2. Ebavõrdsus ühiskonnas pole kadnud ja aina süveneb. Need,kelle esivanemad olid targad ja oskasid õigel ajal ,õiget nööri tõmmata ja luua eduka ettevõtte. Ei kuku niisama lihtsalt omadega sisse,pean just silmas põllumajandust. Nendele,kes nüüd alustavad peavad sõna otseses mõttes nullist alustama, sest pole mitte midagi mida saaks võimalikult olematute kuludega kätte.

[PlyVal64]

Teemaga haakub küsimus ja Priidu emotsionaalne sõnavõtt vast sedapalju, et praegu turul põksinäksi eest küsitav hind käib viidatud perele ilmselgelt üle jõu.

Just, sest nende eest küsitakse täiesti arutut hinda! Siin kusagil pakutud "tonn pihku ja viin minema" on täiesti õige hind. See ongi Eesti häda, et iga saast maksab Euroopa hinna ja rohkemgi aga SISSETULEKUD on kui mitu korda pisemad??? Bääl-blää, Saksamaal maksab selline näed ka 1000 eurot ja Rootsis 10 000 SEK aga tegelikult on seal sedasorti TÖÖ TEGEMISEKS kõlbmatu vanatehnika kolm-neli korda ODAVAMAD sissetulekutega võrreldes.
Eesti oludes on a'la 3-4 tuhat eurot maksev mistahes asi sama, mis Saksamaal 12-15 tuhat maksev!!! Aga nemad seal on oma efektiivsuse (loe: kogu aeg UUED KAASAEGSED SEADMET TOOTMISES) ja toote marginaali kasvuga jõudnud selliste palkadeni.

Ma just kirjutasin ülbelt SUURELT JA PUNASELT ühele töölepingu"projektile" peale MÕNITATE VÕI???, kus oli brutotasu 525 eurot, sisaldab öösel töötamist ja summeeritud tööaega... aga vaja on erioskuseid ja suisa erilisi pabereid, msi mul on veel paar kraadi kangemad. Võite ise arvata, mis teema poole asi kisub.
Ma ei hakka detaile kirjeldama aga tegu riigieelarvelise asutusega ja nii töökeskkond, töövahendid, olmetingimused on samahea kui null. Ehk sama, kui keegi pakuks sellise palgaga praegu põkanaatoriga traktoristi kohta ja haritav maa oleks 1000 hektarit.
Need ajad on OTSAS, jäädavalt ja igaveseks, kus keegi saab omale tööle erialaselt tugeva töötaja isegi suremiseks mittepiisava töötasuga.

edit: PS: ma küll ei mõista, kuida son rendimasinad näiteks ehituses absoluutselt elementaarne ja suisa obligatoorne aga põllumajanduse smitte? Jah, OMA ülikallist masinaparki saava domale lubada VAID kõige suuremaks kasvanud ettevõttes, seda nii ehituses kui põllumajanduses aga enne seda tuleb kasvada. Ja ka siis renditakse tihtipeale väga spetsiifiliseks tööks mõeldud seadmeid eraldi. Muuseas, kunagised MTJ'id olid just selleks mõeldud ja ülejäänud maailm arened täpselt sama kaudu. Lihtsalt NLiit oli "eriline", tegi kolhoosid7sovhoosid, varustas need üli"odavalt" igaühe oma tehnikaga ja nii on jäänudki meile mulje, et nii peabki olema. Ehituses oli täpselt sama. Aga välismaiste suurfirmade Eestiss etulekuga muutus kibekiiresti selline suhtumine ehituses, koos ehitusfirmadega tulid ka rendiettevõtted. Põllutehnika rendi kohta ei tea kaasa rääkida, midagi nagu oleks aga kas seda on piisavalt?
Täna ei mõtle keegi, et ostaks omale (loomulikult vana, ohtliku, aeglase, õlist leemendava) korvtõstuki või lööks poolmädadest prussidest ehitustellingud kokku jne. Minnakse rendifirmasse, võetakse kvaliteetne ja seega efektiivne ning tööd kiirendav lahendus ja kogu ooper. KULUTATAKSE, et teenida. Lisaks on enamus iniemsi, kes miskipärast tundub, et elavad rohkem linnastunud asulates, õppinud OMA AEGA väärtustama.Kogu põkanaatori ja ka muu vene vana saasttehnika teemad saab kokku võtta neile kohases keeles klassikalise ütlusega: Ahh, kak mõ trudiilis! Aga tolku oli sellest suhteliselt olematult...

