[Jesper]

Loomulikult juhtub kõigil vahel eksimusi, aga üldiselt võiks üks normaalne juht ikka valdava osa ajast laias laastus teada kus ta masina otsad asuvad ning sättida need kõik oma sõiduraja piiridesse. Kui on näha, et ei mahu, siis tuleb seisma jääda, autod läbi lasta ning alles vabas vees oma manööver lõpetada, mitte kaasliiklejaid nende oma sõidureal pannkoogistada. Minuarust on valdav osa veoka- ja bussijuhte umbes sama "kultuursed" kui kõik meie ülejäänud liiklejad, ainult et neil on suurem liiklusvahend. "Nõeluvad" bussid on näiteks Kaarli puiesteel tavaline reaalsus, kusjuures ilma kogu Kopli suunalise liinirägastiku pähe õppimiseta ei tea kunagi, kas peatusest väljunud buss hakkab nüüd vasakule pressima, Endla tänavasse, või keerab Toompuiesteele. Sõida siis sellistega võidu seal.

Jesper, ka rullnokk kes satub aegajalt busside kõrvalrajale sõitma.

[IIIFFFAR]

Näiteks liigendbussi juhil puudub peale pöörama hakkamist igasugune kontroll selle üle, kellele ja kui palju ta välimise tagumise nurgaga pihta sai (kui just nii kõva pauku ei käi, et üle mootorimüra ja muttide möla kosta on).

Sellesinase nurga alla oleks napilt kunagi isegi jäänd. Ei arvestand, et see sinder tänu pööravatele tagaratastele ka külgsuunas liigub. Sain ikka minema eest, ainult kuuekäise sittas ära.

[via]

Kui situatsiooni kirjeldusest õieti aru sain, siis võis betoonimees püüda tihedalt pöörata su taha, kuna sa aga lõpetasid ootamatult kiirendamise, siis tabas sinu masina tagatiiba. Nähes mis juhtus, põgenes ehmudes, jätkates otsesõitu.
Selliseid sentimeetri täpsusega kavandatud veokameeste manöövreid olen isegi küllalt kohanud.
Kui läheb möödasõidule, siis kiirendab taga kuni jõuab su autost poole meetri kaugusele ja siis hüppab välja.
See tuleb just veokate suurest gabariidist ja aeglusest kiirendustel...

[PETSS]

Kui läheb möödasõidule, siis kiirendab taga kuni jõuab su  autost poole meetri kaugusele ja siis hüppab välja.
See tuleb just veokate suurest gabariidist ja aeglusest kiirendustel...

Jah niimoodi saab käitutud küll,pealegi veel piiraja (95 Km/h) ka peal.Kõige lollim kui mu ees sõidabki mõni väike 85 ga.Sellisel võimalusel saaks eessõitjast veel mööda(arvestades vastutulijaid )ja ka seda ,et paljud lähevad väga tigedaks kui neist veomassin mööda pressib.Eesliikuvatest veomasinatest möödasõit tavaliselt probleeme ei tekita.Vähendatakse kiirust ja vilgutatakse tuledega ,et võid ettejõudes oma ritta tagasi tulla.

[Jansa]

Loomulikult juhtub kõigil vahel eksimusi, aga üldiselt võiks üks normaalne juht ikka valdava osa ajast laias laastus teada kus ta masina otsad asuvad ning sättida need kõik oma sõiduraja piiridesse. Kui on näha, et ei mahu, siis tuleb seisma jääda, autod läbi lasta ning alles vabas vees oma manööver lõpetada, mitte kaasliiklejaid nende oma sõidureal pannkoogistada. Minuarust on valdav osa veoka- ja bussijuhte umbes sama "kultuursed" kui kõik meie ülejäänud liiklejad, ainult et neil on suurem liiklusvahend. "Nõeluvad" bussid on näiteks Kaarli puiesteel tavaline reaalsus, kusjuures ilma kogu Kopli suunalise liinirägastiku pähe õppimiseta ei tea kunagi, kas peatusest väljunud buss hakkab nüüd vasakule pressima, Endla tänavasse, või keerab Toompuiesteele. Sõida siis sellistega võidu seal.

Jesper, ka rullnokk kes satub aegajalt busside kõrvalrajale sõitma.

