10-10-2020, 12:58 PM
Tee linnule linnumaja.
Kui sellest pole abi siis kasuta õhupüssi või head ligipääsu kassile.
Kui sellest pole abi siis kasuta õhupüssi või head ligipääsu kassile.
(11-10-2020, 00:43 AM)spitfire Kirjutas: Miks sa arvad, et lind on ? Närilised otsivad sügisel kohta kuhu talveks pugeda.1) ava suurus
(10-10-2020, 10:47 AM)13piisab Kirjutas: Aga mida teha "tõbras-linnuga"?
Manuspildil mu garaaž (tuulekasti serv), millel kattekrohv veel puudu. Keegi tahab seal magamas käia. Lasin augu täis, et krohvida, aga päev hiljem oli ava taastekitatud.
(09-01-2021, 22:16 PM)CORRADOg60 Kirjutas: Põrandaga probleem.
Ca 20 aastat tagasi ca 1910 ehitatud esivanemate majale "renoveerimise" käigus tehtud põrand. Liiv all, peno ja peal raudbetoon. Kõige peal olenevalt toast laminaat või päris parkett.
Kui aastate eest kõik toimis ja põrand oli talutavalt soe, siis nüüd ilmselt näriliste invasiooni käigus on penosse labürint rajatud, sest põrandale tekkinud tuntavad külmad piirkonnad.
(10-01-2021, 01:06 AM)Mart32 Kirjutas:(09-01-2021, 22:16 PM)CORRADOg60 Kirjutas: Põrandaga probleem.
Ca 20 aastat tagasi ca 1910 ehitatud esivanemate majale "renoveerimise" käigus tehtud põrand. Liiv all, peno ja peal raudbetoon. Kõige peal olenevalt toast laminaat või päris parkett.
Kui aastate eest kõik toimis ja põrand oli talutavalt soe, siis nüüd ilmselt näriliste invasiooni käigus on penosse labürint rajatud, sest põrandale tekkinud tuntavad külmad piirkonnad.
Vaata (lase vaadata) termokaameraga kas on reaalselt niimoodi, et mõned kohad on märgatavalt külmemad kui teised või tunne petab. Milline küte on?
(10-01-2021, 01:06 AM)Mart32 Kirjutas: Vaata (lase vaadata) termokaameraga kas on reaalselt niimoodi, et mõned kohad on märgatavalt külmemad kui teised või tunne petab. Milline küte on?Kas suudetakse tõesti mõõta soojast toast külmemat põrandat ja kes täpselt sellise asjaga hakkama saab?
(10-01-2021, 02:16 AM)tõnn Kirjutas: Lubatakse paremat soojust kui 200mm vill.Kui paksul kihil on parem - 250mm paksusel?
(10-01-2021, 10:52 AM)13piisab Kirjutas:(10-01-2021, 02:16 AM)tõnn Kirjutas: Lubatakse paremat soojust kui 200mm vill.Kui paksul kihil on parem - 250mm paksusel?
Soojajuhtivus villal 0,037, viidatud "imeasjale" leian numbrid 0,036..0,039 ehk sama ja pigem enamgi, kui keskmisel villal ja polüstüroolil:
http://www.metalplast.ee/wp-content/uplo...URE-ET.pdf
Need "midagi on naruke parem, kui keskmisel villal" viited on ilmselt rumalate püüdmiseks.
(10-01-2021, 10:38 AM)13piisab Kirjutas:(10-01-2021, 01:06 AM)Mart32 Kirjutas: Vaata (lase vaadata) termokaameraga kas on reaalselt niimoodi, et mõned kohad on märgatavalt külmemad kui teised või tunne petab. Milline küte on?Kas suudetakse tõesti mõõta soojast toast külmemat põrandat ja kes täpselt sellise asjaga hakkama saab?
(Ma kahtlen soovituse asjalikkuses)
(10-01-2021, 11:43 AM)TeeTL Kirjutas: See on kindlasti hea mõte, alustada külmapiirkondade mõõtmisest. Võivad tekkida hoopis uued mõtted ja küsimused.
Põranda "termokaardi" võib punktikaupa üles võtta ka infrapuna käsitermomeetriga.
(10-01-2021, 11:52 AM)CORRADOg60 Kirjutas:(10-01-2021, 11:43 AM)TeeTL Kirjutas: See on kindlasti hea mõte, alustada külmapiirkondade mõõtmisest. Võivad tekkida hoopis uued mõtted ja küsimused.
Põranda "termokaardi" võib punktikaupa üles võtta ka infrapuna käsitermomeetriga.
Termokaamerat käepärast pole, aga korralik infrapuna käsitermomeeter on olemas.
Katsun sellega alustuseks üle käia ja mingid järeldused teha.
(10-01-2021, 11:52 AM)CORRADOg60 Kirjutas: Termokaamerat käepärast pole, aga korralik infrapuna käsitermomeeter on olemas.Just nii saab aimu, mis indikatsioone nii üldse saab.
Katsun sellega alustuseks üle käia ja mingid järeldused teha.
(10-01-2021, 11:16 AM)CORRADOg60 Kirjutas:Mida on seal kahtlast? Esiteks on tegu oluliselt õhema materjaliga. Teiseks on see soojust tagasi peegeldav. Kolmandaks on ta "kõik tõkked "korraga. Enam kui selge on see, et laboris mõõdetud ja arvutatud materjali füüsikalised näitajad on üks asi, reaalses ehituses saavutatavad täiesti teine. Villad on üldse kõige tujukamad soojustused, nende paigaldus peab olema ideaalne ja kõiki nõudeid täitev. Vastupidiselt penole, mis ISE ongi soe. Isegi mingid pilud a'la halvast lõikamsiest, konstruktsiooni kõveruses, halvast vahutamsiets jne ei muuda tema SEES soojajuhtivuse näitajaid. Kindlasti pole see aluthermo mingi imeravim aga näiteks mõõdu- ja kaalukriitilistes ehitustes on selline uus marterjal kindlasti omal kohal! Kindlasti on madalad katusealused sellised kohad. Aga ka näiteks 20 ruutu ehitusaluse pinnaga majad, kus on täpne kõrguspiirang 5 meetrit! Seal on pedantselt Ehitusseadust järgides võimalik VÕITA optimeeritud seinapaksuselt ja räästastega mängides ~3 ruutmeetrit elamispinda pädeva samasuguse soojapidavuse juures.(10-01-2021, 10:52 AM)13piisab Kirjutas:(10-01-2021, 02:16 AM)tõnn Kirjutas: Lubatakse paremat soojust kui 200mm vill.Kui paksul kihil on parem - 250mm paksusel?
Soojajuhtivus villal 0,037, viidatud "imeasjale" leian numbrid 0,036..0,039 ehk sama ja pigem enamgi, kui keskmisel villal ja polüstüroolil:
http://www.metalplast.ee/wp-content/uplo...URE-ET.pdf
Need "midagi on naruke parem, kui keskmisel villal" viited on ilmselt rumalate püüdmiseks.
See nende kiidulaulu taga olev uuring- https://www.aluthermo.com/en/why-aluther...erformance
Siit mul see huvi tekkis- https://moodnekodu.delfi.ee/news/blogi/a...d=92186459
Sest pööningu soojustamine on ka plaanis tööde nimekirjas.
Endale tundub ka see kuidagi kahtlane.