[umm]

edit: PS: ma küll ei mõista, kuida son rendimasinad näiteks ehituses absoluutselt elementaarne ja suisa obligatoorne aga põllumajanduse smitte?

Ehituses kasutad piikvasarat, bobikut või korvtõstukit 20% tõõajast kuid talus traktorit 80%. Sealt ehk ka rentimis põhjus. Trassipaigaldus firma ei rendi ka ju ekskavaatorit 300 päeva aastas. Sama ka põllumehe tehnikaga. Kõigest minu mõte.

[v6sa]

Täiesti teemaväline, kuid väikeseks selgituseks: külviaeg on meil nädalat kolm, koristusaeg kuus. Kultuuridega trikitades saab aja kahekordistada, kuid see on ka kõik. Ehk erinevalt ehitusrendist: kui kevadel õigel ajal ei külva, siis sügisel koristada ei pruugi midagi olla. Müüri laduda või vundamendikraavi kaevata saab pea aasta ringi, rääkimata augupuurimisest või laeplaatimisest.

Teenust pakutakse täna päris kenasti, kuid õnnetuseks sõltub töö suuresti ilmast. NIng peab saama tehtud korraga kõigil. Mis omakorda tähendab, et kui satuvad kokku fekaal ilm, kehva töökorraldus tellija poolelt ja koba tegija, siis ei tehta tööd õigel ajal ning tulemuseks on kaotus (nii rahaline kui materiaalne). Kord tekkinud hilinemine aga kipub põhjustama lumepalliefektina probleemi süvenemist sedapalju, et viiamste lepingulisteni jõudes on end siniseks vihastanud peremees juba töö kellegi teisel lasknud ära teha. Või on kombain "Moroz-20" juba kartulid võtnud...

Siit kaude teemasse tagasi tulles kipub "põkatalude" ühine häda olema krooniline hilinemine oma töödega. Mis omakorda lööb nigela tulemusega rahakoti pihta. Kust mujalt see naeruväärne statistikaameti keskmine hektarisaak...

Paraku on aeg ainus võrdselt jagatud ressurss: igaühele 24 tundi ööpäevas. Edukad on need, kes oma tegemisi ajas sedapalju juhtida suudavad, et kasutut passimist ja tulutut tööd võimalikult vähe oleks.

[DevilDeVille]

Rendist rääkides, siis näiteks upitajaid renditakse koos juhiga suurematel objektidel paariks aastaks järjepanu. Aga põllumajanduse efektiivsusest pole suurt miskit jahuda - naabripoisi näitel: mingi 700 hektari alla koos rendimaaga haritavat pinda ja asi on sedapalju rentaabel, et tehnika on kõik uus, vanaga lihtsalt ei tasu ära majandamine.

[E303]

Venemaal on tehniline progress põllutehnika tootmises ikka väga vaevaline sest paljud sügaval kommuuna ajal ehk seitsmekümmnendatel välja mõeldud masinad on hoolimata kapitalistlikule majandus süsteemile üleminekust siiani tootmises. Kuigi neid on jõudumööda moderniseeritud on põhisisu jäänud ikka põhimõtteliselt samaks.Mõned näited T-25A tootmises alates 1973 , teraviljakombain NIVA 1973 , MTZ-80/82 1976 , Veoauto KAMAZ 1977 .

[Talupoeg taluja]

Venemaal on tehniline progress põllutehnika tootmises ikka väga vaevaline sest paljud sügaval kommuuna ajal ehk seitsmekümmnendatel välja mõeldud masinad on hoolimata kapitalistlikule majandus süsteemile üleminekust siiani tootmises. Kuigi neid on jõudumööda moderniseeritud on põhisisu jäänud ikka põhimõtteliselt samaks.Mõned näited T-25A tootmises alates 1973 , teraviljakombain NIVA 1973 , MTZ-80/82 1976 , Veoauto KAMAZ 1977 .

Eks põhjus võib ka osaliselt olla selles,et miks on vaja lõhkuda head mudelit (baas),kui vana ja kindel-järgiproovitud asi olemas. Ega aeg head asja ära riku,vaid teeb lausa paremaks...

[umm]

Progress on suheline mõiste. Näiteks toon teleskooplaaduri käiguvahetus (kahekäiguline - lülitus nagu suvalises mehhanilises kastis lülitushargiga) Kui see tehakse aju, juhtmete, andurite, hüdraulika ja elektri lisamisega paremaks . Siis lubage küsida kellele see areng kasulik on? Kui palju selle käiguga ikka sahmida on sel masinal.
Kui põkal(t25) on midagi puruks siis näed mis on, kuid arenenud läänekal sa ei saa pooltest asjadest arugi mille tarvis need on. Ja kui "esindus" nikastab veapõhjuse ja juppide tarne kallal. Siis sel ajal pole sedagi masinat üürikesel ja kiirel tööajal.

