Mõistusevastased manöövrid liikluses

Olen oma MB 309D puksiiriga foori järjekorras tabanud ennast samast olukorrast kui Hr.Diesel. Vaatasin enda ees punase fooritule all seisva veoka tulesid ja tiksusin vaikselt talle sappa. Vastu säras mingi lolli laskuva nurga alt päike. Jah oleks pidanud jätma pikivahe paar auto pikkust(või mis see soovituslik on?) aga oleme nüüd ausad ja ütleme,kes nii teeb foori taga(kindlasti enamus foorumlasi loodetavasti). Ehk tiksusin ja mingi hetk nagu silmanurgast silmasin mingit asja enda eest õhus. Konks oli. Julged 2m auto tagaosast väljaspool. Eks väike ehmatus ikka oli. Kuigi jäi veel ruumi sinna vahele vast 1+m. Aga see plate on küll juba natuke liiast. Loodetavasti on seal plate servas vähemalt mingised ledid või helkurribadki. Kuda natuke kõrgema auto omanik selle plate taga üldse aimu saab kuhu poole eesliikleja pöörab või millal äkki pidurdab. Krt sealt ei paista ju tuledki välja alt.

Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Vasta

(23-10-2019, 09:24 AM)MeelisV Kirjutas:  muidugi see giljotiin platform on eriline näide
ja sellise õigustamine eriline saavutus

See pole õigustamine, see on reaalne elu ja praktika! Muuseas, vähemalt Tuuliku Puit evib pika veose pehmet märki, mida siis mingil moel omandada saab. Mul "uues" Opelis on selline ja väga lahe!
Ma olen ka elus ikka VÄGA PIKKI asju sõiduauto katusel vedanud - jahi maste! Need on ülikerged aga jube pikad. Jah, muidugi tähistad need ka ära. 
Ja isegi Politseinik pidas kinni ja trahvimise asemel sai aru öeldust: kas a'la 20 cm lühem ja nende spetsmärkidega tähistatud mast katusel on kuidagi ohutum, kui ma ei arvesta pööramistel näiteks jalakäijatega? Sabas oli punane tuli ja punane lapp, eest oli samamoodi pea 2-3 meetrit üle nagu vanasti kraanadel. Härra Politseinik sai aru, omas mõtlemisvõimet ja soovis ohutut kohalejõudmist! 

Tagaluukidel on suisa küljes pika veose märgised, mis siis gravitatsiooniga töötavad, kui luuk on all. Ma pole kindel aga enamus luuke ongi alla 2 meetri ja mõnikord on vajadus sellist vedamisviisi ka kasutada. Jah, nõus - MÄRGISTUS peaks olema ja konkslifti konksu pole raske erksaks/neooniks värvida + siis seesinane punavalge ruut külge. Aga lõppeks taandub ikkagi kõik pikivahele, mis kipub Eestis ununema! See legaalne  märgiga 2 meetrit ongi minimaalne mõistlik pikivahe, meeter märgita see ,mis on juba "tagant otsa sõit", kui sa just linnaliini buss peatuses pole.
Vasta

Priit ega enne ei olegi probleemi ja kõik taandub ohutu pikivahe punki taha kui ükskord selle sabas seisad(omades ohutut pikivahet) ja sulle oluliselt suurema massiga liikur tagant sisse lajatab. Just nagu Meeliski kirjeldas.
Mulle lendas ammustel aegadel taksopargi juures foori taga seistes tagant sisse veitsa tipsutanud tegelane GAZ tüüpi korvtõstukiga. Mina juba seisin rahulikult foori taga(esimese autona) kui nägin peeglist seda gazooni tulemas. Ütlesin veel kahele autos olnud inimesele,et nüüd käib pauk(seda muidugi verbaalselt natuke teistmoodi-ehk mitte nii viisakalt). Peale pauku oli gazoon minu endisest kohast autojagu edasi ja mina olin ikka päris mitme auto jagu edasi lennanud. Toona õnneks üks pööret sooritanu nägi silmanurgast gazooni ja oli ka mõlnud,et tra nüüd lajatab sisse. Ja võttis hoo maha just vahetult enne seda kui mina ta nina eest mööda lendasin. Blin ma ei tahaks mõelda enda ette tol hetkel ei seda konksuga autot kui seda lahedat platekat. Elu ongi üks vastik juhuste kokkulangemine. Vahest veab,vahest mitte.

Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Vasta

(22-10-2019, 22:27 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ...
Üldiselt on nende vahetuskeredega niigi "ikaldus" ja mitte mingit vahet pole, on seal taga konks või selline gljotiin-serv! Muuseas, sel küttepuuveokil on pikkuseks antud 6200mm ja selle platega ollakse räigelt lõhki! Ja kas me nüüd siis muudkui sõidame mööda ilma ja pildistame ja vingume??? 

Sul vist oli Zafira? Nüüd järgmine kord mõtle end seismas sellesinase serva taga  foori all ja tunnetamas, kuidas aru kaotanud poolakas oma krusaga meetri pidurdamisega hiljaks jäädes Su sinna otsa lükkab. $itta Sa jätad foori all 15 m vahet, ära luuleta siin.

Allasõidutõkke mõte on püüda ahtrisselajatav tegelinski võimalikult pehmelt kinni. Aga kui konks või plateserv esiistmete seljatoed enne läbi lõikab, kui stange tõket tabab, on vist paha küll?

Samas jõuame jälle meie olematu liiklusjärelvalveni - tõenäosus, et keegi säärastelt istelihasevestidelt küsiks gabariidist väljas oleva liikuriga toimetamise põhjendust, on tõkestamatult nullile lähenev (või mis see matemaatiline termin oligi). Ning kuniks igal tellijal on jummalast savi, kuidas puu/auto/kivi/liiv tema õuele saab, kuniks teenus on odavaim võimalik, pole ju teenusepakkujatel mitte mingit motti oma kaarikuid kultuursemaks mudida.

Põhimõtteliselt võime ju winguda, et konks on paha ja säärane tähistamata plateserv on sigadus (vaata või seda, kui kaugelt pöörates vastassuunast läbi käib!), aga kellele kurdad? Võid ju pildi teha ja saata PPA vihjetelefonile, aga nad on parasjagu ametis kusagil märgi all kiiruse mõõtmisega või pimedas kurvis alkoholitarbimise jääknähtudega liiklejate püüdmisega. Kuniks massiliselt laipu pole, pole ka prioriteet. NIng kuna enamus sääraste asjade juhte omavad elemetaarset gabariiditunnetust ja üle keskmise õnne, siis neid laipu ka ei teki. Ülejäänu eest hoolitseb aga kindlustus...

Ma olen paar korda küsinud, miks säärased kastid/plaadid tähistamata pimedal teel liiklevad - on äärmiselt vastik pimedas vihmasel külavaheteel mahapöörava veoauto sabast avastada meetri valgustamata terast oma sõidureas. Mõni saab aru, on isegi taaskohtudes helkurribasid näha olnud. Aga enamasti lubakse koha peal maha lüüa tööinimese mõnitamise eest. Seni on õnnestunud elus püsida.
Vasta

(23-10-2019, 18:19 PM)v6sa Kirjutas:  
(22-10-2019, 22:27 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ...
Üldiselt on nende vahetuskeredega niigi "ikaldus" ja mitte mingit vahet pole, on seal taga konks või selline gljotiin-serv!
Sul vist oli Zafira? Nüüd järgmine kord mõtle end seismas sellesinase serva taga  foori all ja tunnetamas, kuidas aru kaotanud poolakas oma krusaga meetri pidurdamisega hiljaks jäädes Su sinna otsa lükkab. $itta Sa jätad foori all 15 m vahet, ära luuleta siin.

Allasõidutõkke mõte on püüda ahtrisselajatav tegelinski võimalikult pehmelt kinni. Aga kui konks või plateserv esiistmete seljatoed enne läbi lõikab, kui stange tõket tabab, on vist paha küll?

Nagu näha on ka linnakiirustel täiesti p---ui, on Sul seal, konks,giljotiin või sääduse järele asetatud allasõidutõke.
ps. Kui Volvo 740 linnakiirusel civicule tagant selga sõitis, oli volvo stange pisut katki, kannel ja tuled puruks. Civic lõppes juhi istme taga.
Vasta

Jälle ei loeta, vaid kirjutatakse oma mõtet hoopis teisest ooperist. Sad

Meeter pikemaks läinud pidurdus ei võrdu pidurdamata selga sõitmisega. Pidurdamata selgasõitmisel tõesti vahet ei ole.
Vasta

(23-10-2019, 21:34 PM)v6sa Kirjutas:  Jälle ei loeta, vaid kirjutatakse oma mõtet hoopis teisest ooperist. Sad

Meeter pikemaks läinud pidurdus ei võrdu pidurdamata selga sõitmisega. Pidurdamata selgasõitmisel tõesti vahet ei ole.