Oh, see on äge teema! Täna näiteks laskusid kaks trollijuhti kaupsi juures omavahel verbaalsesse kähmlusse, manöövri tõttu, mis oli täiesti uskumatult loll. Plekid jäid sirgu, sarved läksid sassi.
Ja sa tipptunnil graafikus püsida üritava ekspressi küüdis oled juhtunud olema? Vingeimadki rullnokad kahvatuvad

[Jesper]

Olen kõvasti, ma sõidan argipäevadel bussiga kuna ei viitsi parkimisega mässata. Iseenesest õnnetustesse nad vist siiski kuigi tihti ei satu, aga seda pigem tänu autodes sõitjate alalhoiuinstinktile

[fic]

Ühistranspordi juhtide käitumisest:
Nõmme, 10. liin. Teatavasti keerab Pärnu maantee poolt mustamäele teine rada. Hommikul kui buss on graafikust maas, teeb bussijuht tihti pöörde teiselt rajalt.
Kuidas sellesse suhtuda ?
Ise suhtun positiivselt, sest teine rida on tavaliselt vähem hõivatud ja buss võidab sellega tihti väärtuslikud minutit (mis võimaldavad mitte kooli hiljaks jääda). Ning kui arvestada 40+ bussis oleva inimese rahulolu, et buss sõidab tänu sellele graafikus (mida juhtub harva) vs paari autojuhi punase taha jäämine, siis võidab vast esimene. Teine nüanss on selles, et kui ta teeb sealt vasakpöörde, siis ta ei keera esimesel rajal olevatele autodele ette, sest esimene rada jääb vabaks. Kuidas suhtuvad teised foorumlased sellesse manöövrisse ?

[Jesper]

Noh, selle loogikaga on kena edasi liikuda. Kuidas on sellega, kui hommikul sõidab mööda Pirita tee ühistranspordirada ärimees, kes kiirustab näiteks 100 miljoni kroonise diili sõlmimisele, millest laekub riigieelarvesse maksudena paarkümmend miljonit, mille eest saaks näiteks renoveerida mõne kooli või ehitada lasteaia? Kellelegi otsest kahju ei tehta, oht kaasliiklejatele puudub. On ka okei?

Lõppkokkuvõttes on liikluseeskiri ja -korraldus oma olemuselt kompromiss kõigi osapoolte huvide vahel, et saavutada kõigi liiklejate jaoks maksimaalselt ohutu ja efektiivne liikumine punktist a punkti b. Kui bussijuhid tahavad oma seadusi teha, siis on selleks võimalus olemas - kandideerida kas Riigikokku või omavalitsusse ning võtta vastu seadus/määrus, mis olukorda parandab. Ma arvan et igaüks leiab liikluskorraldusest aspekte, mida tema arvates saaks paremini teha, aga nii ei saa liigelda kui iga mees ise reegleid teeb. Õigemini täpselt selle isetegevuse tõttu tekibki 99% olukordadest, mida siin foorumis armastatakse kutsuda sõnaga "liiklushuligaansus".

Ma tegelt ei arva et bussijuhtide käitumine üldises plaanis nüüd mingi eriti suur probleem oleks, aga lihtsalt kuna juba jutuks tuli siis...

[PETSS]

Ega mulle see vaheletrügimine ei meeldi.Absoluutselt ei meeldi.Aga samas ma akspeteerin suunda näitavaid veokaid ja busse(neil oma töö ja graafik),ka siis kui nad keeravad ette kohas kus nad ei tohiks seda teha.Omasugused veokad lasen ka läbi ja teed antakse ka tawaliselt mulle.Ei taha kellegi kohta halwasti öelda aga probleemid just PKWdega.See minu nägemus asjast ,kindlasti oleks sellele nägemusele palju vastu öelda ka sõiduautode juhtidel.

[Tambets]

Vastuseks Petss-ile. Ise pole ei LKW ega bussijuht, kuid sellel alal palju-palju tuttavaid. PKW-de juhid ei saa aru paljuski, miks suurte masinate juhid vahel teisiti käituvad: et keeravad paremale, aga vasakult võtavad nad ruumi juurde, et lähenedes punasele foorile nad aeglustavad varem, et mitte foori tagant paigalseisust startida jne. Enamuste pkw-juhtide arust on see ju lauslollus. Ja neid lauslollusi on veelgi.
Sellest need probleemid tulevadki PKW-dega. Et ei osata suurte masinatega arvestada.
PS! Ei väida, et kõik rekamehed on inglid ja sõiduautojuhid idioodid. Eks ole mõlema poole peal mõlemaid "ametimehi".