[muska71]

Progress on suheline mõiste. Näiteks toon teleskooplaaduri käiguvahetus (kahekäiguline - lülitus nagu suvalises mehhanilises kastis lülitushargiga) Kui see tehakse aju, juhtmete, andurite, hüdraulika ja elektri lisamisega paremaks . Siis lubage küsida kellele see areng kasulik on?

see areng väga kasulik tootjale ja ka maaletoojale esindusele sest nemad teenivad selle tuuningu pealt ja vaene omanik muudkui maksab.
Alles olin reisiana ühes vist renoo b-kati bussis,uus pill,aga igas korralikus kurvis kui buss pisut kaldus kreeni lae tuli süttis põlema,tava asendis tagasi tuli kustus.

[umm]

Mida rohkem seda "arenenud" paska ostetakse seda rohkem seda ka toodetakse. Nõutakse mugavust kuid samas kirutakse keerulisust:-)

[vant]

Ikka üritatakse mingit tasuvuse asja ajada. Vahet pole, kas kodumajapidamises on T- 25, Dongfeng või uus Kubota, mingist tasuvusest pole mõtet rääkida. Potipõllunduse puhul on kartuli hind nagunii Selveri ja turu omast kordi kõrgem. Maitseasi täiesti, kas keegi ajab oma vagusid motoploki, "põksinäksi-põkanaator-saastaga" või Avandiga, hind jääb ikka ulmeliseks.
Eks oma rahakoti sisust tuleb lähtuda, kui palju oled valmis hobipõllundusse investeerima ja mis riistadega seda teha. Hinnad on turg dikteerinud ja räuskamine suurt ei aita. Kui raha pole, siis pole.
Võib- olla mõnel juhul tegelikult aitab isegi, kui müüja juurde minna, tal nägu täis sõimata- a la "küll sa oled jobu, et sa sellise saastaga põldu oled harinud ja nüüd veel sellise kirvega müüd, ma näed võtaks 200- ga ära "
Mul tekib küsimus, et kui see T- 25 selline saast on, miks teda siis isegi 1000 € eest üldse tahta?
Tasuvusest saab rääkida mingi väikemahetalutootmise juures vast, aga ma usun, et seal ei jää korras üldse T- 25 häbisse. Ergonoomikast ja kas või käiguvahetusest muidugi ei tasu siinjuures rääkida.
Kodumajapidamise traktor ei pruugi lõppude lõpuks olla kõigil ühesugune. Ühel ongi rohkem vaja põllul pusida, teisel metsas, kolmas vajab laadurit rohkem...
Et mõni jälle valesti aru ei saa ja mind mingiks T- 25- friigiks või fänniks ei peaks, siis- mina teda endale väikemajapidamisse ei ostaks. Ei kolme, kahe, ega ka tuhande eest. Pigem vaataks mõnd pruugitud japsi koos laaduri ja freesiga näiteks. Aga ma lähtun ka oma mätta otsast.
Samas ma ei mõista neid, kes ise kogemust omamata mingit asja maapõhja neavad. Vene traktor võis ju s.tt olla, aga sageli pidas ta vanasti kuskil kolhoosis kümme aastat ja rohkemgi joodikust traktoristi käes vastu. Eks neid muidugi remonditi ka üksjagu, aga sellegi poolest...
Kahtlane, kas see tänane dongfeng sama suudab. Eks venelane üritas ka muidugi omi asju tehes "durakonadjoožnostit" arvesse võtta ja paljud asjad jämedamast rauast teha, kui otseselt vaja oleks olnud.
Kunagi olid vene traktorid ju täiesti tasemel, aga paraku jäi aeg seal maal selle koha pealt jälle seisma, nagu ta ka muude asjadega seal ikka juhtunud on.
Selle pärast polegi mõtet võrrelda tänapäevast klaaskabiini ja kliimaseadmega traktorit 30- 40 aasta taguse "klassikuga"
Mis hinda puutub, siis usun, et küllap T- 25 hind kukub õige pea, nagu see näiteks on vanadel "Belarussidel" kukkunud.