Lugesin, mitu korda isegi. Lihtsalt jäi sobivalt just see video silma. Mõte jääb samaks.


Vasta

(23-10-2019, 20:39 PM)hulgus Kirjutas:  Nagu näha on ka linnakiirustel täiesti p---ui, on Sul seal, konks,giljotiin või sääduse järele asetatud allasõidutõke.

Ja täpselt nii ongi. Kui juba MEETER sisse sõidetakse, on mul "muid muresid" iseenda tervisega, lisaks on see võimalus, et just sel hetkel mul ees on konkslift konks uurakil, 0,01%. Tunduvalt suurem võimalus on näiteks küljepealt eeslaaduriga kopalaadsele ette jääda! Või sellele tagant otsa saada... Keelame kopplaadurid, upitajad jms ära??? Talv tuleb - liivapuistur/sahk on suisa ju mõrvarmasin!!! Andke kannatust!

Ahjah, safiirik ülendus metsaveotraktoriks ja kohalikuks sõidukiks, veissliftitud oomega vagun on nüüd konksuga käulaks. Seega mdalam ja pikem nina  Toungue  Ja 15 meetrit ei hoia aga 3-4 püüan küll hoida kohtades, kus VÕIB tagant idioot suure lauluga selga tulla! Näiteks Silikaadi/Järve Keskuse foor Männiku teel, kui maapoolt tulla. Seal olen ma kunagi eelmisel sajandil Mossega suisa gaasi andnud, et ellu jääda! Ja seal on neid "roosaga" lendajaid iga tsükliga! 

Üldiselt ma püüan iga ajahetk mõelda, mida ma liikluses teen. Ja ruumi ei raiska siis, kui tagant ohtu pole. A'la õhtune tõmblukk Järvevanas jms. Ja kui juba on seljataga auto, saab vaikselt rivi koomale tõmmata. Ma roolis tegelen juhtimisega, mitte telos istumise, pildistamise ega unistamisega. Sestap on ka 30 aastat avariideta sõitu seljataga tõesti igasuguse kraamiga, sealhulgas piduriteta autodega manteedel; muuhulgas ka autosporti tehtud ja ei ole veel autot ära lõhkunud. Ehk tegelege juhtimisega ja HOIDKE PIKIVAHET, muud soovitust polegi... kiirus pole kedagi tapnud vaid valed sõiduvõtted, tähelepanematus ja "äkiline seismajäämine" tapavad! Ja kui "hull poolakas" peab pidurdamata tagant tulema, on selle asja nimi saatus. Mina olen fatalist ja ei püüa oma saatust petta, tegeledes lollustega ja jättes elu elamata.
Vasta

erinevalt kopplaadurist või liivapuisturist on välja sirutatud konks üsna peenike ja silmatorkamatu.
enamasti enda täiendavaks varjamiseks veel tumeda värvi ja rooste camo-ga varustatud.
Vasta

Anna kannatust tõesti - mina, mina, mina.  Loodetavasti ei pea Sa läbi tegema praktilist koolitust teemal: pargitud auto dünaamika pidurdamisel 1 meetriga eksinud CE kategooria autoga kohtumisel.

Enamus kopalisi on täna kokkuvolditava tagakopaga, mille välisgabariidiks on tugijala serv umbes rehvi välisjoonel ja pool meetrit tagapool. Esikopa välisgabariit on tõesti laiem, aga ka see on selgelt nähtav kolakas, mis reeglina ei keera väga kaugelt vastassuunast läbi. Aga on erandeid, möönan.

Muide, meil on kohti, kuhu igastugulised traktorilised ei tohigi "äritunnil" sõita.

Neid pimedaid asju on teisigi, mis ajavad hinge täis ajuti. Aga sellegi jutuarenduse teemaks olev multilifti konks on võrreldes KK kopa või pika haake allasõidutõkkega kaunikesti keerukas märgata. Ning selle tagasitoomine allasõidutõkke joonele ei eelda ümberehitusi ega tundidepuikkust ähkimist mudas, vaid mõnekümnesekundilist nupu/kangivajutust. Kole keeruline küll, eksole. Ka minu arvates sigadus kaasliiklejate suhtes.

Aga nagu juba tõdetud, siis "kerges jopes juhtida" ei ole keelatud ja nii jääbki esimese laibani. Mida ehk ei tulegi...
Vasta

(24-10-2019, 10:43 AM)v6sa Kirjutas:  Anna kannatust tõesti - mina, mina, mina.  Loodetavasti ei pea Sa läbi tegema praktilist koolitust teemal: pargitud auto dünaamika pidurdamisel 1 meetriga eksinud CE kategooria autoga kohtumisel.