[Melofan]

Mis asjad on PKW ja LKW ?

[dad]

Mis asjad on PKW ja LKW ?

Lühendid saksa keelest, PKW - sõiduauto ja LKW - veoauto.

Dad.[/align]

[valdo]

Mis asjad on PKW ja LKW ?

Lühendid saksa keelest, PKW - sõiduauto ja LKW - veoauto.

PKW - Personenkraftwagen; LKW - Lastkraftwagen.

Nimetet lühendeid kasutatakse Saksamaal igal pool, kus meie ütleme "sõiduauto" ja "veoauto".

Nende terminite otsetõlkest pärines muide EW aegses oskuskeeles ka sõna "jõuvanker" kaasaegse termini "sõiduk" asemel.

[Melofan]

Aitäh dad ja valdo!

[v6sa]

...
Ja ka see on õige, et ta ei saanud mind mitte märgata, kuna rammis esistangega minu tagatiiba. Minu autoks pole ei Mini, ega Põrnikas, et see välja ei paistaks...
Polliga asja edasi ajada ei ole aega ega viitsimist, on ka muid asju elus, millega närve rikkuda.

Mitte kuidagi seda kodanikku õigustada püüdes: oled Sa kunagi sellise masina roolid istunud? Usu, sinna paremasse pimedasse nurka mahub kenasti keskmine pirukakäru ära. Ja mingine plekk kortsu lükata, seda ei tunnegi. Eriti juhul, kui roolis oli mõni järjekordne värskelt load ostnud kaevur...

Järele sõitmine ja peatuma sundimine tipptunnil linnaliikluses - kuulge, vaadake vähem kobrat. Mina miskise veomasina roolis küll kummaliselt liikuva ja tulesid vilgutava sõidumasina tõmblemise peale seisma jääma ei hakka, kui ma enda teada midagi korda saatnud pole...

Kordan, et ma ei õigusta seda juhti - autojuht vastutab oma sõidukiga tehtud sigaduste eest, kuna sõidukil endal (veel) vaba tahe puudub.

...
Polliga asja edasi ajada ei ole aega ega viitsimist, on ka muid asju elus, millega närve rikkuda.

Kui pole närvi asjale ametlikku käiku anda, siis oli suhteliselt vähetähtis juhtum.

Avalduse kirjutamine ei võta ju kaua aega. Kuna tegid kõne 110, on juhtum juba fikseeritud. Seega, kui kirjutad avalduse, peab politsei regeerima. Kuigi lootust avariipõhjustaja kätte saada on väike, pole see siiski olematu...

Kui aga avaldust pole, siis ei saagi politseid asja uurimatuses süüdistada.

[JAN007]

Ega suure masinaga jah aru ei saa kui pihta paned kellegile. Eelmine talv nägin, kui ühe vallamaja ees teedevalitsuse kallur millel kasti taga veel liiva puistamise agregaat tagurdas ühele Grand Vitarale otsa mille tagajärjel see meetri edasi liikus ja varuratta kate purunes. Kallurijuhile sai kohe öeldud mis juhtus ja ta läks vaatama kahjusid. Peale seda läks ta majja sisse. Kunas samas majas viibis ka konstaabel, siis järeldasin loomulikult, et räägib temaga või otsib Vitara omaniku üles aga järgmine päev kuulen raadiost, et tundmatu sõiduk sõitis otsa... Kuigi ma kalluri numbrit üles ei kirjutanud, helistasin siiski politseisse ja sealt tänati, et palju neid teedevalitsuse masinaid sealkandis siis ikka sel päeval oli, küll kätte saavad.
Aga isegi väikse autoga ei märka kohe kui vastu sõidad. Paar kuud tagasi kui õuna mahla tegemast tulin ja seda parasjagu ca 200L autos oli, suutsin keeramisel esimese stangenurgaga müksata oma Nivat, mis avaldus ainult nägemises, et Niva hakkas järsku liikuma. Tunda ei olnud aga midagi.