[Tegelane5]

Mis hinda puutub, siis usun, et küllap T- 25 hind kukub õige pea, nagu see näiteks on vanadel "Belarussidel" kukkunud.

Samas, kui Lätis hind samaks jääb, siis karta on et hind ikkagi ei muutu "õiglaseks". Lõuna Eestist ei jää Läti seitsme maa ja mere taha ka.

[pen.skar]

    T 25 hinda aitaks tasemel hoida selline kabiinisoojendus(Rand Enos, Saaremaa).

[urmet48]

2 hektarise kartulimaa-peenramaa harimisele kulub mul aastas ligi 40l diislit. Seemnekartuli kasvatan ise. Arvestage siis ise kokku see potipõllunduse tasuvus versus poest ostetav toodang. Mul tuleb põllult täismahe saadus. Aga mida poes pakutakse? Minu põllulapilt tuleb 10 inimese aastane kartulivaru pluss muud head, mida kasvatada kannatab. Rääkige edasi oma mõtetutest potipõllumeestest ja saastast vene traktorist.

---

T 25 hinda aitaks tasemel hoida selline kabiinisoojendus(Rand Enos, Saaremaa).

Õlisärgist saab meeldivama soenduse võtta

[hannest]

Sealt välja tulles haiseb enda särk nagu "õlisärk"

[v6sa]

...
Õlisärgist saab meeldivama soenduse võtta

Mis hakkab sooja andma alles 15 minuti pärast.

Eile oli meeldiv juhus vestelda ühe põksinäksiomanikuga, kes võttis oma senised toimetamised ja lähituleviku perspektiivi kokku nii:
kuniks toimib, on hää küll.

Ning tal on tuline õigus

Sama suhtumine kõlab läbi ka siit teemast: kahtkendviit kiidavad ikka need, kel endal see olemas. Kes sellest välja kasvanud, need tagasi ei igatse

Ning teisipidi võttes: kui mulle peaks ette sattuma mõni hästihoitud isend nii tuhande euro eest, siis ei ole üldse välistatud selle üleskorjamine. Pooleteistmeetrine niidudekk kõhu alla ja muruniiduk, missugune Küll ümberhitust vajava, kuid siiski CAT2 mõõdus rippsüsteemiga pealegi.

[phyl]

2 hektarise kartulimaa-peenramaa harimisele kulub mul aastas ligi 40l diislit. Seemnekartuli kasvatan ise. Arvestage siis ise kokku see potipõllunduse tasuvus versus poest ostetav toodang. Mul tuleb põllult täismahe saadus. Aga mida poes pakutakse? Minu põllulapilt tuleb 10 inimese aastane kartulivaru pluss muud head, mida kasvatada kannatab. Rääkige edasi oma mõtetutest potipõllumeestest ja saastast vene traktorist.

---

T 25 hinda aitaks tasemel hoida selline kabiinisoojendus(Rand Enos, Saaremaa).

Õlisärgist saab meeldivama soenduse võtta

Kas see 40L kulub ainult kartuli harimise peale või ka põhi tööde peale, kündmine, kultiveerimine jne. Kahtlen natike, et ainult 40L diisliga kõik tööd teeb aasta jooksul ära 2ha maa peal.

Teine asi mida sa siin ei arvesta on see, et kas sa traktoril õli ikka vahetad. Jälle lükkab hinna üles. Kui midagi katki läheb, see lükkab hinna üles. Kui kogu aeg ise endale seemet kasvatad, siis lõpuks lööb ikka mingi haiguse kartulile sisse. Kultuure peab vahetama ja siis pead seemne jälle ostma.

Mul pole midagi isekasvatamise vastu, ise kasvatan ka kartulit endale. Küll aga seda olen nentinud juba ammu, et kui raha ja aega tahaks kokku hoida, siis mõtekam on kartul osta mõne tuttava põllumehe käest, kus ma tead, et kartul pole väetis ja taimemürk.

Mõtle mis aeg kulub kartuli korjamise peale, sorteerimise peale, keldrisse toimetamise peale. Jah, maha panek võtab vähe aega - küll aga maast üles võtmine ja sorteerimine on ajamahukad tööd.

Põka kohta ütlen seda, et kui on olemas, siis vanarauda ei vii - ostma ise ei läheks - kuna tagasi see masin minul ennast ei teeniks.
Sama ütlen ka nende dong fengide kohta. Milleks mulle sellist masinat vaja, põllu pidamine on minul nii väike ja olematu - selleks pole küll vaja 5K euri kulutada, et 20 vagu kartult iga aasta maasse lükata.