Enamus kopalisi on täna kokkuvolditava tagakopaga, mille välisgabariidiks on tugijala serv umbes rehvi välisjoonel ja pool meetrit tagapool. Esikopa välisgabariit on tõesti laiem, aga ka see on selgelt nähtav kolakas, mis reeglina ei keera väga kaugelt vastassuunast läbi. Aga on erandeid, möönan.

Muide, meil on kohti, kuhu igastugulised traktorilised ei tohigi "äritunnil" sõita.

Neid pimedaid asju on teisigi, mis ajavad hinge täis ajuti. Aga sellegi jutuarenduse teemaks olev multilifti konks on võrreldes KK kopa või pika haake allasõidutõkkega kaunikesti keerukas märgata. Ning selle tagasitoomine allasõidutõkke joonele ei eelda ümberehitusi ega tundidepuikkust ähkimist mudas, vaid mõnekümnesekundilist nupu/kangivajutust. Kole keeruline küll, eksole. Ka minu arvates sigadus kaasliiklejate suhtes.

Aga nagu juba tõdetud, siis "kerges jopes juhtida" ei ole keelatud ja nii jääbki esimese laibani. Mida ehk ei tulegi...

Lisaks tooksin veel välja, et konks (võrreldes sahaga näiteks) on väga terav ja seoses sellega omab palju paremat võimet "ohvri" sisse lõikuda.
Vasta

Masendav ila on siin! Omage kurat LAIEMAT maailmavaadet! Ega mingine üks laiskur konksliftiga pole "ainus" probleem - terve kuradi maapiirkond on neid "probleeme" täis ja seal on kiiruste vahed kordi suuremad, kui linnas. Suur enamus mõllumajandustehnikast on meeletult suure tapa- ja viilutusvõimega, kui peaks suvaliselt ja äkki murgatagant välja ilmuma! Needsinased rögisevad Jumz-kopad, šassiid, KÕIK trakatsite rippriistad, kombainid etc, etc, etc!!! 
Nüüd on äkitselt täiesti mõttetu konks hambus aga minu arust võiks maal maameestel liikumise üldse ära keelata! Ainult uue sõiduautoga... ja traktoreid vead treilal põllule nagu metsatehnikat! Ah et linnas on paaril tänaval traktorite liiklemine lühiajaliselt keelatud? SO WHAT? Ma arvan, siinse foorumi kasutajatest POOLED vennad võiks peaaegu igapäevaselt "mõrtukateks" titueerida, kui asja niimoodi võtta. Ja mida rohkem kasvõi siinsamas foorumis ila ajada ja VINGUDA, seda karmimaks reeglid keeratakse ja lõpuks olete ISE HÄDAS! Sest kõik see  seaving jõuab millalgi ka kuhugi mittesobivasse kohta mõtlemisvõimetu ametnikukeseni ja tehakse käsuks! Sa saad varsti selle, et traktori esiraskus peab olema märgistatud, tarktoril passis kirjas maksimaalsed gabariitmõõdud etc! 

Esimene suvaline näide, kus asi võiks jõuda täietsi absurdsete peedistamsiteni! Kas Sa isand Võsa tahad oma valdkonda sellist jama??? Et linnamehed hakkaks põllumajandustehnika teeliikluses kasutamise reegleid kirjutama? Et see pildil masin peaks evima lõputult lisavidinaid, nagu sarvede ostas laia veose märgid, pika veose märgid, eraldi tüübikinnistust jne?  Esiotsa "probleem "on ju lisaks... Mis kuradi liikurmasin ja 3 meetrit???

PS: esilaadur "peaks olema" üldse keelatud! Ja see pole enam nali ,sest näiteks traktori eksamisõidul ei tohi sellist asja ees olla! Kehta MF'il võetakse laadur selleks ajaks eest ja minu sellekohase imestuse peale just nii väideti! Kuna see on ohtlik, võiks ju üldse ära keelata? Ja "tegelikult" võiks praeguse 3-meetrise legaalse laiuse kärudele-haakeriistadele ehk masinrongile ka tava-traktori ja autode 2.55 peale viia või nõuda imemärgistusi. 

Pika jutu lühike kokkuvõte: Eesti ja ka muu ilm on pilgeni täis igasuguseid erisusi, mis kõik on tegelikult ohtlikud! Lihtsalt on kusagil maal mõistlikkuse piir, kus mängu tuleb iseenda vastutusvõime! See, et too ragnari konksliftimees on teistega mittearvestav tõbras, on hoopis teine teema. Aga reaalses elus ei ole selline konks mitte kuidagi ohtlikum kui enamus liikurmasinaid ja igatsugu laadur-koppasid. See, et too kraaviniiduk on legaalne ei tee jalakäijat õnnelikumaks, kelle selline loll traktorist näiteks kõnniteelt haiglasse saadab! Või jääb selline liiklusmärgi taha kinni... Rääkimata pimedas sõidust, kus selline märgistamata ülegabariit on juba reaalselt ohtlik... aga kuniks pole keegi surma saanud, las olal! Tööd on ju ka vaja teha, mitte lollustega tegeleda. 

[Pilt: MTZ.jpg]
Vasta

sa ajad oma jura lihtsalt kiusu pärast.
et ikka sul õigus oleks.
aga sekundike mõelda pole mahti vist.

ma siis kordan siinse jutu sisu.
väljasirutatud konks on peenike ja otsaga tagantulija poole ja raskesti märgatav.
lisaks ka sekunditega nuppu vajutades kokku tõmmatav.

kombain ja muud eluohtlikud masinad liikluses on oluliselt paremini nähtavad ja
nupuvajutusega neid kokku pakkida ei saa.
Vasta

(24-10-2019, 12:29 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ...
Esimene suvaline näide, kus asi võiks jõuda täietsi absurdsete peedistamsiteni! Kas Sa isand Võsa tahad oma valdkonda sellist jama??? Et linnamehed hakkaks põllumajandustehnika teeliikluses kasutamise reegleid kirjutama? Et see pildil masin peaks evima lõputult lisavidinaid, nagu sarvede ostas laia veose märgid, pika veose märgid, eraldi tüübikinnistust jne?  Esiotsa "probleem "on ju lisaks... Mis kuradi liikurmasin ja 3 meetrit???
...

Mes sa jõurad, juba nõuatakse ju. Kõik üle 2,5 peab olema tähistatud, kõik ülegabariitne peab olema loastatud ja vajadusel saateautoga varustatud. Iga kuradi liikur peab olema kindlustatud ja üle vaadatud (OK; LM ei pea olema üle vaadatud)  Haagistel pidurid, laia ja pika sõiduki tähised ja muu. Juba ammu ei julge keegi heedrit eest võtmata suurele teele ronida. Viimased kuus väiketalunikku vahel ööpimeduses lipsavad üle, aga üldiselt on press karm. Maakat on lihtne peksta ka - ta ju paikne. See, et mõni veel loodab kaine mõistuse ja ettevaatlikkuse toel asjad ka ilma vajalikes büroodes kirjalikult ja kolmes eksemplaris lubade toel eelnevalt regristreerimata ära ajada, on mööduv nähtus ja võimalik ainult tänu liiklusjärelvalve olematusele. Aga sellele, nagu üks Mart meil siin pidevalt trakse plaksutades lubab, on ju kohe täinedust saabumas ja vat sisi saabub õnn õuele, kui viimased rögisejad jalust ära saab.

Üldiselt on suund sinnapoole, et linnarahva jaoks peab toit odavalt lauale saama kuidagi nii, et õrnapõrnalisi ei häiritaks.  Ja lisaks kõik niidud niidetud ja metsad pargistatud ilma keskkonda (ja õrna ilumeelt) kahjustamata. Ning kõik see peaks toimuma keskkonnasõbralikult uue ja hübriidse tehnikaga, mida utiliseeritakse vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele tsentraalselt vahetult tähtaja saabumisel.

Aga mida ikka tahta ühiskonnast, kus urbaniseerumise aste on pea 56. Eks me pea uue normaalsusega harjuma hakkama.

Algne küsimus oli selles, et linnas liigeldes leiab mõni tõhk, et jummalast normaalne on säästa mõnikümmend sekundit, jättes konksu püügile. Tundub, et enamuse jaoks ei ole see hea tava. Samas kusagil Bangladeshis oleks ilmselt väga kuueteistkümenda tähtsusjärjekorra asi. Seal ilmselt arutletakse sarnastes olukordades selle üle, kas kuus inimest ühel võrril on veel OK või peaks siiski viiega piirduma.
Vasta

Mõnes riigis on sõiduauto haakeseade ohtlik, kui on võimalus eemaldamiseks, peab olema eemaldatud. Selle taustal on multilifti konks lausa õõvastavalt ohtlik.
Asi vaid seadusepügala taga.
Vasta

Asi on ainult kontrolli puudulikuses. Kui tüüpi politsei pidevalt kinni peaks ja mõõdaks siis kaoks ka see probleem ära. Aga  sakslaste väite, et kui "kusetad" ühte reeglit(turvavöö nt) lased üle ka teised reeglid.
Vasta

Priit jah siin järjekordselt ühest, teisest ja kolmandast aiaaugust jauramas. Samas kui reaalselt "aed", millest jutt käib on see, et ühel konkreetsel veokiliigil on võimalus olla õnnetuse korral ohtlikum või ohutum ning see  võimalus oleneb AINULT ühest kutsari nupuvajutusest.
Kuna siin inimestele analoogiad meeldivad, toon kõrvale teise väljaulatuva ja hästivigastava riistapuu - kahveltõstuki. Miskipärast on selle puhul elementaarne, et tühja kahvliga sõites sätitakse ramm poole sääre kõrgusele, et kui mõni loll ette kakerdab, on puhas sääreluu murd, mitte segamini liiges. Veelgi enam - masinat parkides lased ju kahvlid lappi maha, et keegi nende taha ei koperdaks. Need liigutused võtavad ka ju hetkekese aega, aga see aeg võetakse.
Vasta

(24-10-2019, 22:41 PM)Telc Kirjutas:  Priit jah siin järjekordselt ühest, teisest ja kolmandast aiaaugust jauramas...
 Purjepaadid on veel puudu  Rolleyes Big Grin
Vasta

(04-06-2019, 08:07 AM)hulgus Kirjutas:  Darwini laureaat 2019, kahjuks jäi üritus poolikuks, minu poolt auhinnaks köiejupp.

Libisemise jäljed olid seal ikka päris pikad,seal kurvi peal on paras jõnks,eks ta sealt lappama läks.
Kahjuk või õnneks oli ta enne üle katuse käimist pea aegu seisma jäänud,vedas raisal.
Vasta

Tahaks veel targemaks saada.
   
Olen siin Must Nool, tahan üle risti Paldiski maanteele jõuda. Oletame aga, et Punane Alfa arvab millegipärast, et tal on eesõigus ümber reastuda, tavaliselt isegi ilma suunatuleta(korduvalt pealt nähtud, kaasa arvatud täna). Minu jaoks tundub väheke ??? olukord. Korra olen seal isegi äksidendi eelsesse seisu sattunud, kui teisest reast(alfast u.20 m edasi) hakkas kõrvalsõitja lihtsalt peale vajuma, veenvuse lisamiseks vehkis midagi arusaamatut käega ja tuututas signaaliga, kõike lisaks ilma suunata. Lõin vedelaks ja pidurdasin. Samas pole näinud, et keegi trollile või bussile niisama lihtsalt külje pealt sisse soovib kruttida. Mingi magnetanomaalia?

Teine intrigeeriv koht.
   
Sõidab Saue poolt, esimeses reas. Ei maksa unustada, et mõni päev tagasi oli sel lõigul lubatud kiirus veel 110. Tavaliselt lasen Peoleo juures automaatse kiirusehoidja maha, jõuab siis umbes sajaga sinna. Ülevalt viadukti pealt tulijad aga on veendunud, et neil on KOHUSTUS kiirendusrajalt maanteele ümber reastuda kohemaid, kui pidevjoon otsas. Kiirustevahe on siiski tavaliselt nende kahjuks, palju sealt alla tulles ikka sisse jõuad suruda, 60-70-max80. Ok pidurdame, kui jõuab, ei võta tükki küljest. Aga samas, miks peaks? Tavaliselt on maanteel jorus palju masinaid ja üks järsk pidurdus-lengerdus eespool võib tagapool hoopis suurema jamaga lõppeda.  
Kui ise sealt viaduktipealt alla vuran, siis on ilusti näha, et kiirendamiseks ja liiklusega sulandumiseks on ligi kilomeeter. Varakult pealekeeramise mõtet ei tule isegi pähe. Aga paljudel millegipärast tuleb. On see siis kurjadest kogemustest minevikus, kui samalt kiirendusrajalt sai Skooda esinduse juurde pöörata ja vastupidi, kui sealt peateele keerajad mõnikord samamoodi liiklusele ette keerasid, või mis küll see põhjus olla võiks?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 13 külali(st)ne